Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Õige jumalateenimise toetajad minevikus ja praegu

Õige jumalateenimise toetajad minevikus ja praegu

Õige jumalateenimise toetajad minevikus ja praegu

KAS sa tead selle mehe nime, kes nuttis muistse Jeruusalemma linna pärast? Võib-olla meenub sulle Jeesus – ja see on õige, sest Jeesus tõepoolest nuttis Jeruusalemma pärast (Luuka 19:28, 41). Kuid sajandeid enne seda, kui Jeesus maa peal elas, nuttis selle linna pärast samamoodi üks teine ustav jumalateenija. Tema nimi oli Nehemja (Nehemja 1:3, 4).

Mis kurvastas Nehemjat nii palju, et ta Jeruusalemma pärast lausa pisaraid valas? Mida ta tegi selle linna ja sealsete elanike heaks? Ning mida võime meie tema eeskujust õppida? Et neile küsimustele vastust saada, vaadelgem, milliste sündmuste keskel Nehemja elas.

Tunde- ja teoinimene

Nehemja oli nimetatud Jeruusalemma maavalitsejaks, kuid enne seda oli ta olnud kõrge positsiooniga ametnik Pärsia õukonnas Suusa linnas. Tema mugav elu aga ei kahandanud tema huvi oma juudi vendade käekäigu vastu kaugel Jeruusalemmas. Kui juutide delegatsioon Jeruusalemmast Suusasse tuli, küsis Nehemja neilt esimese asjana „pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalemma kohta” (Nehemja 1:2). Kui külalised rääkisid, et Jeruusalemma elanikud „on suures õnnetuses” ja linna müürid „on maha kistud”, siis Nehemja ’istus maha, nuttis ja leinas mitu päeva’. Seejärel esitas ta Jehoovale südamesttuleva palve, kus ta väljendas oma kurbust (Nehemja 1:3–11). Miks Nehemja oli nii kurb? Sest Jeruusalemm, Jehoova kummardamise keskus maa peal, oli hooletusse jäetud (1. Kuningate 11:36). Veelgi enam – linna allakäinud olukord peegeldas selle elanike kehva vaimset seisundit (Nehemja 1:6, 7).

Mure Jeruusalemma pärast ja kaastunne sealsete juutide vastu ajendas Nehemjat omakasupüüdmatult nende heaks tegutsema. Niipea kui Pärsia kuningas lubas Nehemjal ametipuhkusele minna, hakkas too pikaks Jeruusalemma reisiks plaane tegema (Nehemja 2:5, 6). Ta tahtis jagada oma jõudu, aega ja oskusi, et vajalike parandustööde tegemist toetada. Juba mõni päev pärast saabumist oli tal valmis plaan kogu Jeruusalemma müüri parandamiseks (Nehemja 2:11–18).

Nehemja jagas hiigelsuure müüriparandustöö paljude perekondade vahel, kes kõik õlg õla kõrval töötasid. * Rohkem kui 40 rühmale jagati igaühele parandamiseks kindel lõik. Millised olid tulemused? Nii suure hulga töötegijate abil, kelle seas oli ka vanemaid koos oma lastega ja kes kõik olid valmis kulutama oma aega ja energiat, saadi näiliselt üle jõu käiva ülesandega hakkama (Nehemja 3:11, 12, 19, 20). Kahe töörohke kuu möödudes oli kogu müür parandatud! Nehemja kirjutas, et isegi need, kes parandustöödele vastu olid seisnud, pidid tunnistama, et „see töö oli tehtud meie Jumala abiga” (Nehemja 6:15, 16).

Eeskuju, mida meeles pidada

Nehemja ohverdas enamat kui vaid oma aega ja organiseerimisoskusi. Ta kasutas õige jumalateenistuse toetamiseks ka oma materiaalseid vahendeid. Ta lunastas enda raha eest oma juudi vennad orjusest ja laenas raha, ilma et oleks selle pealt mingit kasu nõudnud. Ta ei pannud kunagi juutidele peale rasket koormat ega nõudnud neilt enda kui maavalitseja kulude katmist, mida tal oleks olnud täielik õigus teha. Selle asemel oli tema kodu alati avatud ’saja viiekümnele mehele, ja neile, kes ümberkaudseist paganaist tema juurde tulid’, ning ta kostitas neid. Iga päev valmistas ta oma külalistele „ühe härja, kuus valitud lammast, ja linde”. Lisaks pakkus ta iga kümne päeva tagant neile „rohkesti kõiksugust veini” (EP 97) ja kõike seda tegi ta omal kulul (Nehemja 5:8, 14–18; 5:10, Piibli Raamat).

