„Seiske vastu Kuradile”

„Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.” (JAKOOBUSE 4:7)

1. Mida võib praeguse maailma kohta öelda ning miks peavad võitud kristlased ja nende kaaslased valvsad olema?

„JUMAL on kadunud, kuid Kurat on alles.” Need prantsuse kirjaniku André Malraux’ sõnad iseloomustavad hästi maailma, milles me elame, sest inimeste teod peegeldavad rohkem Kuradi riukaid kui Jumala tahet. Saatan eksitab „igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega ja igasuguse ülekohtu pettuses neid, kes hukka lähevad” (2. Tessalooniklastele 2:9, 10). Neil „viimseil päevil” suunab aga Saatan oma pingutused eeskätt Jumala pühendunud teenijate vastu. Ta sõdib võitud kristlastega, „kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus [„Jeesusest tunnistamise töö”, UM]” (2. Timoteosele 3:1; Ilmutuse 12:9, 17). Jumala võitud teenijad ja nende maise lootusega kaaslased peavad olema valvsad.

2. Kuidas Saatan Eevat pettis ning millist kartust apostel Paulus väljendas?

² Saatan on läbinisti petis. End mao taha varjates pani ta Eeva uskuma, et Jumalast sõltumatult tegutsedes oleks ta palju õnnelikum (1. Moosese 3:1–6). Umbes neli tuhat aastat hiljem väljendas apostel Paulus oma kartusi selle pärast, et Korintoses elavad võitud kristlased võivad langeda Saatana riugaste ohvriks. Paulus kirjutas: „Mina kardan, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kavalusega, vahest teiegi mõtted rikutakse ja need loobuvad siirast meelest ja kasinusest Kristuse suhtes” (2. Korintlastele 11:3). Saatan rikub inimeste meeli ja moonutab nende mõtlemist. Nagu ta pettis Eevat, nii võib ta panna ka kristlasi vääralt mõtlema ja arvama, et nende õnn sõltub millestki sellisest, mida Jehoova ja tema Poeg heaks ei kiida.

3. Millist kaitset pakub Jehoova Kuradi eest?

³ Saatanat võib võrrelda linnupüüdjaga, kes seab üles lõkse pahaaimamatute ohvrite püüdmiseks. Saatana lõksude vältimiseks tuleb meil elada „Kõigekõrgema kaitse all”. See on piltlik varjupaik, kus Jehoova laseb olla neil, kes oma tegudega tunnustavad tema kõikehõlmavat suveräänsust (Laul 91:1–3). Me vajame kogu kaitset, mida Jumal annab oma  Sõna, vaimu ja organisatsiooni kaudu, et ’suudaksime seista kuradi kavalate rünnakute vastu’ (Efeslastele 6:11). Kreekakeelset sõna, mille vasteks on „kavalad rünnakud”, võib tõlkida ka „riukalikud teod” või „trikid”. Kahtlemata kasutab Kurat palju trikke ja riukalikke tegusid oma pingutustes Jehoova teenijaid lõksu meelitada.

Algkristlastele seatud Saatana lõksud

4. Millises maailmas elasid algkristlased?

⁴ Kristlased, kes elasid meie ajaarvamise esimesel ja teisel sajandil, nägid perioodi, mil Rooma impeerium oli oma võimu tipul. Pax Romana (Rooma rahu) lasi kaubandusel õitseda. Selline jõukus andis valitsevale klassile palju vaba aega ning valitsejad nägid, et kui pakkuda rahvale rohkesti meelelahutust, ei hakka see mässama. Mingil ajal oli riiklikke puhkepäevi sama palju kui tööpäevi. Rahva juhid kasutasid avalikke fonde, et anda inimestele leiba ja tsirkust – hoida nende kõhud täis ja meeled hõivatud.

5., 6. a) Miks polnud kristlastel sobiv käia rooma teatrites ja amfiteatrites? b) Millist kavalat võtet Saatan kasutas ja kuidas võisid kristlased sellest hoiduda?

