Teenigem edasi õlg õla kõrval
Teenigem edasi õlg õla kõrval
„Ma puhastan rahvaste huuled, et nad kõik võiksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg-õla kõrval!” (SEFANJA 3:9)
1. Kuidas täituvad Sefanja 3:9 sõnad?
MAAILMAS räägitakse praegu umbes 6000 keelt. Peale nende on veel mitmesuguseid dialekte ehk kohalikke murdeid. Jumal on aga teinud midagi tõeliselt märkimisväärset, rääkigu inimesed kas või nii erinevaid keeli nagu eesti ja hiina. Ta on andnud kõigile inimestele võimaluse õppida ja rääkida üht ja ainust puhast keelt. Nii täitub tõotus, mis anti prohvet Sefanja kaudu: „Siis ma [Jehoova Jumal] puhastan rahvaste huuled [„muudan rahvaste keele puhtaks keeleks”, UM], et nad kõik võiksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg-õla kõrval!” (Sefanja 3:9).
2. Mis on „puhas keel” ja mida see on võimaldanud?
2 See „puhas keel” on Jumala tõde, mis leidub tema Sõnas Piiblis. Eelkõige on see tõde Jumala Kuningriigist, mis pühitseb Jehoova nime, mõistab õigeks tema suveräänsuse ja toob inimkonnale õnnistusi (Matteuse 6:9, 10). See on ainus vaimselt puhas keel maa peal ning seda räägivad kõigist rahvustest ja rassidest inimesed. Puhas keel võimaldab neil teenida Jehoovat „õlg õla kõrval”. Seega teenivad nad teda „üksmeelselt” (Suur Piibel).
Ei mingit erapoolikust
3. Mis võimaldab meil Jehoovat ühtselt teenida?
3 Kristlastena me oleme tänulikud selle paljukeelse ühistegevuse eest, mis meie keskel eksisteerib. Me kuulutame head sõnumit Kuningriigist küll paljudes keeltes, kuid Jumalat teenime siiski ühtselt (Laul 133:1). See on võimalik, sest ükskõik millises maailma paigas me ka ei elaks, räägime Jehoovat kiites ühte puhast keelt.
4. Miks ei tohiks olla Jumala rahva seas erapoolikust?
4 Jumala rahva seas ei tohi olla erapoolikust. Selle tegi selgeks apostel Peetrus, kui ta kuulutas aastal 36 m.a.j mittejuudist väepealiku Korneeliuse majas. Ta ütles: „Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust” (Apostlite teod 10:34, 35, EP 97). Kuna see on tõsi, pole kristlikus koguduses kohta erapoolikusele, kildkondadele või kellegi soosimisele.
5. Miks on vale koguduses lõhenemist soodustada?
5 Rääkides oma külaskäigust kuningriigisaali, ütles üks kolledžiõpilane: „Tavaliselt värbavad kirikud endale liikmeid mingist kindlast rassist või etniliselt rühmitusest. ... Jehoova tunnistajate juures istuvad kõik koos ega jaotu mingitesse kildkondadesse.” Muistses Korintoses tekitasid aga mõned koguduseliikmed lõhesid. Lahkarvamusi põhjustades tegutsesid nad vastu Jumala pühale vaimule, mis edendab ühtsust ja rahu (Galaatlastele 5:22). Kui meie soodustaksime lõhede teket, töötaksime samuti vastu selle vaimu juhtimisele. Pidagem meeles apostel Pauluse sõnu korintlastele: „Ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te kõik ühtviisi räägiksite ja et ei oleks lõhesid teie seas, vaid et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes” (1. Korintlastele 1:10). Paulus rõhutas ühtsust ka oma kirjas efeslastele (Efeslastele 4:1–6, 16).
6., 7. Millist nõu andis Jakoobus seoses soosimisega ning kuidas tema sõnu ellu rakendada?
6 Kristlastelt on alati nõutud erapooletust (Roomlastele 2:11, EP 97). Kuna mõned esimese sajandi koguduses soosisid rikkaid, kirjutas jünger Jakoobus: „Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel! Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: „Sina istu siia paremale kohale!”, vaesele aga: „Sina seisa seal!” või: „Istu siia mu jalajäri ette maha!” – kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks?” (Jakoobuse 2:1–4, EP 97).
