Tunne rõõmu Jumala Sõna uurimisest

„Ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!” (LAUL 77:13)

1., 2. a) Miks me peaksime võtma aega mõtisklemiseks? b) Mida tähendab „mõtisklemine”?

JEESUS KRISTUSE jüngritena peaksime pidama väga tähtsaks seda, millised on meie suhted Jumalaga ja millistel ajenditel me teda teenime. Tänapäeval on aga enamikul inimestel nii kiire elutempo, et nad ei jäta endale üldse aega mõtisklemiseks. Kogu nende tähelepanu on hõivanud materialism, kaupade tarbimine ja arutu meelelahutus. Kuidas me võiksime sellistest tühistest asjadest hoiduda? Nagu me eraldame iga päev kindla aja niisugustele olulistele toimingutele nagu söömine ja magamine, nii peaksime võtma iga päev aega ka selleks, et mõtiskleda Jehoova tegude peale (5. Moosese 8:3; Matteuse 4:4).

² Kas sa võtad kunagi aega mõtisklemiseks? Mida tähendab „mõtisklemine”? Mõtisklemine tähendab vaikselt, tõsiselt ja sügavalt oma mõtetele keskendumist, mõtete mõlgutamist või kaalutlemist. Kui tähtis see meile on?

3. Millega on vaimne edenemine otseselt seotud?

³ Eelkõige peaks see tuletama meile meelde, mida apostel Paulus kirjutas oma kaasteenijale Timoteosele: „Ole hoolas ette lugema, ergutama, õpetama, kuni ma tulen! ... Nende asjade peale mõtle, ela selles [„süvene neisse”, UM], et su edenemine oleks avalik kõigile!” Jah, tarvis oli edeneda ning Pauluse sõnadest ilmnes, et vaimsete asjade üle mõtisklemise ja edenemise vahel oli otsene seos. Nii on ka tänapäeval. Et tunda rahuldust vaimse edenemise üle, peame mõtlema Jumala Sõnaga seotud asjadele ja ’süvenema neisse’ (1. Timoteosele 4:13–15, EP 97).

4. Milliseid abivahendeid on sul võimalik kasutada, et korrapäraselt Jehoova Sõna üle mõtiskleda?

⁴ See, milline on sinu jaoks parim aeg mõtisklemiseks, sõltub sinust endast ja su pere harjumustest. Paljud mõtisklevad ühe piibliteksti üle hommikul, kui nad loevad brošüüri „Uuri Pühakirja iga päev”. Umbes 20 000 vabatahtlikku töötajat Peeteli kodudes üle kogu maailma alustavad päeva 15-minutilise päevateksti aruteluga. Kuna igal hommikul saavad ainult mõned Peeteli pere liikmed suulise kommentaari teha, siis ülejäänud mõtisklevad kuuldu ja loetu üle. Teised tunnistajad mõtisklevad Jehoova Sõna üle tööle mineku ajal. Nad kuulavad Piibli helikassette ning ajakirjade „Vahitorn” ja „Ärgake!” salvestisi, mis on mõnes keeles saadaval. Paljud koduperenaised kuulavad neid majapidamistöid tehes. Nad jäljendavad laulukirjutaja Aasafit, kes kirjutas: „Ma meenutan Jehoova  tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!” (Laul 77:12, 13).

Õige hoiak toob häid tulemusi

5. Miks me peaksime isiklikku uurimist oluliseks pidama?

⁵ Praegusel telerite, videote ja arvutite ajastul ei loe inimesed enam nii palju kui varem. Kindlasti ei tohiks see käia Jehoova tunnistajate kohta. Piibli lugemine on otsekui päästenöör, mis meid Jehoovaga ühendab. Tuhandeid aastaid tagasi sai Joosua Moosese asemel Iisraeli rahva juhiks. Jehoova õnnistuse saamiseks pidi ta Jumala Sõna lugema (Joosua 1:8; Laul 1:1, 2). See nõue kehtib ka tänapäeval. Vähese hariduse tõttu on aga mõnel raske lugeda või ta peab seda lihtsalt tüütuks. Mis võib aidata meil kasvatada tahet Jumala Sõna lugeda ja uurida? Vastuse võib leida kuningas Saalomoni sõnadest, mis on kirjas Õpetussõnad 2:1–6. Ava oma Piibel ja loe need salmid ning seejärel arutame neid üheskoos.