⁵ Kas selline olukord kujutas algkristlastele mingit ohtu? Hoiatuste põhjal, mille on kirja pannud varajased apostlitejärgsed kirjutajad, näiteks Tertullianus, võib järeldada, et suurem osa selle aja meelelahutusest oli tõeliste kristlaste jaoks täis vaimseid ja moraalseid ohte. Üheks põhjuseks oli see, et enamik rahvapidusid ja võistlusi peeti paganlike jumalate auks (2. Korintlastele 6:14–18). Teatrites olid isegi paljud klassikalised näidendid kas ülimalt ebamoraalsed või verised ja vägivaldsed. Aja möödudes vähenes rahva soov näha klassikat ning selle asemele tulid nilbed pantomiimid. Üks ajaloolane ütleb oma raamatus: „Neis näidendites lubati näitlejannadel täiesti lahti riietuda ... Ohtrasti valati verd. ... [Miiminäitleja] laskus kõige sügavamatesse perverssustesse, mis olid haaranud oma võimusesse pealinna rahvahulgad. Nad ei tundnud tülgastust selliste näitemängude vastu, sest amfiteatrite õudsed veresaunad olid juba pikka aega rikkunud nende tundeid ja moonutanud nende instinkte.” („Daily Life in Ancient Rome”, Jérôme Carcopino.) (Matteuse 5:27, 28.)

⁶ Gladiaatorid võitlesid amfiteatrites üksteisega kuni surmani või võitlesid nad metsloomadega, kas neid tappes või ise surma saades. Süüdimõistetud kurjategijad ja lõpuks ka paljud kristlased visati raevukatele elajatele. Isegi sel ammusel ajal kasutas Saatan kavalat võtet nüristada inimeste vastumeelsust ebamoraalsuse ja vägivalla vastu sedavõrd, et see muutus tavapäraseks ja rahvas nõudis seda. Ainus viis selle lõksu vältimiseks oli hoida eemale teatritest ja amfiteatritest (1. Korintlastele 15:32, 33).

7., 8. a) Miks oleks kristlasel olnud ebatark minna kaarikute võiduajamisele? b) Kuidas oleks Saatan võinud kasutada rooma kümblusasutusi kristlaste lõksupüüdmiseks?

 ⁷ Kaarikute võiduajamised tohututel pikliku kujuga areenidel, mida nimetati „tsirkusteks”, olid kahtlemata väga põnevad. Kristlastele olid need aga vastuvõetamatud, sest rahvahulk muutus tihtipeale vägivaldseks. Üks kolmandal sajandil elanud kirjanik teatas, et mõned pealtvaatajad hakkasid omavahel kaklema ning ajaloolane Carcopino väidab, et „astroloogidel ja prostituutidel olid [tsirkuses] äri ajamiseks omad kohad”. On selge, et rooma tsirkus polnud kristlaste jaoks (1. Korintlastele 6:9, 10).

⁸ Mida öelda kuulsate rooma kümblusasutuste kohta? Loomulikult polnud midagi halba pesemises puhtuse hoidmise eesmärgil. Paljud rooma saunad olid aga hiigelsuured ehitised, kus olid ka massaažiruumid, võimlemissaalid ning kohad hasartmängude mängimiseks, söömiseks ja joomiseks. Kummalegi sugupoolele oli eraldatud küll aeg sauna kasutamiseks, kuid sageli oli vastuvõetav ka see, et mehed ja naised kümblesid koos. Klemens Aleksandriast kirjutas: „Kümblusasutused on avatud valimatult nii meestele kui ka naistele; ning nad on seal lahti riietunud, et ohjeldamatult lõbutseda.” Niisiis oleks see seaduslik asutus võinud kergesti osutuda Saatana lõksuks kristlaste jaoks. Targad inimesed hoidusid sellistest kohtadest eemale.

