Kristlased vajavad üksteist
Kristlased vajavad üksteist
„Me oleme üksteise liikmed!” (EFESLASTELE 4:25)
1. Mida ütleb üks entsüklopeedia inimkeha kohta?
INIMKEHA on loomistöö ime! Üks entsüklopeedia ütleb: „Mõnikord on nimetatud inimkeha masinaks – kõige imelisemaks masinaks, mis kunagi on tehtud. Loomulikult pole inimese keha masin, ent ta sarnaneb sellega paljuski. Nagu masin, nii koosneb ka keha paljudest osadest. Igal kehaosal nagu ka igal masinaosal on oma kindlad ülesanded. Kõik osad aga tegutsevad koos ja panevad keha või masina sujuvalt tööle.” („The World Book Encyclopedia”.)
2. Mis mõttes on inimkeha ja kristlik kogudus sarnased?
2 Tõepoolest, inimkehal on palju osi ehk liikmeid ning kõik need teevad midagi vajalikku. Mitte ükski soon, lihas ega mingi muu kehaosa pole otstarbetu. Nii võib ka kristliku koguduse iga liige anda midagi koguduse vaimse heaolu ja ilu heaks (1. Korintlastele 12:14–26). Ehkki ükski neist ei tohiks end teistest paremaks pidada, ei peaks ka keegi end tähtsusetuna tundma (Roomlastele 12:3).
3. Kuidas näitab Efeslastele 4:25, et kristlased vajavad üksteist?
3 Nagu inimkeha osad on üksteisest vastastikku sõltuvad, nii vajavad ka kristlased üksteist. Apostel Paulus ütles vaimuga võitud kaasusklikele: „Jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed!” (Efeslastele 4:25). Vaimse Iisraeli – „Kristuse ihu” – liikmed räägivad tõtt ja teevad omavahel täielikku koostööd, kuna nad on „üksteise liikmed” ehk üksteise omad. Tõepoolest, igaüks neist kuulub kõigile teistele (Efeslastele 4:11–13). Vaimse Iisraeliga on rõõmsalt ühinenud maise lootusega kristlased, kes on tõemeelsed ja koostöövalmid.
4. Kuidas saab uusi inimesi aidata?
4 Igal aastal ristitakse tuhandeid inimesi, kes loodavad elada maises paradiisis. Teised koguduseliikmed aitavad neil rõõmuga ’pürgida edasi küpsuse poole’ (Heebrealastele 6:1–3, UM). Selline aitamine võib tähendada näiteks piiblilistele küsimustele vastamist või praktilist abi teenistuses. Me saame aidata uusi inimesi ka nii, et anname head eeskuju korrapärase osalemisega kristlikel koosolekutel. Raskel ajal saame pakkuda julgustust või lohutust (1. Tessalooniklastele 5:14, 15). Me peaksime otsima viise, kuidas aidata teistel edaspidigi ’tões käia’ (3. Johannese 4). Olgu me noored või vanad, alles hakanud tões käima või käinud sellel teel juba aastaid, me võime edendada kaasusklike vaimset heaolu – ja nad tõepoolest vajavad meid.
Nad pakkusid vajalikku abi
5. Kuidas Akvila ja Priskilla Paulust aitasid?
5 Kristlikud abielupaarid on nende seas, kes leiavad rahuldust kaasusklike aitamisest. Näiteks aitasid Akvila ja tema naine Priskilla (Priska) Paulust. Nad võtsid ta oma majja vastu, töötasid koos temaga telgitegijatena ja aitasid tal Korintoses uut kogudust rajada (Apostlite teod 18:1–4). Mingil teadmata viisil panid nad isegi oma elu Pauluse eest ohtu. Nad elasid Roomas sel ajal, kui Paulus sealseid kristlasi palus: „Tervitage minu kaastöölisi Kristuses Jeesuses, Priskat ja Akvilat, kes minu elu eest on pannud oma kaela tapavalmis, keda ei täna mitte mina üksi, vaid ka kõik paganate kogudused” (Roomlastele 16:3, 4). Nii nagu Akvila ja Priskilla, on mõned tänapäeva kristlased rajanud kogudusi ja mitmel moel aidanud oma kaaskummardajaid. Mõnikord on nad riskinud isegi eluga, et teised Jumala teenijad ei peaks julma kohtlemist kogema või tagakiusajate käe läbi surema.