6. Kuidas me peaksime suhtuma teadmistesse Jumala kohta?

⁶ Kõigepealt leiame järgmise õhutuse: „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse [„vahetegemisvõime”, UM] poole, ...” (Õpetussõnad 2:1, 2). Mida me neist sõnadest õpime? Et igaühel meist on vastutus uurida Jumala Sõna. Pane tähele, et eelduseks on „kui sa mu sõnad vastu võtad”. See „kui” on väga tähtis, sest suurem osa inimestest ei pööra Jumala Sõnale mingit tähelepanu. Selleks, et võiksime tunda rõõmu Jumala Sõna uurimisest, peaksime Jehoova sõnad meelsasti vastu võtma ja suhtuma neisse kui aardesse, mida me ei taha kaotada. Me ei tohiks kunagi lasta igapäevastel toimetustel end nii hõivata, et hakkame Jumala Sõnasse ükskõikselt või isegi kahtlustavalt suhtuma (Roomlastele 3:3, 4).

7. Miks me peaksime igal võimalusel kristlikel koosolekutel käima ja seal tähelepanelikud olema?

⁷ Kas me tõepoolest ’paneme tähele’ ja kuulame hoolega, kui Jumala Sõna kristlikel koosolekutel seletatakse? (Efeslastele 4:20, 21.) Kas me ’pöörame oma südant’, et omandada vahetegemisvõimet? Kõnepidaja pole võib-olla kõige kogenum, ent kuna ta käsitleb Jumala Sõna, väärib ta meie täit tähelepanu. Et aga Jehoova tarkust tõepoolest tähele panna, peame kristlikel koosolekutel igal võimalusel kohal olema (Õpetussõnad 18:1). Mõtle, kui pettunud võisid olla need, kes meie ajaarvamise 33. aasta nelipühal ei läinud Jeruusalemma ülakambrisse koosolekule! Ehkki meie koosolekud pole nii suurejoonelised, nagu oli tookordne, arutletakse seal siiski Piibli üle, mis on meie peamine õpik. Kui oleme tähelepanelikud ja loeme mainitud kirjakohti oma Piiblist, võib iga koosolek meile vaimselt kasu tuua (Apostlite teod 2:1–4; Heebrealastele 10:24, 25).

8., 9. a) Mida isiklik uurimine meilt nõuab? b) Kuidas võiks võrrelda kulla väärtust ja Jumala tundmist?

⁸ Tark kuningas jätkab: „Jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse [„vahetegemisvõime”, UM] heaks, ...” (Õpetussõnad 2:3). Milline hoiak neis sõnades väljendub? Neis avaldub siiras soov saada aru Jehoova Sõnast. Need näitavad, et inimene peaks uurima eesmärgiga arendada vahetegemisvõimet ja mõista Jehoova tahet. Muidugi nõuab see pingutusi, ning nüüd me jõuame Saalomoni järgmiste sõnade ja näiteni (Efeslastele 5:15–17).

⁹ Ta jätkab: „Kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, ...” (Õpetussõnad 2:4). See viib meie mõtted inimestele, kes on sajandite vältel kaevandanud ja otsinud nii-öelda väärtuslikke metalle: hõbedat ja kulda. Kulla pärast on inimesed üksteist  tapnud. Mõned on raisanud kogu elu selle otsimiseks. Mis on aga kulla tegelik väärtus? Kui sa oleksid kõrbes eksinud ja janusse suremas, siis kumba sa eelistaksid: kullakangi või klaasitäit vett? Millise innuga on küll inimesed otsinud kulda, mille väärtus on kunstlik ja kõikuv! * Kui palju innukamalt peaksime meie otsima tarkust, vahetegemisvõimet ning arusaamist Jumalast ja tema tahtest! Mis kasu on sellistest otsingutest? (Laul 19:8–11; Õpetussõnad 3:13–18.)

10. Mida me võime leida, kui uurime Jumala Sõna?

¹⁰ Saalomon jätkab: „Siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse [„tundmise”, Piibli Raamat]!” (Õpetussõnad 2:5). Kui vaimustav mõte – meie, patused inimesed, võime leida Jehoova Jumala, universumi Suveräänse Issanda tundmise (Laul 73:28; Apostlite teod 4:24). Filosoofid ja niinimetatud targad mehed on juba sajandeid püüdnud mõista elu ja universumi saladusi. Ent nad pole suutnud leida „Jumala tundmist”. Miks? Ehkki see on olnud tuhandeid aastaid kättesaadav Jumala Sõnas Piiblis, on nad selle liigse lihtsuse pärast kõrvale lükanud ega suuda seda seetõttu mõista (1. Korintlastele 1:18–21).