9. Milliseid püüniseid pidid algkristlased vältima?

⁹ Rooma riigi kõrgajal olid paljude inimeste meelisajaviiteks hasartmängud. Algkristlased said hoiduda kaarikute võiduajamisel sõlmitavatest kihlvedudest sel viisil, et lihtsalt ei läinud tsirkusesse. Vähemal määral mängiti hasartmänge ka ebaseaduslikult võõrastemajade ja kõrtside tagaruumides. Mängijad püüdsid arvata, kas teise mängija käes on paaritu- või paarisarv kive või luutükikesi, vedades kihla selle peale. Hasartmäng tõi inimeste ellu vürtsi, sest see andis lootust kerge vaevaga raha teenida (Efeslastele 5:5). Pealegi olid selliste joomakohtade baaridaamid tihtipeale prostituudid, mistõttu oli oht langeda seksuaalsesse ebamoraalsusesse. Need olid mõned püünised, mida Saatan seadis kristlastele, kes elasid Rooma impeeriumi linnades.  Kas tänapäeval on olukord väga teistsugune?

Saatana püünised tänapäeval

10. Kuidas meenutab tänapäevane olukord tingimusi, mis olid valdavad Rooma riigis?

¹⁰ Üldjoontes pole Saatana kavalad võtted sajandite jooksul muutunud. Paulus manitses valjult pahelises Korintose linnas elavaid kristlasi, et Saatan neid „kavalasti ei petaks”. Ta ütles: „Tema [Saatana] mõtted ei ole meile teadmatud” (2. Korintlastele 2:11). Paljudes arenenud riikides on tänapäeval olukord samasugune, nagu oli Rooma riigi õitseajal. Inimestel on tööst vaba aega rohkem kui kunagi varem. Riiklikud loteriid annavad isegi vaestele lootusesädeme. Rohkesti on odavat meelelahutust, mis köidab inimeste meeli. Spordiväljakud on rahvast tulvil, inimesed veavad kihla, rahvahulgad muutuvad mõnikord vägivaldseks, niisamuti ka mängijad. Inimeste kõrvus kõlab laostav muusika ning teatrilaval, kinos ja teleekraanil esitatakse nilbeid vaatemänge. Mõnel maal on populaarne, et erinevast soost inimesed käivad koos saunas ja kuumaveeallikates, rääkimata mõnes rannas lubatud alasti päevitamisest. Saatan püüab ahvatleda Jumala teenijaid ilmalike vaba aja tegevuste kaudu, just nagu ta tegi seda kristluse algussajanditel.

11. Millised püünised võivad kaasneda sooviga lõõgastuda?

¹¹ Maailmas, kus stress on muutunud igapäevaseks nähtuseks, on normaalne tunda vajadust lõõgastuda või millegi muuga tegeleda. Ent nii nagu rooma kümblusasutustes oli asju, mis ohustasid algkristlasi, nii on ka tänapäeval meelitanud kristlasi Saatana lõksu mõned puhke- või suvituskohad ning nad on langenud ebamoraalsusse või hakanud liigselt jooma. Paulus kirjutas Korintoses elavatele kristlastele: „Ärge eksige! „Halb seltskond rikub head kombed!” Saage täiesti kaineks ja ärge tehke pattu! Jah, mõnel ei ole üldse jumalatunnetust!” (1. Korintlastele 15:33, 34, EP 97).

12. Millised on tänapäeval mõned Saatana kavalad võtted, mida ta kasutab Jehoova teenijate püüdmiseks?

¹² Eeva puhul me nägime, kuidas Saatan kasutas tema mõtteviisi rikkumiseks kavalust (2. Korintlastele 11:3). Tänapäeval on üks Saatana lõksudest panna kristlasi mõtlema, et kui nad lähevad nii kaugele kui võimalik ja püüavad näidata, et Jehoova tunnistajad on sellised nagu teisedki, siis suudavad nad mõningaid kristliku tõe juurde tuua. Mõnikord lähevad nad liiga kaugele ja tulemus on vastupidine (Haggai 2:12–14). Veel proovib Saatan panna pühendunud kristlasi, nii noori kui ka täiskasvanuid, elama kaksikelu ja ’kurvastama Jumala püha vaimu’ (Efeslastele 4:30). Mõned on langenud sellesse lõksu Interneti väärkasutamise tõttu.

13. Milline varjatud püünis on üks Kuradi kavalatest võtetest ning milline Õpetussõnade raamatu nõuanne on seejuures sobiv?