7 Kui kristlikule koosolekule tulid rikkad uskmatud oma kuldsõrmuste ja uhkete rõivastega ning ka vaesed uskmatud räpaste riietega, pöörati erilist tähelepanu jõukatele. Nad pandi istuma „paremale kohale”, vaestel aga kästi seista või istuda põrandal kellegi jalge ees. Ent Jumal korraldas Jeesuse lunastusohvri erapooletult nii rikaste kui ka vaeste jaoks (Iiob 34:19; 2. Korintlastele 5:14). Kui me siis tahame meeldida Jehoovale ja teenida teda õlg õla kõrval, ei tohiks me kedagi soosida või ’meelitada inimesi kasu pärast’ (Juuda 4, 16).
Ärgem nurisegem
8. Mis juhtus iisraellaste nurina tõttu?
8 Et võiksime hoida oma ühtsust ja et meil oleks Jumala heakskiit, peame panema tähele Pauluse nõuannet: „Tehke kõik nurisemata” (Filiplastele 2:14, 15). Ustavusetud iisraellased, kes vabastati Egiptuse orjusest, nurisesid Moosese ja Aaroni ning seega isegi Jehoova Jumala vastu. Seetõttu ei saanud kahekümneaastased ja vanemad mehed Tõotatud Maale siseneda. Nad kõik – välja arvatud ustavad Joosua ja Kaaleb ning leviidid – surid iisraellaste 40 aasta pikkuse kõrberännaku ajal (4. Moosese 14:2, 3, 26–30; 1. Korintlastele 10:10). Millist hinda nad küll nurisemise eest maksid!
9. Mis juhtus Mirjamiga nurisemise tõttu?
9 Sellest on näha, mis võib juhtuda nuriseva rahvaga. Mida öelda aga üksikisikutest nurisejate kohta? Moosese õde Mirjam nurises koos oma venna Aaroniga: „Kas Jehoova räägib ainult Moosese läbi? Eks ta räägi ka meie läbi?” Ülestähenduses lisatakse: „Jehoova kuulis seda” (4. Moosese 12:1, 2). Mis oli tagajärg? Jumal alandas Mirjamit, kes oli ilmselt selle kaeblemise eestvedaja. Kuidas ta teda alandas? Ta lõi Mirjamit pidalitõvega, mille tõttu too pidi olema väljaspool laagrit seitse päeva, kuni ta oli puhtaks saanud (4. Moosese 12:9–15).
10., 11. Millega võib lõppeda kontrollimatu nurisemine? Too näide.
10 Nurisemine pole lihtsalt kaebus mingi väärteo kohta. Inimesed, kes pidevalt nurisevad, on liigselt mures oma tunnete või positsiooni pärast ning pööravad tähelepanu pigem endale kui Jumalale. Kui nurisemist ei suudeta kontrolli all hoida, põhjustab see vaimsete vendade vahel lahkhelisid ja takistab nende püüdeid teenida Jehoovat õlg õla kõrval. See on nii sellepärast, et nurisejad kaeblevad pidevalt ning kahtlemata nad loodavad, et teised neid toetaksid.
11 Keegi näiteks võib kritiseerida seda, kuidas mõni kogudusevanem programmiosi käsitleb või oma ülesannetega koguduses toime tuleb. Kui me kaeblejat kuulame, võime hakata temasarnaselt mõtlema. Varem meid ehk ei häirinud selle kogudusevanema tegevus, ent nüüd, kui rahulolematuse seeme on meie meelde istutatud, see häirib. Lõpuks tundub meile, et see vanem teeb kõike valesti ning meiegi hakkame tema kohta kaebusi esitama. Selline käitumine ei sobi Jehoova rahva kogudusele.
12. Kuidas võib nurisemine mõjutada meie suhteid Jumalaga?
12 Nurin meeste vastu, kelle ülesanne on hoida Jumala karja, võib viia teotamiseni. Selline nurisemine või laimav hukkamõist võib kahjustada meie suhteid Jehoovaga (2. Moosese 22:27). Kahetsematud teotajad ei päri Jumala riiki (1. Korintlastele 5:11; 6:10; UM). Jünger Juudas kirjutas nurisejatest, kes ’põlgasid Issanda valitsust ja pilkasid aukandjaid vaime’ ehk vastutavaid mehi koguduses (Juuda 8). Jumal ei kiitnud nurisejaid heaks ning me hoidume targalt nende kurjast teguviisist.