Nehemja andis heldekäelisuses head eeskuju kõigile Jumala teenijaile nii minevikus kui ka praegu. See vapper jumalateenija kasutas töötegijate toetamiseks oma materiaalset vara heldelt ja heal meelel, eesmärgiga edendada tõelist jumalateenimist. Ta võis Jehoovalt õigusega paluda: „Meenuta ... mu Jumal, kõike, mis ma sellele rahvale olen teinud!” (Nehemja 5:19). Kindlasti Jehoova teebki seda (Heebrealastele 6:10).

Nehemja eeskuju jäljendamine tänapäeval

On südantsoojendav näha, et Jehoova rahvas peab tänapäevalgi õiget jumalateenimist kalliks, on valmis selle nimel tegutsema ja mitmesuguseid ohvreid tooma. Kui me kuuleme, et usukaaslased on raskustes, siis tunneme nende heaolu pärast suurt muret (Roomlastele 12:15). Nagu Nehemja, pöördume meiegi palves Jehoova poole ja palume temalt meie usuvendadele tuge, palvetades: „Pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime!” (Nehemja 1:11; Koloslastele 4:2).

Mure meie kristlike vendade vaimse ja füüsilise heaolu ning õige jumalateenistuse edendamise pärast ei piirdu üksnes meie tunnetega. See ajendab meid ka tegutsema. Neid, kelle olukord seda võimaldab, ajendab armastus lahkuma oma suhteliselt mugavast kodust ja kolima Nehemja sarnaselt teise elupaika, et abivajavaid vendi aidata. Laskmata end kohutada vähem mugavatest elutingimustest, mida need vabatahtlikud mõnel pool maailmas kohata võivad, toetavad nad sealset õige jumalateenistuse edendamist, teenides külg külje kõrval koos kohalike kristlike vendadega. Nende ennastohverdav vaim on tõesti kiiduväärt.

Oma osa andmine kodukandis

Mõistagi pole enamikul meist võimalik kolida teise elupaika. Me toetame õiget jumalateenimist oma kodukandis. Ka selle kohta võib leida näiteid Nehemja raamatus. Pane tähele, millise detaili Nehemja lisas nende ustavate perekondade kohta, kes osalesid parandustöödes. Ta kirjutas: „Jedaja, Harumafi poeg, [parandas] oma koja kohal; ... Benjamin ja Hassub [parandasid] oma koja kohal; nende järel parandas Ananja poja Maaseja poeg Asarja oma koja kõrval” (Nehemja 3:10, 23, 28–30, meie kursiiv). Need mehed ja nende pered aitasid õige jumalateenimise edendamisele tublisti kaasa, tehes parandustöid oma kodu lähedal.

Tänapäeval toetavad paljud meist õiget jumalateenistust oma kodupaigas mitmel moel. Me võtame osa kuningriigisaalide ehitamisest, päästetöödest katastroofide ajal ja mis kõige tähtsam, osaleme Kuningriigi kuulutustöös. Kas meil siis on võimalus ise ehitus- või päästetöödest osa võtta või mitte, on meil kõigil lisaks sellele veel südames soov toetada õiget jumalateenimisviisi oma materiaalsete vahenditega, nagu Nehemja seda omal ajal heldekäeliselt tegi. (Vaata kasti „Mis iseloomustab vabatahtlikku annetamist”.)

Aeg-ajalt võib tunduda väga raske leida vajalikke vahendeid, et rahastada meie kasvavat trükitegevust, päästetöid ja paljusid teisi ettevõtmisi kogu maailmas. Ka Jeruusalemma suure müüri parandamine paistis tohutult suur ülesanne (Nehemja 4:4). Ent kuna see töö jagati paljude abivalmite perekondade vahel, sai see tehtud. Niisamuti on tänapäeval võimalik leida vajalikul hulgal vahendeid ülemaailmse töö tegemiseks, kui igaüks meist hoolitseb oma osa eest.

Kastis „Mil viisil mõned otsustavad annetada” on näidatud mitmeid võimalusi, kuidas on võimalik Kuningriigi tööd materiaalselt toetada. Paljud Jumala rahva liikmed tegid seda eelmisel aastal ja Jehoova tunnistajate juhtiv kogu tahab kasutada võimalust väljendada oma sügavat tänu kõigile neile, kelle süda sundis neid vabatahtlikult oma osa andma. Kõige suurem tänu kuulub muidugi Jehoovale, et ta on rikkalikult õnnistanud oma rahva siiraid pingutusi edendada õiget jumalateenistust kogu maailmas. Tõepoolest, kui me mõtleme sellele, kuidas Jehoova käsi on meid aastate jooksul juhtinud, paneb see meid kordama Nehemja sõnu, kes ütles tänutundega: „Mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi” (Nehemja 2:18).