¹³ Veel üks Saatana püünis on varjatud okultism. Ükski tõeline kristlane ei tegele tahtlikult satanismi või spiritismiga. Mõned siiski kaotavad kogemata valvsuse, kui tegu on filmide, teleseriaalide, videomängude ja isegi lasteraamatute ning koomiksitega, mis tõstavad esile vägivalda või maagiat. Kõigest, millel on vähegi pistmist okultismiga, tuleb hoiduda kaugele. Tark õpetussõna ütleb: „Okkad ja paelad on valeliku teel: oma hinge hoiab, kes jääb neist eemale!” (Õpetussõnad 22:5). Kuna Saatan on „selle maailma jumal”, siis kõigis väga populaarseis asjus võib peituda mõni tema lõks (2. Korintlastele 4:4; 1. Johannese 2:15, 16).

Jeesus seisis vastu Kuradile

14. Kuidas seisis Jeesus vastu Kuradi esimesele ahvatlusele?

¹⁴ Jeesus andis head eeskuju selles, kuidas Kuradile vastu seista ja teda põgenema sundida. Kui Jeesus oli ristitud ja 40 päeva paastunud, hakkas Saatan teda kiusama (Matteuse 4:1–11). Esimene ahvatlus oli seotud Jeesuse loomuliku näljatundega, mis tal oli pärast paastumist. Saatan õhutas Jeesust tegema  esimest imetegu füüsilise vajaduse rahuldamiseks. Tsiteerides kirjakohta 5. Moosese 8:3, keeldus Jeesus oma väge isekalt kasutamast ja pidas vaimset toitu füüsilisest tähtsamaks.

15. a) Millist loomulikku soovi kasutas Saatan Jeesuse ahvatlemiseks? b) Mis on tänapäeval üks Saatana peamisi kavalaid võtteid Jumala teenijate vastu ning kuidas me võime talle vastu seista?

¹⁵ Selle ahvatluse juures on huvitav tõsiasi, et Kurat ei õhutanud Jeesust seksuaalset pattu tegema. Sel juhul oli tõenäoliselt nälg – loomulik iha toidu järele – Jeesuse suurim füüsiline vajadus, mida ahvatlemiseks kasutati. Milliseid ahvatlusi kasutab Kurat tänapäeval Jumala teenijate meelitamiseks? Neid on palju ja erisuguseid, ent üks peamisi kavalaid võtteid, millega ta püüab murda Jehoova rahva laitmatust, on seksuaalne ahvatlus. Jäljendades Jeesust, suudame seista vastu Kuradile ja tema ahvatlustele. Just nagu Jeesus nurjas Saatana pingutused sobivaid kirjakohti meelde tuletades, nii võime ka meie kiusatuses olles meenutada selliseid salme nagu 1. Moosese 39:9 ja 1. Korintlastele 6:18.

16. a) Kuidas ahvatles Saatan Jeesust teisel korral? b) Kuidas võib Saatan püüda ahvatleda meid Jehoovat proovile panema?

¹⁶ Järgmiseks õhutas Kurat Jeesust templimüürilt alla hüppama ja proovima, kas Jumal suudab teda oma inglite abiga kaitsta. Tsiteerides kirjakohta 5. Moosese 6:16, keeldus Jeesus oma Isa proovile panemast. Saatan ilmselt ei ahvatle meid mõne templi kindlusemüürilt alla hüppama, kuid ta võib ahvatleda meid Jehoovat proovile panema. Kas me tahame näha, kui kaugele me võime minna ilmalike moeveidruste järgimisega oma riietuses ja välimuses, ilma et meile nõu antaks? Kas meid ahvatleb küsitav meelelahutus? Võib juhtuda, et paneme sellega Jehoova proovile. Kui meil on niisuguseid kalduvusi, siis selle asemel et Saatan põgeneks, võib ta jääda meie juurde ja püüda lakkamata meid oma poolele saada.

17. a) Kuidas ahvatles Kurat Jeesust kolmandal korral? b) Kuidas võib Jakoobuse 4:7 meie puhul tõeks osutuda?