11. Mis kasu on isiklikust uurimisest?

¹¹ Saalomon rõhutab veel üht innustavat mõtet: „Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus [„vahetegemisvõime”, UM]!” (Õpetussõnad 2:6). Jehoova annab vabatahtlikult ja heldekäeliselt tarkust, teadmisi ja vahetegemisvõimet igaühele, kes tahab neid otsida. Kindlasti on meil igati põhjust pidada kalliks Jumala Sõna uurimist, isegi kui see nõuab pingutusi, enesevalitsemist ja ohvreid. Meil on ju olemas trükitud Piibel ja me ei pea endale käsitsi koopiat tegema, nagu vanal ajal tehti! (5. Moosese 17:18, 19.)

Käigem Jehoova vääriliselt

12. Mis peaks olema meie ajendiks, kui püüame Jumalat paremini tundma õppida?

¹² Mis peaks olema isikliku uurimise ajendiks? Kas soov paista teistest parem? Uhkeldada oma rohkete teadmistega? Saada  otsekui kõndivaks piiblientsüklopeediaks? Ei. Meie eesmärk on olla kõndivad, rääkivad ja tegevad kristlased, kes on alati valmis aitama teisi samasuguse kosutava vaimuga, nagu oli Kristusel (Matteuse 11:28–30). Apostel Paulus hoiatas: „Teadmine teeb uhkeks, aga armastus ehitab” (1. Korintlastele 8:1, Suur Piibel). Meil peab olema sama alandlik hoiak nagu Moosesel, kes ütles Jehoovale: „Õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis” (2. Moosese 33:13). Tõepoolest, me peaksime soovima rohkem teadmisi selleks, et meeldida Jumalale, mitte et avaldada muljet inimestele. Me tahame olla Jumala väärilised ja alandlikud teenijad. Kuidas me võime selliseks saada?

13. Mida peab inimene tegema, et saada Jumala vääriliseks teenijaks?

¹³ Paulus andis nõu Timoteosele, kuidas Jumalale meele järgi olla, öeldes: „Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti” (2. Timoteosele 2:15). Väljend „jagab õieti” on tõlgitud kreekakeelsest liitverbist, mis algselt tähendas ’sirgelt lõikama’ (Kingdom Interlinear). Mõned õpetlased arvavad, et see toob esile mõtte, kuidas rätsep lõike järgi kangast lõikab või kuidas põllumees adraga põldu künnab vms. Tulemus peab igatahes korralik olema. Mõte on selles, et olemaks Jumala vääriline ja heakskiidetud teenija pidi Timoteos ’püüdma hoolega’, et tema õpetus ja käitumine oleksid kooskõlas tõe sõnaga (1. Timoteosele 4:16).

14. Kuidas peaks isiklik uurimine meie tegusid ja sõnu mõjutama?

¹⁴ Paulus tõi esile sama mõtte, kui ta innustas kaaskristlasi Kolossas ’käima Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises’ (Koloslastele 1:10, EP 97). Paulus seostab siin Jehoova vääriliselt elamise ’igasuguses heas töös vilja kandmisega’ ja ka ’Jumala tundmises kasvamisega’. Ehk teisisõnu, Jehoovale pole tähtis mitte ainult see, kui väärtuslikuks me peame teadmisi, vaid ka see, kui täpselt me järgime Jumala Sõna oma tegudes ja sõnades (Roomlastele 2:21, 22). Kui me siis tahame Jumalale rõõmu valmistada, peab isiklik uurimine mõjutama meie mõtteid ja käitumist.

15. Kuidas me võime oma mõistust ja mõtteid kaitsta ning kontrollida?

¹⁵ Tänapäeval tahab Saatan otsusekindlalt hävitada meie vaimsust sellega, et kihutab tagant meie mõistuses toimuvat võitlust (Roomlastele 7:14–25). Seepärast tuleb meil kaitsta ja kontrollida oma mõistust ja mõtteid, kui tahame elada meie Jumala Jehoova vääriliselt. Meie relvaks on „Jumala tundmine”, mis võib ’võtta vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla’. Seetõttu on meil veelgi rohkem põhjust pöörata tähelepanu igapäevasele piibliuurimisele, kui tahame kõrvaldada oma mõistusest isekad ja lihalikud mõtted (2. Korintlastele 10:5).

Abivahendid mõistmiseks

16. Kuidas me võime Jehoova õpetusest kasu saada?

¹⁶ Jehoova õpetus on meile vaimselt ja füüsiliselt kasulik. See pole mingi kuiv akadeemiline teoloogia. Piiblis öeldakse: „Mina  olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (Jesaja 48:17). Kuidas Jehoova juhib meid sellele kasulikule teele? Kõigepealt, meil on tema inspireeritud Sõna Püha Piibel. See on peamine õpik, mida me pidevalt kasutame. Seepärast ongi soovitav jälgida kristlikke koosolekuid avatud Piibliga. Sellise teguviisi häid tulemusi võib näha Etioopia kojaülema loost, mis on kirjas Apostlite tegude 8. peatükis.