[Allmärkus]

^ lõik 7 Nehemja 3:5 märgib, et mõned tähtsad juudid ehk „suurnikud” keeldusid töötamast, kuid nad olid erandiks. Ehitustööd toetasid igasuguse taustaga inimesed: preestrid, kullassepad, salvisegajad, ülemad ja kaupmehed (salmid 1, 8, 9, 32).

[Kast/pildid lk 28, 29]

Mil viisil mõned otsustavad annetada

ANNETUSED MEIE ÜLEMAAILMSE TÖÖ HEAKS

Paljud hoiavad oma sissetulekust alles summa, mille nad panevad annetuskasti pealdisega „Annetused ülemaailmse töö heaks (Matteuse 24:14)”.

Igal kuul saadavad kogudused selle summa edasi Jehoova tunnistajate Eesti harubüroosse. Vabatahtlikud rahalised annetused võib kanda üle otse Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu arvelduskontole nr 1120062312, mis asub Hansapangas (panga kood 767). Annetada võib ka ehteid või teisi väärisesemeid. Nende annetustega peaks olema kaasas lühike kiri, mis näitab selgesti, et tegemist on kingitusega.

TINGIMUSLIKUD ANNETUSED

Koguduste Liidule võib erikorralduse alusel annetada raha tingimusel, et annetaja vajaduse korral see tagastatakse talle. Lähema informatsiooni saamiseks tuleks ühendust võtta Koguduste Liiduga juuresoleval aadressil.

PLAANIKOHANE HEATEGEVUS

Lisaks otsestele või tingimuslikele rahalistele annetustele on ka muul moel võimalik teha annetusi ülemaailmse Kuningriigi-kuulutustöö heaks. Võimalused on järgmised:

Kindlustus. Koguduste Liit võidakse nimetada elukindlustuse väljamakse saajaks.

Aktsiad ja obligatsioonid. Aktsiaid ja obligatsioone võib Koguduste Liidule annetada otsese kingitusena.

Kinnisvara. Müümiskõlblikku kinnisvara võib Koguduste Liidule annetada kas otsese kingitusena või tingimusega, et kinkijale jääb eluaegne omandiõigus ja et ta võib seda kasutada kuni oma elu lõpuni. Kui keegi kavatseb taolise kinnisvaralepingu sõlmida, peaks ta Koguduste Liiduga eelnevalt ühendust võtma.

Testamendid. Vara või raha võib Koguduste Liidule pärandada ametlikult vormistatud testamendiga. Sel puhul tuleks eelnevalt ühendust võtta Koguduste Liiduga.

Kui soovid eeltoodu kohta lisainformatsiooni, võta Jehoova tunnistajatega ühendust:

EESTI JEHOOVA TUNNISTAJATE KOGUDUSTE LIIT

Postkast 1075

10302 Tallinn

Telefon: (0) 651 5200

[Kast lk 30]

Mis iseloomustab vabatahtlikku annetamist

Oma kirjas korintlastele mainis apostel Paulus kolme olulist tunnusjoont, mis iseloomustavad vabatahtlikku annetamist: 1) Paulus andis raha kogumise suhtes nõu: „Igal esimesel nädalapäeval pangu igaüks teie seast midagi tallele” (1. Korintlastele 16:2a). See näitab, et annetamist tuleks ette planeerida ja seda on vaja teha järjekindlalt. 2) Samuti kirjutas Paulus, et igaüks peaks annetama „sedamööda, kuidas temal on jõudu” (1. Korintlastele 16:2b). Teisisõnu, kui keegi tahab teha vabatahtliku annetuse, võib ta seda teha vastavalt oma võimalustele. Isegi vähese sissetulekuga kristlase annetatud väike rahasumma on Jehoova silmis väärtuslik (Luuka 21:1–4). 3) Paulus kirjutas hiljem: „Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat” (2. Korintlastele 9:7). Siira kristlase and peab olema tehtud südamest – rõõmsalt.

[Pildid lk 26]

Nehemja oli tunde- ja teoinimene

[Pildid lk 30]

Vabatahtlike annetustega toetatakse trüki- ja päästetöid, kuningriigisaalide ehitamist ning teisi kasulikke ettevõtmisi kogu maailmas