¹⁷ Kui Saatan pakkus Jeesusele kõiki maailma kuningriike vaid ühe kummarduse eest, siis Jeesus seisis talle jällegi vastu, tsiteerides Pühakirja ja võttes kindla seisukoha oma Isa jagamatu kummardamise poolt (5. Moosese 5:9; 6:13; 10:20). Saatan ei paku meile ehk maailma kuningriike, kuid ta ahvatleb meid pidevalt materialismiga, kujutlusega väikesest isiklikust kuningriigist. Kas me toimime nii nagu Jeesus ja osutame Jehoovale jagamatut andumust? Kui nii, siis kogeme seda, mida Jeesuski. Matteuse jutustuses on kirjas: „Siis Kurat jättis ta rahule” (Matteuse 4:11). Saatan jätab meid rahule, kui võtame kindla seisukoha tema vastu, meenutades sobivaid Piibli põhimõtteid ja rakendades neid ellu. Jünger Jakoobus kirjutas: „Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest” (Jakoobuse 4:7). Üks kristlane kirjutas Jehoova tunnistajate Prantsusmaa harubüroosse: „Saatan on tõepoolest kaval. Hoolimata parimatest kavatsustest on mul väga raske valitseda oma tundeid ja soove. Siiski olen tänu julgusele, kannatlikkusele ja eelkõige Jehoova abile suutnud vastu pidada ning hoida tõest kõvasti kinni.”

Täiesti varustatud Kuradile vastu seismiseks

18. Milline vaimne sõjavarustus aitab meil Kuradile vastu seista?

¹⁸ Jehoova on andnud meile täieliku vaimse  sõjavarustuse, et suudaksime „seista kuradi kavalate rünnakute vastu” (Efeslastele 6:11–18). Armastus tõe vastu vöötab meie niudeid ehk valmistab meid ette kristlikuks tegevuseks. Otsusekindlus hoida kinni Jehoova õigluse mõõdupuudest on otsekui soomusrüü, mis kaitseb meie südant. Kui meie jalad on kängitsetud heasse sõnumisse, siis viivad need meid korrapäraselt kuulutustööle, ning see tugevdab ja kaitseb meid vaimselt. Tugev usk on otsekui suur kilp, mis kaitseb meid „tigeda tuliste noolte eest”, milleks on tema kavalad rünnakud ja ahvatlused. Kindel lootus, et Jehoova tõotused täituvad, on otsekui kiiver, mis kaitseb meie mõtlemisvõimet ja annab meelerahu (Filiplastele 4:7). Kui oskame Jumala Sõna meisterlikult kasutada, on see otsekui mõõk, millega saame aidata inimestel Saatana vaimsest orjusest vabaneda. Ka meie võime seda kasutada enda kaitseks, nagu seda tegi isegi Jeesus, kui teda kiusati.

19. Mis on vajalik lisaks sellele, et ’seisame Kuradile vastu’?

¹⁹ Kui varustame „endid kogu Jumala sõjavarustusega” ja palvetame lakkamata, võime olla kindlad, et Saatana rünnaku korral Jehoova kaitseb meid (Johannese 17:15; 1. Korintlastele 10:13). Jakoobus aga näitas, et ’Saatanale vastu seismiseks’ ainuüksi sellest ei piisa. Eelkõige tuleb meil ’alistuda Jumalale’, kes hoolitseb meie eest (Jakoobuse 4:7, 8). Järgmisest artiklist näeme, kuidas me saame seda teha.

Kuidas sa vastaksid?

• Milliseid Saatana püüniseid pidid algkristlased vältima?

• Milliseid kavalaid võtteid kasutab Saatan tänapäeval Jehoova teenijate lõksu meelitamiseks?

• Kuidas seisis Jeesus vastu Kuradi ahvatlustele?

• Milline vaimne sõjavarustus aitab meil Kuradile vastu seista?

[Küsimused]

[Pilt lk 8, 9]

Jeesus seisis kindlalt Kuradile vastu

[Pildid lk 10]

Esimesel sajandil elanud kristlased hoidusid vägivaldsest ja ebamoraalsest meelelahutusest

[Allikaviide]

The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck