Jehoova peab hoolt teie eest

„Heitke kõik oma mure tema [Jumala] peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. PEETRUSE 5:7)

1. Millises tähtsas valdkonnas on Jehoova ja Saatan täielikud vastandid?

JEHOOVA ja Saatan on täielikud vastandid. Kurat püüab tagasi tõmmata igaüht, kes tunneb tõmmet Jehoova poole. Seda kontrasti rõhutab üks mainekas teatmeteos. Entsüklopeedia „Britannica” (1970) kommenteerib Saatana tegevust Piibli Iiobi raamatus, öeldes: „Saatana ülesanne on uidata mööda maad ja otsida tegusid või inimesi, et nende kohta midagi halba öelda; tema tegevus on seega vastupidine „Issanda silmadele”, mis uitavad kogu maal, et tugevdada kõike head (2. Ajaraamat 16:9). Saatan on küüniline omakasupüüdmatu inimliku headuse suhtes ning tal lubatakse see Jumala võimu ja kontrolli all ning Jumala seatud piirangute raames proovile panna.” Tõepoolest, milline kontrast! (Iiob 1:6–12; 2:1–7.)

2., 3. a) Kuidas sobib sõna „Kurat” tähendus hästi illustreerima seda, mis juhtus Iiobiga? b) Kuidas näitab Piibel, et Saatan süüdistab Jehoova maiseid teenijaid üha edasi?

² Kreekakeelne sõna, mille tõlkevasteks on „Kurat”, tähendab ’valesüüdistajat’ või ’laimajat’. Nagu Iiobi raamatust ilmneb, süüdistas Saatan Jehoova ustavat teenijat Iiobit, et see teenib Jumalat vaid omakasu pärast. Ta küsis: „Kas Iiob asjata Jumalat kardab?” (Iiob 1:9). Iiobi raamatu  ülestähendus näitab, et hoolimata katsumustest muutusid Iiobi suhted Jehoovaga aina lähedasemaks (Iiob 10:9, 12; 12:9, 10; 19:25; 27:5; 28:28). Pärast läbielatud raskusi ütles ta Jumalale: „Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud!” (Iiob 42:5).

³ Kas pärast Iiobi aega Saatan lõpetas Jumala ustavate teenijate süüdistamise? Ei. Ilmutusraamat näitab, et sel lõpuajal süüdistab Saatan üha edasi Kristuse võitud vendi ning kahtlemata ka nende ustavaid kaaslasi (2. Timoteosele 3:12; Ilmutuse 12:10, 17). Seetõttu on kõigil tõelistel kristlastel äärmiselt vajalik alistuda hoolivale Jumalale Jehoovale, teenida teda sügava armastusega ja tõestada sellega, et Saatana süüdistused on valed. Nii tehes rõõmustame Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11).

Jehoova otsib viise, kuidas meid aidata

4., 5. a) Mida Jehoova maa pealt otsib vastupidi Saatanale? b) Mida on meil omalt poolt vaja teha, kui tahame olla Jehoova soosingus?

⁴ Kurat uitab maa peal, otsides, keda süüdistada ja alla neelata (Iiob 1:7, 9; 1. Peetruse 5:8). Jehoova aga püüab aidata neid, kes vajavad tema jõudu. Prohvet Hanani ütles kuningas Aasale: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajaraamat 16:9). Kui erinevad on küll Saatana vihkav jälgimine ja Jehoova armastav hool!

⁵ Jehoova ei luura meie järele, et avastada igat meie viga ja eksimust. Laulik kirjutas: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” (Laul 130:3). Välja ütlemata vastus sellele küsimusele on: „Mitte keegi” (Koguja 7:20). Kui tuleme Jehoova ligi siira südamega, ei vaata tema silmad meie peale mitte hukkamõistuga, vaid selleks, et jälgida meie pingutusi ning vastata meie palvetele abi ja andestuse saamiseks. Apostel Peetrus kirjutas: „Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole; aga Issanda pale on pahategijate vastu!” (1. Peetruse 3:12).

6. Kuidas on Taavetiga toimunu meile nii lohutuseks kui ka hoiatuseks?

⁶ Taavet oli ebatäiuslik ning patustas rängalt (2. Saamueli 12:7–9). Kuid ta valas oma südame Jehoova ees välja ning tuli tema ligi härdas palves (Laul 51:1–14). Jehoova kuulas tema palvet ja andestas talle, ehkki Taavet koges oma patu tõttu ebameeldivaid tagajärgi (2. Saamueli 12:10–14). See peaks olema meile nii lohutuseks kui ka hoiatuseks. On lohutav teada, et Jehoova on valmis meie patte andestama, kui me tõeliselt kahetseme. Kainestavalt mõjub aga teadmine, et patt toob tihtipeale kaasa rängad tagajärjed (Galaatlastele 6:7–9). Kui tahame tulla Jehoova ligi, peame püsima nii kaugel kui võimalik kõigest, mis talle meelepaha valmistab (Laul 97:10).

Jehoova tõmbab oma rahvast enda juurde

7. Milliste inimeste peale Jehoova vaatab ning kuidas ta neid enda ligi tõmbab?

⁷ Taavet kirjutas ühes oma laulus: „Jehoova on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära!” (Laul 138:6). Ühes teises laulus on sarnane mõte: „Kes on nagu Jehoova, meie Jumal, kes kõrgel istub, kes alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on, kes tõstab põrmust üles vaevase” (Laul 113:5–7). Tõepoolest, kõikvõimas universumi Looja alandub vaatama maa peale ning ta silmad näevad „madalat” ja „vaevast” – inimesi, „kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida ... tehakse” (Hesekiel 9:4). Ta tõmbab selliseid inimesi enda ligi oma Poja kaudu. Maa peal olles ütles Jeesus: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud; ... ükski ei või tulla minu juurde, kui temale seda ei ole andnud minu Isa!” (Johannese 6:44, 65).

8., 9. a) Miks me kõik peame tulema Jeesuse juurde? b) Mis on lunastuskorralduse juures nii tähelepanuväärne?

 ⁸ Kõik inimesed peaksid tulema Jeesuse juurde ja uskuma lunastusohvrisse, sest nad on sündinud patustena ja Jumalast võõrdunuina (Johannese 3:36). Neil on vaja Jumalaga lepitatud saada (2. Korintlastele 5:20). Jumal ei oodanud, et patustajad paluksid tal teha mingi korralduse, mille kaudu nad võiksid temaga rahu leida. Apostel Paulus kirjutas: „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime. Sest kui meid Jumalaga lepitati tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased, kui palju enam päästetakse meid tema elu läbi nüüd, kus me juba oleme lepitatud” (Roomlastele 5:8, 10).

⁹ Apostel Johannes kinnitas seda ülevat tõde, et Jumal lepitab inimesed endaga. Ta kirjutas: „Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks meie pattude eest” (1. Johannese 4:9, 10). Esimese sammu tegi Jumal, mitte inimene. Kas ei tunne sa tõmmet Jumala poole, kes ilmutas nii palju armastust „patuste”, lausa „vaenlaste” vastu? (Johannese 3:16.)

Jehoovat on vaja otsida

10., 11. a) Mida me peame tegema, et otsida Jehoovat? b) Kuidas me peaksime suhtuma Saatana maailma?

¹⁰ Muidugi ei sunni Jehoova meid enda juurde tulema. Meil tuleb teda otsida, „kombata ja leida, ehk[ki] tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27). Me peaksime tunnustama, et Jehooval on õigus meilt allumist nõuda. Jünger Jakoobus kirjutas: „Alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest. Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi! Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad!” (Jakoobuse 4:7, 8). Me ei tohiks kõhelda võtmast kindlat seisukohta Kuradi vastu ja Jehoova poolt.

¹¹ See tähendab, et peame hoidma eemale Saatana kurjast maailmast. Jakoobus kirjutas veel: „Eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks” (Jakoobuse 4:4). Kui me aga tahame Jehoova sõbrad olla, peame olema valmis selleks, et Saatana maailm meid vihkab (Johannese 15:19; 1. Johannese 3:13).

12. a) Millised lohutavad sõnad Taavet kirja pani? b) Millise hoiatuse andis Jehoova prohvet Asarja kaudu?

¹² Eriti just siis, kui Saatana maailm osutab meile mingit vastupanu, tuleb meil tulla palves Jehoova ligi ja paluda tema abi. Taavet, kes koges Jehoova päästvat kätt palju kordi, pani kirja lohutavad sõnad: „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad! Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid! Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad, ja hävitab  kõik õelad!” (Laul 145:18–20). See laul näitab, et Jehoova võib meid päästa, kui meid üksikisikutena proovile pannakse, ning et ta päästab oma rahva tervikuna „suure viletsuse” ajal (Ilmutuse 7:14). Jehoova jääb meie ligi, kui meie jääme tema ligi. Jumala vaimust juhituna ütles prohvet Asarja sõnad, mida võib pidada üldiseks tõeks: „Jehoova on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha!” (2. Ajaraamat 15:1, 2).

Jehoova peab olema meie jaoks reaalne

13. Kuidas me võime näidata, et Jehoova on meie jaoks reaalne?

¹³ Apostel Paulus kirjutas Moosese kohta, et „otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana” (Heebrealastele 11:27). Muidugi mõista ei näinud Mooses kunagi Jehoovat sõna otseses mõttes (2. Moosese 33:20). Jehoova oli tema jaoks aga nii reaalne, et ta otsekui nägi teda. Ka Iiob nägi pärast talle osaks saanud katsumusi Jehoovat oma ususilmadega selgemini – ta nägi Jumalat, kes lubab oma ustavatel teenijatel katsumustesse sattuda, kuid kes neid kunagi ei hülga (Iiob 42:5). Eenoki ja Noa kohta öeldi, et nad ’kõndisid ühes Jumalaga’. Nad tegid seda nii, et püüdsid Jumalale meeldida ja talle kuuletuda (1. Moosese 5:22–24; 6:9, 22; Heebrealastele 11:5, 7). Kui Jehoova on meie jaoks sama reaalne nagu Eenokile, Noale, Iiobile ja Moosesele, siis me ’õpime teda tundma kõigil oma teedel ja ta teeb meie teerajad tasaseks’ (Õpetussõnad 3:5, 6).

14. Mida tähendab „hoida” Jehoova poole?

¹⁴ Just enne seda, kui iisraellased olid sisenemas Tõotatud Maale, ütles Mooses neile:  „Te peate käima Jehoova, oma Jumala järel, ja te peate teda kartma, pidama tema käske, kuulama tema häält, teenima teda ja hoidma tema poole!” (5. Moosese 13:5). Neil tuli käia Jehoova järel, teda karta, talle kuuletuda ja tema poole hoida. Sõna kohta, mis on tõlgitud vastega „hoidma”, ütleb üks Piibli õpetlane, et heebrea keeles viitab see „väga lähedastele suhetele”. Laulukirjutaja ütles: „Jehoova osadus [„lähedus Jehoovaga”, UM] on neil, kes teda kardavad” (Laul 25:14). Meil võivad olla Jehoovaga kallid ja lähedased suhted, kui ta on meie jaoks reaalne ning kui armastame teda niivõrd, et kardame talle mingilgi moel meelepaha valmistada (Laul 19:10–15).

Kas sa oled teadlik Jehoova hoolitsusest?

15., 16. a) Kuidas näitab Laul 34, et Jehoova hoolitseb meie eest? b) Mida me peaksime tegema, kui meil on raske meenutada heategusid, mida Jehoova meile on teinud?

¹⁵ Üks Saatana kavalaid võtteid on panna meid unustama tõsiasja, et Jumal Jehoova hoolitseb pidevalt oma ustavate teenijate eest. Iisraeli kuningas Taavet oli isegi kõige ohtlikumal momendil teadlik Jehoova kaitsvast käsivarrest. Kui ta oli sunnitud teesklema hullumeelset Gati kuninga Aakise ees, komponeeris ta ühe laulu, väga kauni psalmi, milles on järgmisi usuväljendusi: „Ülistage Jehoovat ühes minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi! Ma otsisin Jehoovat ja tema vastas mulle ning tõmbas mind välja kõigist mu hädaohtudest! Jehoova ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad! Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib! Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim! Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (Laul 34:4, 5, 8, 9, 19, 20; 1. Saamueli 21:11–16).

¹⁶ Kas sina oled veendunud Jehoova päästejõus? Kas sa oled teadlik tema inglite kaitsest?  Kas oled isiklikult maitsnud ja näinud, et Jehoova on hea? Millal sa viimati teadvustasid endale, et Jehoova oli sinu vastu hea? Püüa meenutada. Kas see oli siis, kui sa eelmisel korral teenistuses olles külastasid viimast maja, ise tundes, et ei jaksa enam kuulutustööd jätkata? Võib-olla oli sul väga meeldiv vestlus ukse avanud inimesega. Kas oli sul meeles tänada Jehoovat, et ta andis sulle vajaminevat lisajõudu ja õnnistas sind? (2. Korintlastele 4:7.) Kuid võib-olla on sul raske meenutada mõnda konkreetset heategu, mida Jehoova sinu heaks on teinud. Sul tuleb ehk mõelda tagasi üks nädal, kuu, aasta või isegi kaugemale. Kui asi on nii, siis miks mitte teha Jehoovale lähemale tulemiseks teadlikke pingutusi ning püüda näha, kuidas ta sind juhib ja suunab? Apostel Peetrus manitses kristlasi: „Alanduge Jumala vägeva käe alla ... Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:6, 7). Tõepoolest, sa hämmastud, nähes, kui palju ta sinu eest hoolitseb! (Laul 73:28.)

Otsi Jehoovat üha edasi

17. Mis on vajalik, kui tahame Jehoovat üha edasi otsida?

¹⁷ Jehoovaga heade suhete hoidmine peaks olema pidev tegevus. Jeesus ütles palves Isale: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Teadmiste omandamine Jehoova ja tema Poja kohta nõuab meilt järjekindlaid pingutusi. Meil on vaja palve ja püha vaimu abi, et mõista „Jumala sügavusi” (1. Korintlastele 2:10; Luuka 11:13). Meil on vaja ka „ustava ja mõistliku sulase” juhatust, et toita oma mõistust „õigel ajal” antava vaimse toiduga (Matteuse 24:45). Selle kanali kaudu annab Jehoova meile nõu lugeda tema Sõna iga päev, käia korrapäraselt kristlikel koosolekutel ja osaleda innukalt „kuningriigi evangeeliumi” kuulutamises (Matteuse 24:14). Nii tehes saame otsida üha edasi meie hoolivat Jumalat Jehoovat.

18., 19. a) Mida me peaksime otsusekindlalt tegema? b) Kuidas meid õnnistatakse, kui võtame kindla seisukoha Kuradi vastu ja otsime Jehoovat üha edasi?

¹⁸ Saatan teeb kõik, mis tema võimuses, et Jehoova rahvast igati taga kiusataks ja rõhutaks ning et neile vastupanu osutataks. Ta püüab rikkuda meie rahu ja hävitada meie hea seisundi Jumala ees. Ta ei taha, et me jätkaksime ausa südamega inimeste otsimist ja aitaksime neil kõikehõlmavat suveräänsust puudutavas vaidlusküsimuses Jehoova poolele asuda. Me peame olema kindlalt otsustanud jääda Jehoovale lojaalseks, uskudes, et tema päästab meid selle käest, kes on kuri. Kui laseme Jumala Sõnal end juhtida ja püsime tema nähtavas organisatsioonis aktiivsed, võime olla kindlad, et ta on alati valmis meid toetama (Jesaja 41:8–13).

¹⁹ Seiskem siis kindlalt Kuradi ja tema kavalate võtete vastu ning otsigem alati meie kallist Jumalat Jehoovat, kes võib meid ’kinnitada ja tugevaks teha’ (1. Peetruse 5:8–11). Nii ’hoiame endid Jumala armastuses ja ootame meie Issanda Jeesus Kristuse halastust igaveseks eluks’ (Juuda 21).

Kuidas sa vastaksid?

• Mida tähendab sõna „Kurat” ja kuidas tegutseb Kurat oma nime vääriliselt?

• Kuidas vaatab maa peal elavaid inimesi Jehoova ja kuidas Saatan?

• Miks peab inimene Jehoovale lähenedes tunnustama lunastuse vajalikkust?

• Mida tähendab ’hoida’ Jehoova poole ning kuidas me võime teda üha edasi otsida?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Vaatamata katsumustele mõistis Iiob, et Jehoova hoolib temast

[Pildid lk 16, 17]

Igapäevane piiblilugemine, korrapäraselt koosolekutel käimine ja innukas osalemine kuulutustööl tuletavad meile meelde, et Jehoova hoolib meist