13. Miks pole mitte igasugune kaebus vale?
13 Ent mitte kõik kaebused ei ole Jumalale vastumeelsed. Ta ei jätnud tähelepanuta „hädakisa” Soodoma ja Gomorra pärast, vaid hävitas need kurjad linnad (1. Moosese 18:20, 21; 19:24, 25). Aastal 33 m.a.j tõusis Jeruusalemmas peagi pärast nelipüha „nurin kreekakeelsete juutide seas heebrealaste vastu, et igapäevases abiandmises õieti ei hoolitud nende leskedest”. Selle tulemusena „need kaksteist” parandasid olukorra ja määrasid ’seitse meest, kellel oli hea tunnistus’, vajalikku toidujagamise tööd tegema (Apostlite teod 6:1–6). Tänapäeva kogudusevanemad ei tohiks ’sulgeda oma kõrva’ põhjendatud kaebuste ees (Õpetussõnad 21:13). Ja selle asemel et kaaskummardajaid kritiseerida, peaksid nad neid julgustama ja üles ehitama (1. Korintlastele 8:1).
14. Millist omadust on nurisemisest hoidumiseks eriti vaja?
14 Me kõik peame hoiduma nurisemisest, sest kaeblev meelelaad on vaimselt kahjulik. Selline hoiak rikub meie ühtsuse. Selle asemel lubagem alati pühal vaimul endas armastust esile tuua (Galaatlastele 5:22). Kuuletumine ’kuninglikule armastuse käsule’ aitab meil teenida Jehoovat õlg õla kõrval (Jakoobuse 2:8; 1. Korintlastele 13:4–8; 1. Peetruse 4:8).
Ole valvel laimu suhtes
15. Mis vahe on keelepeksul ja laimul?
15 Kuna nurisemine võib viia kahjuliku keelepeksuni, peaksime hoolega mõtlema, mida ütleme. Keelepeks on tühi jutt inimeste ja nende tegemiste kohta. Laim on aga valeinformatsioon, mida räägitakse kellegi maine kahjustamiseks. Selline kõne on õel ja jumalakartmatu. Seepärast ütles Jumal iisraellastele: „Sa ei tohi oma rahva seas laimajana ringi käia” (3. Moosese 19:16, UM).
16. Mida ütles Paulus keelepeksjate kohta ja kuidas peaks tema nõuanne meid mõjutama?
16 Kuna tühi jutt võib viia laimamiseni, noomis Paulus keelepeksjaid. Pärast seda, kui ta oli maininud leski, kel oli õigus koguduselt abi saada, rääkis ta leskedest, kes olid ’harjunud käima mööda maju ja mitte ainult olema jõude, vaid ka olema lobisejad [„keelepeksjad”, UM] ning uudishimulikud ja rääkima sobimatuid asju’ (1. Timoteosele 5:11–15). Kui mõni kristlik naine leiab, et tal on kalduvus kõnelda viisil, mis viiks laimamiseni, peaks ta panema tähele Pauluse nõuannet ’olla tõsine, mitte laimaja’ (1. Timoteosele 3:11, UM). Muidugi peaksid ka kristlikud mehed olema valvsad, et nad ei peksaks keelt (Õpetussõnad 10:19).
Ärge mõistke kohut!
17., 18. a) Mida rääkis Jeesus kohtumõistmisest venna üle? b) Kuidas me võime rakendada ellu Jeesuse sõnu seoses teiste üle kohtumõistmisega?
17 Kui me ka ei laima kedagi, tuleb meil ehk kõvasti vaeva näha, et teiste üle mitte kohut mõista. Jeesus taunis kohtumõistjalikku hoiakut, öeldes: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile. Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele? Või kuidas sa ütled oma vennale: lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas! Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk omast silmast ja siis sa seletad tõmmata pindu oma venna silmast” (Matteuse 7:1–5).
18 Me ei peaks lubama endal tõmmata „pindu” venna silmast, kui meie enda otsustusvõimet takistab „palk”. Kui me aga tõepoolest mõistame, kui halastav on Jumal, ei kipu me oma vaimsete vendade ja õdede üle kohut mõistma. Me ju ei suuda neist nii hästi aru saada nagu meie taevane Isa! Pole siis ime, et Jeesus hoiatas meid: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut”! Oma ebatäiuslikkuse aus tunnistamine peaks hoidma meid tagasi, et me ei mõistaks teiste üle Jumala silmis ebaõiglast kohut.
