Kuidas me võime Jehoova silmis oma päevad väärtuslikuks teha?

„Eile läks päikesetõusu ja -loojangu vahel kaduma kaks kuldset tundi, mõlemas kuuskümmend teemantminutit. Mingit leiutasu ei saa, sest need on igaveseks kadunud.” (Lydia H. Sigourney (1791–1865), ameerika kirjanik)

MEIE elupäevi on vähe ja need mööduvad kiiresti. Laulukirjutaja Taavet mõtiskles elu lühiduse üle ja see ajendas teda palvetama: „Jehoova, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen! Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui ei miski sinu ees.” Taavet tundis muret, kuidas elada nõnda, et võiks nii oma sõnade kui tegudega olla Jehoovale meelepärane. Ta väljendas oma sõltuvust Jumalast, lauldes: „Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!” (Laul 39:5, 6, 8). Jehoova tõesti kuulis Taavetit, mõõtis tema tegusid ja ka tasus talle vastavalt.

Meie elu võib kergesti kujuneda selliseks, et meil on iga minut päevas arvel ning me liigume kiiretempolise ja tegevusrohke elu vooluga tahes-tahtmata kaasa. See võib tekitada meis ängi, eriti kui mõelda sellele, kui palju on meil veel teha ja kogeda, ent kui vähe on selleks aega. Kas meil on sama mure mis Taavetil – kuidas elada nii, et saavutada Jumala heakskiit? Kindlasti Jehoova jälgib ja uurib meid kõiki hoolikalt. Jumalakartlik mees Iiob kinnitas umbes 3600 aastat tagasi, et Jehoova näeb tema teed ja loeb kõiki tema samme. Iiob esitas retoorilise küsimuse: „Kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?” (Iiob 31:4–6, 14). Me võime oma päevad Jumala silmis väärtuslikuks muuta, kui seame vaimsed asjad esikohale, kuuletume tema käskudele ja kasutame oma aega targalt. Vaadelgem neid valdkondi lähemalt.

Hoolitsegem esmalt vaimsete asjade eest

Inspireeritud Pühakiri innustab meid õigustatult seadma vaimsed asjad esikohale, kutsudes meid üles ’tegema kindlaks, mis on peaasi’. Mis see peaasi on? Vastus on „täpsed teadmised ja täielik vahetegemisvõime” (Filiplastele 1:9, 10, UM). Jehoova eesmärgi kohta teadmiste omandamiseks on vaja oma aega targalt kasutada. Ent kui me vaimsed asjad esikohale seame, toob see rõõmutoova ja rahuldustpakkuva elu.

Apostel Paulus tuletab meile meelde, et me ’katsuksime, mis on Issandale meelepärane’. Katsumine peab hõlmama oma motiivide ja südamesoovide läbiuurimist. Apostel jätkab: „Mõistke, mis on Issanda tahtmine” (Efeslastele 5:10, 17). Mis on siis Jehoovale meelepärane? Piibli õpetussõna vastab: „Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle mõistust kogu oma varanduse hinnaga! Pea seda kõrgeks, siis see ülendab sind” (Õpetussõnad 4:7, 8). Jehoova tunneb rõõmu inimesest, kes jumalikku tarkust taotleb ja ellu rakendab (Õpetussõnad 23:15). Sellisest tarkusest tulenevat kaunidust ei saa keegi rikkuda ega hävitada.  Tegelikult kaitseb see meid ja päästab „kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt” (Õpetussõnad 2:10–15).

Seetõttu on tark seista vastu igasugusele kalduvusele suhtuda vaimsetesse asjadesse pealiskaudselt. Meil on vaja arendada hindavat suhtumist Jehoova sõnadesse ja mõistlikku jumalakartust (Õpetussõnad 23:17, 18). Kuigi sellist vaimset meelelaadi võib omandada mis tahes eas, on kõige parem juba nooruses see õige elumudel omaks võtta ning oma isiksus Piibli põhimõtete järgi kujundada. „Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,” ütles tark kuningas Saalomon (Koguja 12:1).

Kõige vahetumalt saab arendada hindamist Jehoova vastu, kui tema poole iga päev palvetada. Taavet mõistis, kui tähtis on Jehoova poole usalduslikult pöörduda, sest ta anus: „Jehoova, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee pärast” (Laul 39:13). Kas meie oleme mõnikord Jehoovaga lähedaselt suheldes lausa pisarateni liigutatud? Tõepoolest, mida rohkem me räägime Jehoovale oma südameasjadest ja mõtiskleme tema Sõna üle, seda lähedasemaks ta meile saab (Jakoobuse 4:8).

Õppigem kuulekust

Veel üks usumees, kes mõistis oma sõltuvust Jumalast, oli Mooses. Nagu Taavetki koges ta, et elu on täis vaeva. Seepärast palus Mooses, et Jumal õpetaks teda ’oma päevi arvestama, et ta saaks targa südame’ (Laul 90:10–12). Ainult Jehoova seadusi ja põhimõtteid tundma õppides ja nende järgi elades saadakse tark süda. Mooses teadis seda ja püüdis seda elutähtsat tõde ka Iisraeli rahvale rõhutada, korrates neile enne Tõotatud Maale asumist Jumala seadusi ja määrusi. Iga inimkuningas, kelle Jehoova hiljem määras Iisraeli üle valitsema, pidi tegema endale Seadusest ärakirja ja lugema seda kõik oma elupäevad. Miks? Sellepärast, et ta õpiks Jumalat kartma. See pani kuninga kuulekuse proovile ning ka hoidis tema südant suurustlemast oma vendade ees ja pikendas päevi, mil ta valitses oma kuningriigi üle (5. Moosese 17:18–20). Jehoova kordas seda lubadust, kui ta ütles Taaveti pojale Saalomonile: „Kui sa käid minu teedel, pidades minu seadlusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi!” (1. Kuningate 3:10–14).

Jumalale kuuletumine on väga tähtis. Kui me peame mõningaid Jehoova nõudeid ja käskusid vähem olulisteks, ei jää Jumalal selline hoiak kindlasti märkamata (Õpetussõnad 15:3). Selle teadmine peaks ajendama meid säilitama sügavat lugupidamist kõigi Jehoova juhendite vastu, isegi kui see ei pruugi alati kerge olla. Saatan teeb kõik, mis tema võimuses, et takistada meie püüdeid Jumala seadusi ja käske tähele panna (1. Tessalooniklastele 2:18).

Iseäranis tähtis on täita Pühakirja nõuannet tulla Jumala kummardamiseks ja vennaskonnaga koos olemiseks kokku (5. Moosese 31:12, 13; Heebrealastele 10:24, 25). Võiksime endalt küsida: „Kas minul on vajalikku otsusekindlust ja püsivust, et teha seda, mis on tõesti tähtis?” Kui jätame kristlikelt koosolekutelt õpetuse saamise ja teistega seltsimise sellepärast hooletusse, et püüame end materiaalselt kindlustada, siis võivad nõrgeneda meie suhted Jehoovaga. Apostel Paulus kirjutas: „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta;  olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema [Jehoova] on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!”” (Heebrealastele 13:5). Jehoova käskudele meeleldi kuuletudes näitame kõhklematut usaldust selle vastu, et tema hoolitseb meie eest.

Jeesus õppis kuulekust ja see tõi talle kasu. Nii võime meiegi teha (Heebrealastele 5:8). Mida rohkem me kuulekust arendame, seda meelsamini saame alluda isegi väikestes asjades. On tõsi, et teised võivad meid laitmatuse pärast ebameeldivalt või isegi karmilt kohelda. Seda tuleb ette peamiselt töökohal, koolis või religioosselt lahkmeelses perekonnas. Kuid me võime leida lohutust iisraellastele antud teadaandest, et kui nad ’armastavad Jehoovat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole, on see nende elu ja nende elupäevade pikkus’ (5. Moosese 30:20). Sama lubadus kehtib ka meie puhul.

Kasutagem aega targalt

Kui kasutame oma aega targalt, aitab ka see meil oma päevad Jehoova silmis väärtuslikuks teha. Erinevalt rahast, mida saab säästa, tuleb aega kasutada, et see ei läheks kaotsi. Iga mööduv tund on igaveseks kadunud. Meil on alati rohkem teha, kui suudame ette võtta. Seega, kas me kasutame oma aega nii, et see aitab meil oma elueesmärke saavutada? Kõigi kristlaste üks tähtsamaid eesmärke peaks olema osaleda regulaarselt Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töös (Matteuse 24:14; 28:19, 20).

Me oskame oma aega targalt kasutada ainult siis, kui oleme teadlikud selle väärtusest. Sobivalt innustab Efeslastele 5:16 (UT) meid ’ostma kokku aega’, loobudes vähem tähtsatest  tegemistest. See tähendab vähendada aega raiskavate toimingute hulka. Liigne telerivaatamine või Internetis surfamine, kasutu ilmaliku materjali lugemine või ülemäärane lõbustuste ja meelelahutuse taotlemine võib meid kurnata. Lisaks võib liigse ainelise vara kogumine võtta meilt targa südame omandamiseks tarviliku aja.

Aja hoolika planeerimise toetajad ütlevad: „Selgeid ja konkreetseid eesmärke seadmata on võimatu oma aega hästi kasutada.” Eesmärkide seadmisel soovitavad nad lähtuda viiest kriteeriumist: konkreetsusest, mõõdetavusest, saavutatavusest, realistlikkusest ja tähtajast kinnipidamisest.

Üks kasutoov eesmärk on parandada oma piiblilugemist. Esimene samm on püstitada konkreetne eesmärk – lugeda läbi kogu Piibel. Järgmise sammuna tuleb muuta eesmärk mõõdetavaks. Saame seda teha, kui koostame edasimineku jälgimiseks graafiku. Eesmärgid peaksid nõudma meilt pingutust ja soodustama meie arengut. Nad peaksid olema ka saavutatavad ja realistlikud. On vaja arvestada oma võimete, oskuste ja kasutuses oleva ajaga. Mõnel inimesel kulub mingi eesmärgi saavutamiseks rohkem aega. Lõpuks tuleb eesmärgile seada tähtaeg. Kindla aja määramine millegi teostamiseks võib märgatavalt tõsta motivatsiooni asi lõpule viia.

Kõigil ülemaailmse Peeteli pere liikmetel, kes teenivad Jehoova tunnistajate peakorteris või mõnes selle harubüroos mujal maailmas, on konkreetne eesmärk lugeda Piibel esimese aasta jooksul Peetelis tervenisti läbi. Nad mõistavad, et piiblilugemine toob kasu, aidates kaasa nende vaimsele kasvule ja lähedasematele suhetele Jehoovaga, kes õpetab neile, mis on kasulik (Jesaja 48:17). Kas meiegi võiksime võtta eesmärgiks lugeda regulaarselt Piiblit?

Päevade väärtuslikuks tegemise kasu

Pöörates esmajoones vaimsetele asjadele tähelepanu, kogeme palju õnnistusi. Kõigepealt aitab see meil tunda suuremat rõõmu kordaminekutest ja elu eesmärgikindlusest. Regulaarne suhtlemine Jehoovaga südamest tuleva palve kaudu lähendab meid temaga. Just palvetamine näitab, et me loodame tema peale. Lugedes iga päev Piiblit ja sellel põhinevaid väljaandeid, mida me saame „ustava ja mõistliku sulase” kaudu, näitame oma valmisolekut Jumalat kuulata, kui tema meiega räägib (Matteuse 24:45–47). See aitab meil omandada targa südame, et teha elus õigeid otsuseid ja valikuid (Laul 1:1–3).

Me kuuletume rõõmuga Jehoova käskudele, sest see ei ole koormav (1. Johannese 5:3). Kui teeme iga oma päeva Jehoova silmis väärtuslikuks, tugevdame suhteid temaga. Samuti saab meist kaaskristlastele tõeline vaimne tugi. Sellised teod valmistavad Jehoova Jumalale rõõmu (Õpetussõnad 27:11). Pole suurimat tasu kui Jehoova heakskiit nüüd ja igavesti!

[Pilt lk 21]

Kristlased suhtuvad vaimsetesse asjadesse tõsiselt

[Pildid lk 22]

Kas sa kasutad oma aega targalt?

[Pilt lk 23]

Me tugevdame oma suhteid Jehoovaga, kui teeme iga päeva tema silmis väärtuslikuks