6. Millist abi sai Apollos?
6 Akvila ja Priskilla aitasid ka kõneosavat kristlast Apollost, kes andis Efesose elanikele õpetust Jeesus Kristuse kohta. Sel ajal tundis Apollos ainult Johannese ristimist, mis sümboliseeris seaduselepingu vastu tehtud pattude kahetsemist. Mõistes, et Apollos vajab veidi abi, „seletasid [Akvila ja Priskilla] talle selgemini ära Jumala tee”. Tõenäoliselt selgitasid nad temale, et kristliku ristimisega kaasneb vee alla kastmine ja väljavalatud püha vaimu saamine. Apollos võttis õpetust kuulda. Hiljem Ahhaias „saatis ta palju kasu neile, kes armu läbi olid saanud usklikuks. Sest suure osavusega lükkas ta avalikult juutide väited ümber ja näitas Kirjast, et Jeesus on Messias” (Apostlite teod 18:24–28). Kaaskummardajate kommentaarid võivad sageli aidata meil Jumala Sõnast paremini aru saada. Ka selles valdkonnas me vajame üksteist.
Materiaalne toetamine
7. Kuidas filiplased toimisid, kui kaaskristlased vajasid materiaalset abi?
7 Filipi kristliku koguduse liikmed armastasid väga Paulust ning toetasid teda materiaalselt, kui ta viibis Tessaloonikas (Filiplastele 4:15, 16). Kui Jeruusalemma vennad vajasid materiaalset abi, ilmutasid filiplased valmisolekut annetada isegi üle oma jõu. Paulus hindas Filipi vendade ja õdede head vaimu nii kõrgelt, et seadis nad teistele usklikele eeskujuks (2. Korintlastele 8:1–6).
8. Millist hoiakut Epafroditos ilmutas?
8 Kui Paulus oli vangiahelates, ei saatnud filiplased talle mitte ainult materiaalseid asju, vaid lähetasid tema juurde ka oma saadiku Epafroditose. „Kristuse töö pärast oli ta [Epafroditos] surma suus, ega hoolinud oma elust [„ja ohustas oma elu”, UT],” ütles Paulus, „et täita seda, mis teil jäi tegemata hoolitsemises minu eest” (Filiplastele 2:25–30; 4:18). Ei ole öeldud, kas Epafroditos oli kogudusevanem või teenistusabiline. Ent ta oli ennastohverdav ja abivalmis kristlane ning Paulus tõepoolest vajas teda. Kas teie koguduses on keegi Epafroditose sarnane?
Nad olid „tugevdavaks abiks”
9. Milliseks eeskujuks on meile Aristarhos?
9 Selliseid armastavaid vendi ja õdesid nagu Akvila, Priskilla ja Epafroditos hinnatakse kõrgelt igas koguduses. Mõned meie kaaskummardajad võivad paljuski sarnaneda esimese sajandi kristlase Aristarhosega. Tema ja teised olid „tugevdavaks abiks” (UM) – võib-olla olid nad lohutuse allikaks või aitasid kuidagi praktiliselt (Koloslastele 4:10, 11). Aristarhos toetas Paulust, osutudes tõeliseks sõbraks hädaajal. Ta oli inimese sarnane, keda mainitakse Õpetussõnad 17:17: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” Kas ei peaks me kõik püüdma olla kaaskristlastele „tugevdavaks abiks”? Eelkõige peaksime ulatama oma abistava käe neile, keda on tabanud õnnetus.
10. Millise eeskuju jättis Peetrus kristlikele kogudusevanematele?
10 Eeskätt just kristlikud kogudusevanemad peaksid oma vaimsetele vendadele ja õdedele tugevdavaks abiks olema. Kristus ütles apostel Peetrusele: „Kinnita oma vendi” (Luuka 22:32). Peetrus oli suuteline seda tegema, sest eriti pärast Jeesuse ülestõusmist ilmutas ta tugevaid kaljusarnaseid omadusi. Kogudusevanemad, püüdke tingimata meeleldi ja õrnalt sedasama teha, sest teie kaasusklikud vajavad teid (Apostlite teod 20:28–30; 1. Peetruse 5:2, 3).
11. Kuidas võib meile kasuks tulla Timoteose meelelaadi üle mõtisklemine?
11 Pauluse reisikaaslane Timoteos oli kogudusevanem, kes oli teistest kristlastest väga huvitatud. Olenemata sellest, et Timoteosel oli mõningaid tervisehäireid, ilmutas ta vankumatut usku ja töötas koos Paulusega „evangeeliumi kasuks”. Apostel võis seepärast filiplastele öelda: „Mul pole kedagi muud nii üksmeelset minuga, kes nõnda tõsiselt hoolitseks teie eest” (Filiplastele 2:20, 22; 1. Timoteosele 5:23; 2. Timoteosele 1:5). Me võime olla õnnistuseks teistele Jehoova teenijatele, kui ilmutame sellist vaimu, nagu oli Timoteosel. Tõsi küll, me peame võitlema oma inimlike nõrkuste ja mitmesuguste katsumustega, ent meiegi võime ilmutada ja peame ilmutama tugevat usku ning tundma armastavat huvi oma vaimsete vendade ja õdede vastu. Pidagem alati meeles, et nad vajavad meid.
Naised, kes hoolisid teistest
12. Mida me võime õppida Tabiita eeskujust?
12 Üks jumalakartlik naine, kes teistest hoolis, oli Tabiita ehk Hirv. Kui see naine suri, kogunesid jüngrid Peetruse juurde ja juhtisid ta ülakambrisse. „Kõik lesknaised astusid tema ümber, nutsid ja näitasid kuubi ja riideid, mis Hirv nende juures olles oli teinud.” Tabiita äratati ellu ning kahtlemata oli ta edaspidigi „rikas häist tegudest ja armastusandidest”. Tänapäevalgi on kristlikus koguduses Tabiita-sarnaseid naisi, kes valmistavad rõivaid või teevad mingeid muid armastavaid tegusid abivajajate heaks. Muidugi on nende head teod eelkõige seotud Kuningriigi huvide edendamisega ja inimeste jüngriteks tegemise tööga (Apostlite teod 9:36–42; Matteuse 6:33; 28:19, 20).
13. Kuidas ilmutas Lüüdia huvi kaaskristlaste vastu?
13 Jumalakartlik naine nimega Lüüdia hoolis teistest. Ta oli pärit Tüatiira linnast ning elas Filipis, kui Paulus seal umbes aastal 50 m.a.j kuulutas. Lüüdia oli arvatavasti juudi proselüüt, kuid Filipis oli ilmselt vähe juute ja sünagoogi polnud seal nähtavasti üldse. Tema ja teised pühendunud naised olid kogunenud jumalakummardamiseks jõe äärde, kus apostel neile head sõnumit kuulutas. Ülestähendus ütleb: „Tema [Lüüdia] südame avas Issand, et ta pani tähele seda, mida Paulus rääkis. Aga kui tema ja ta pere olid ristitud, palus ta meid ning ütles: „Kui te arvate, et ma olen saanud usklikuks Issandasse, siis tulge mu kotta ja jääge sinna!” Ja ta käis meile peale” (Apostlite teod 16:12–15). Kuna Lüüdia tahtis teistele head teha, õnnestus tal veenda Paulust ja tema kaaslasi enda juurde jääma. Kuidas me küll hindame seda, kui tänapäeval osutavad lahked ja armastavad kristlased samasugust külalislahkust! (Roomlastele 12:13; 1. Peetruse 4:9.)
Me vajame ka teid, noored
14. Kuidas kohtles Jeesus Kristus lapsi?
14 Kristliku koguduse rajas lahke ja südamlik Jumala Poeg Jeesus Kristus. Inimesed tundsid end tema seltsis vabalt, sest ta oli armastav ja kaastundlik. Kui ükskord hakkasid inimesed Jeesuse juurde oma lapsi tooma, püüdsid jüngrid neid minema saata. Jeesus aga lausus: „Laske lapsukesed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse!” (Markuse 10:13–15). Et saada Kuningriigi õnnistusi, peame olema sama alandlikud ja vastuvõtlikud õpetamisele nagu lapsed. Jeesus näitas oma armastust laste vastu sellega, et ta embas ja õnnistas neid (Markuse 10:16). Mida öelda teie kohta, tänapäeva noored? Võite kindlad olla, et kogudus armastab ja vajab teid.
15. Millised faktid Jeesuse elu kohta on kirjas Luuka 2:40–52 ning millise eeskuju jättis ta noortele?
15 Juba noorukieas armastas Jeesus Jumalat ja Pühakirja. 12-aastasena läks ta koos oma vanemate Joosepi ja Maarjaga kodulinnast Naatsaretist Jeruusalemma paasapüha pidama. Tagasiteel avastasid vanemad, et Jeesust pole teekaaslaste hulgas. Lõpuks leidsid nad ta istumas ühes templisaalis juudi õpetajate keskel, neid kuulamas ja küsitlemas. Olles üllatunud sellest, et Joosep ja Maarja ei teadnud, kust teda otsida, küsis Jeesus: „Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?” Ta läks ühes vanematega koju, jäi neile allaheitlikuks ning edenes tarkuses ja pikkuses (Luuka 2:40–52). Millise suurepärase eeskuju andis Jeesus meie noortele! Nad peaksid kindlasti oma vanematele kuuletuma ja olema huvitatud vaimsete asjade õppimisest (5. Moosese 5:16; Efeslastele 6:1–3).
16. a) Mida mõned poisid hüüdsid, kui Jeesus templis tunnistust andis? b) Milline eesõigus on noortel kristlastel tänapäeval?