17. Mis juhtus Etioopia kojaülemaga ja mida see näitab?

¹⁷ Etioopia kojaülem oli juudi proselüüt, kes uskus siiralt Jumalat ja uuris Pühakirja. Ta luges tõllas sõites Jesaja raamatut, kui Filippus tema kõrvale jooksis ja küsis: „Kas sa ka mõistad, mida sa loed?” Mida kojaülem vastas? „„Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” Ja ta palus Filippust astuda tõlda ja istuda tema kõrvale.” Siis aitas pühast vaimust juhitud Filippus kojaülemal mõista Jesaja prohvetiennustust (Apostlite teod 8:27–35). Mida see näitab? Ei piisa sellest, kui me vaid ise Piiblit loeme. Jehoova kasutab oma vaimu kaudu ustavat ja mõistlikku sulaseklassi, et aidata meil tema Sõna õigel ajal mõista. Kuidas ta seda on teinud? (Matteuse 24:45–47; Luuka 12:42.)

18. Kuidas ustav ja mõistlik sulaseklass meid aitab?

¹⁸ Sulaseklassi nimetatakse küll „ustavaks ja mõistlikuks”, kuid Jeesus ei öelnud, et see on eksimatu. See ustavate võitud vendade grupp koosneb ju ebatäiuslikest kristlastest. Ehkki neil on parimad kavatsused, võivad nad siiski eksida, nagu esimesel sajandil selliste meestega mõnikord ka juhtus (Apostlite teod 10:9–15; Galaatlastele 2:8, 11–14). Nende motiivid on aga puhtad ja Jehoova kasutab neid, et varustada meid Piibli uurimise abivahenditega ning tugevdada meie usku Jumala Sõnasse ja selle tõotustesse. Peamine abivahend isiklikuks uurimiseks, mille see sulane meile on andnud, on Uue Maailma Pühakirjatõlge. Praegu on see osaliselt või täielikult kättesaadav 42 keeles ning seda on trükitud 114 miljonit eksemplari. Kuidas me võime seda isikliku uurimise ajal tõhusalt kasutada? (2. Timoteosele 3:14–17.)

19. Millist isiklikuks uurimiseks kasulikku lisamaterjali võib leida Pühakirja Uue Maailma Tõlke viidetega väljaandest?

¹⁹ Võtkem näiteks Pühakirja Uue Maailma Tõlke viidetega väljaanne. Selles on veerud ristviidete jaoks; allmärkused; lühendatud sõnaregistrid „Piibli sõnade loend” ja „Allmärkuste sõnade loend”; lisa, kus käsitletakse põhjalikult 43 teemat ning kus on kaarte ja tabeleid. Sissejuhatuses on selgitused paljude allikate kohta, mis on võetud selle ainulaadse piiblitõlke aluseks. Kui see väljaanne on olemas keeles, mida sa oskad, siis tutvu  lähemalt sealse lisamaterjaliga ja kasuta seda. Meie uurimisprogrammi aluseks on igal juhul Piibel, ning Uue Maailma Tõlge on väljaanne, mis rõhutab kohaselt Jumala nime, tõstes esile Jumala Kuningriigi valitsust (Laul 149:1–9; Taaniel 2:44; Matteuse 6:9, 10).

20. Millised küsimused isikliku uurimise kohta nõuavad veel vastust?

²⁰ Meil võivad aga tekkida küsimused: millist abi on meil Piibli mõistmiseks veel vaja? Kuidas me võime leida aega isiklikuks uurimiseks? Kuidas me võime uurimist tõhusamaks muuta? Kuidas peaks meie uurimine teisi mõjutama? Järgmises artiklis käsitletakse neid kristliku edenemise tähtsaid valdkondi.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Mida tähendab „mõtisklemine”?

• Kuidas me peaksime suhtuma Jumala Sõna uurimisse?

• Mis peaks meid ajendama isiklikult uurima?

• Milliseid abivahendeid on meil Piibli mõistmiseks?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Peeteli pere liikmed peavad piibliteksti arutamist päeva algul vaimselt kosutavaks

[Pildid lk 15]

Väärtuslikku aega saab otstarbekalt kasutada, kui kuulata sõidu ajal Piibli lindistusi

[Pilt lk 16]

Inimesed tegid kulla leidmiseks pikka aega ränka tööd. Kui palju pingutad sina, et Jumala Sõna uurida?

[Allikaviide]

Courtesy of California State Parks, 2002

[Pildid lk 17]

Piibel on aare, mis võib viia igavesse ellu