Õrnad, kuid auväärsed
19. Kuidas me peaksime suhtuma kaasusklikesse?
19 Kui oleme otsustanud teenida Jumalat õlg õla kõrval koos kaasusklikega, siis me mitte ainult ei väldi nende üle kohtumõistmist, vaid teeme algatust, et nende vastu austust osutada (Roomlastele 12:10). Õigupoolest me peame silmas nende, mitte enda heaolu ning täidame rõõmsalt alandlikkust nõudvaid ülesandeid nende heaks (Johannese 13:12–17; 1. Korintlastele 10:24). Kuidas me võime hoida sellist kiiduväärt suhtumist? Kui peame meeles, et iga usklik on Jehoova silmis väärtuslik ning et me vajame üksteist, nagu ka iga kehaliige on teistest sõltuv (1. Korintlastele 12:14–27).
20., 21. Milline tähendus on 2. Timoteosele 2:20, 21 sõnadel meie jaoks?
20 Kristlased on õrnad savianumad, kelle kätte on usaldatud auväärne teenistusaare (2. Korintlastele 4:7). Kui tahame osaleda selles pühas tegevuses Jehoova kiituseks, peame tema ja ta Poja ees auväärse seisundi säilitama. Ainult moraalselt ja vaimselt puhtana püsides võime jääda auväärseks anumaks Jumala käes. Paulus kirjutas selle kohta: „Suures majas ei ole mitte ainult kuld- ja hõbe-, vaid ka puuastjaid ja saviastjaid, ja muist on väärikamaks ja muist halvemaks tarvitamiseks. Kui keegi nüüd iseennast neist puhastab, saab ta astjaks väärikama tarvituse jaoks ja on pühitsetud ning tarvilik oma isandale, kõlvuline igaks heaks teoks” (2. Timoteosele 2:20, 21).
21 Isikud, kes ei käitu Jumala nõuete kohaselt, on astjad „halvemaks tarvitamiseks”. Kui me aga käitume jumalakartlikult, siis oleme ’astjad väärikama tarvituse jaoks, pühitsetud’ ehk eraldatud Jehoova teenistuseks ja ’kõlvulised igaks heaks teoks’. Seega võiksime endalt küsida: „Kas mina olen „astja väärikama tarvituse jaoks”? Kas ma avaldan kaasusklikele head mõju? Kas ma olen selline koguduseliige, kes töötab õlg õla kõrval koos kaasusklikega?”
Teenigem edasi õlg õla kõrval
22. Millega võib kristlikku kogudust võrrelda?
22 Kristlik kogudus on peresarnane korraldus. Kui kõik pereliikmed teenivad Jehoovat, valitseb peres armastav, abivalmis ja meeldiv õhkkond. Perekond võib koosneda paljudest erisugustest isiksustest, kuid igaühel on oma auväärne koht. Nii on ka koguduses. Me kõik oleme küll erinevad ja ebatäiuslikud, kuid Jumal on tõmmanud meid Kristuse kaudu enda juurde (Johannese 6:44; 14:6). Jehoova ja Jeesus armastavad meid, ning ühtse perena tuleb meil kindlasti üksteise vastu armastust ilmutada (1. Johannese 4:7–11).
23. Mida me peaksime meeles pidama ja kindlalt otsustama teha?
23 Peresarnane kristlik kogudus on ka koht, kus me võime õigusega oodata, et leiame lojaalsust. Apostel Paulus kirjutas: „Ma soovin, et igas paigas mehed palvetaksid edaspidigi, tõstes üles lojaalsed käed ilma raevu ja vaidlusteta” (1. Timoteosele 2:8, UM). Paulus seostas lojaalsuse avaliku palvega „igas paigas”, kus kristlased kogunevad. Kogudust peaksid avalikus palves esindama ainult lojaalsed mehed. Jumal muidugi ootab, et me kõik oleksime lojaalsed temale ja üksteisele (Koguja 12:13, 14). Tehkem siis kindel otsus töötada kookõlaliselt nagu inimkeha liikmed. Teenigem ka ühtselt Jehoova teenijate pere osana. Ja mis kõige tähtsam, pidagem meeles, et me vajame üksteist ning et meil on Jehoova heakskiit ja õnnistus, kui teenime teda edasi õlg õla kõrval.
Kuidas sa vastaksid?
• Mis võimaldab Jehoova rahval teenida teda õlg õla kõrval?
• Miks hoiduvad kristlased erapoolikusest?
• Miks on sinu arvates väär nuriseda?
• Miks me peaksime kaasusklikke austama?
[Küsimused]
[Pilt lk 15]
Peetrus mõistis, et „Jumal ei ole erapoolik”
[Pilt lk 16]
Kas sa tead, miks Jumal alandas Mirjamit?
[Pilt lk 18]
Lojaalsed kristlased teenivad Jehoovat rõõmsalt õlg õla kõrval