16 Kui sa oled noor, räägid sa Jehoovast ehk koolis ja teed koos oma vanematega majast majja kuulutustööd (Jesaja 43:10–12; Apostlite teod 20:20, 21). Kui Jeesus veidi aega enne oma surma templis tunnistust andis ja rahvast tervendas, hüüdsid mõned poisid: „Hoosianna Taaveti Pojale!” Ülempreestrid ja kirjatundjad said vihaseks ja protesteerisid: „Kas sa kuuled, mida need ütlevad?” Jeesus vastas: „Jah kuulen! Kas te iganes pole lugenud: laste ja imikute suust oled sa enesele valmistanud kiituse?” (Matteuse 21:15–17). Nagu nendel lastel, nii on ka teil, koguduse noored, suurepärane eesõigus kiita Jumalat ja tema Poega. Me soovime ja vajame, et te tegutseksite meie kõrval Kuningriigi kuulutajatena.
Kui juhtub õnnetus
17., 18. a) Miks korraldas Paulus Juudamaa kristlaste jaoks korjanduse? b) Millist mõju avaldasid Juudamaa usklike jaoks tehtud vabatahtlikud annetused juudi- ja paganakristlastele?
17 Milline meie olukord ka poleks, armastus ajendab meid hädasolevaid kaaskristlasi aitama (Johannese 13:34, 35; Jakoobuse 2:14–17). Armastusest Juudamaa vendade ja õdede vastu korraldas Paulus korjanduse Ahhaia, Galaatia, Makedoonia ja Aasia provintsi kogudustes. Paulus rääkis „kannatamisest”, „viletsusest” ja „vara riisumisest”, pidades ilmselt silmas Jeruusalemma jüngrite kogetud tagakiusamist, rahvarahutusi ja nälga (Heebrealastele 10:32–34; Apostlite teod 11:27–12:1). Seepeale moodustas ta fondi Juudamaa vaeste kristlaste abistamiseks (1. Korintlastele 16:1–3; 2. Korintlastele 8:1–4, 13–15; 9:1, 2, 7).
18 Vabatahtlikud annetused Juudamaa pühade heaks tõendasid, et juutidest ja paganatest Jehoova kummardajate vahel olid vennalikud suhted. Annetuste kohaletoimetamine võimaldas paganakristlastel väljendada tänu Juudamaal elavatele kaaskummardajatele vaimsete rikkuste eest, mis nad neilt said. Jagamine oli seega nii materiaalne kui ka vaimne (Roomlastele 15:26, 27). Tänapäevalgi tehakse abivajavatele kaasusklikele vabatahtlikke ja armastusest ajendatud annetusi (Markuse 12:28–31). Ka selles valdkonnas me vajame üksteist, et oleks tasakaal ja et sel, ’kel on pisut, ei oleks puudust’ (2. Korintlastele 8:15).
19., 20. Too mõni näide, mis ilmestab seda, kuidas Jehoova rahvas osutab abi katastroofi korral.
19 Olles teadlikud, et kristlased vajavad üksteist, oleme kärmed abistama oma usuvendi ja -õdesid. Mõtle näiteks, mis juhtus, kui 2001. aasta alguses tabasid El Salvadori laastavad maavärinad ja maalihked. Ühes teadaandes öeldi: „Kogu El Salvadoris tegid vennad pingutusi abi pakkumiseks. Vendade rühmad Guatemalast, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast ulatasid meile oma abistava käe. ... Lühikese ajaga püstitati üle 500 maja ja 3 kaunist kuningriigisaali. Ennastohverdavate vendade ränk töö ja ühistegevus on andnud head tunnistust.”
20 Ühes teadaandes Lõuna-Aafrika Vabariigist öeldi: „Kohutavad üleujutused, mis laastasid suuri alasid Mosambiigis, puudutasid ka paljusid meie kristlikke vendi. Enamasti hoolitses nende vajaduste eest Mosambiigi harubüroo. Sealse harubüroo vennad aga soovitasid meil saata hädas olevatele vendadele korralikke kasutatud riideid. Me kogusime ja saatsime Mosambiigi vendadele nii palju riideid, et need täitsid 12 meetri pikkuse konteineri.” Tõepoolest, me vajame üksteist ka sel viisil.
21. Mida arutatakse järgmises artiklis?
21 Nagu varem mainitud, on kõik inimkeha osad tähtsad. Sama kehtib muidugi ka kristlikus koguduses. Kõik selle liikmed vajavad üksteist. Samuti on koguduseliikmetel vaja ühtselt edasi teenida. Järgmises artiklis arutletakse mõningate tegurite üle, mis teevad selle võimalikuks.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas sarnaneb kristlik kogudus inimkehaga?
• Kuidas algkristlased toimisid, kui kaasusklikud vajasid abi?
• Millistest Pühakirja näidetest ilmneb, et kristlased vajavad ja aitavad üksteist?
[Küsimused]
[Pilt lk 10]
Akvila ja Priskilla hoolisid teistest
[Pildid lk 12]
Kui juhtub õnnetus, siis Jehoova teenijad aitavad üksteist ja ka teisi