Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa tunned Saafanit ja tema perekonda?

Kas sa tunned Saafanit ja tema perekonda?

Kas sa tunned Saafanit ja tema perekonda?

KAS sa oled Piiblit lugedes kunagi märganud viiteid Saafanile ja mõnedele tema mõjuka perekonna liikmetele? Kes nad olid? Mida nad tegid? Mida me võime neilt õppida?

Piibel tutvustab meile Saafanit, „Mesullami poja Atsalja poega”, seoses Joosija õige jumalakummardamise taastamisega aastal 642 e.m.a (2. Kuningate 22:3, Piibli Raamat). Järgneva 36 aasta jooksul kuni Jeruusalemma hävinguni aastal 607 e.m.a saame tuttavaks tema nelja poja Ahikami, Elaasa, Gemarja ja Jaasanjaga ning tema kahe pojapoja Miika ja Gedaljaga. (Vaata joonist.) „Saafani perekonnal oli [Juuda kuningriigi] valitsusametnike hulgas keskne koht ja nende seast tulid Joosija päevist kuni pagendusse viimiseni kuninga kirjutaja ameti pidajad,” selgitab „Encyclopaedia Judaica”. Piibli ülevaade Saafanist ja tema perekonnast aitab meil mõista, kuidas nad toetasid prohvet Jeremijat ja Jehoova õiget kummardamist.

Saafan toetab õiget kummardamist

Aastal 642 e.m.a, kui kuningas Joosija oli 25-aastane, leiame Saafani teenimas kuninga sekretäri ja kirjutajana (Jeremija 36:10, UM). Mida see töö endast kujutas? Eespool mainitud teatmeteos märgib, et kuninga kirjutaja ja sekretär oli kuninga lähedane nõuandja, kes vastutas rahaasjade eest, oli pädev diplomaatias ja kel olid laialdased teadmised välisasjadest, rahvusvahelisest õigusest ja kaubanduslepingutest. Seetõttu oli kuninga kirjutaja Saafan kuningriigis üks mõjukamaid mehi.

Kümme aastat varem oli noor Joosija hakanud „otsima oma isa Taaveti Jumalat”. Saafan oli Joosijast ilmselt palju vanem ja võis seepärast olla talle hea nõuandja usuasjades ja toetada tema esimest õige kummardamise taastamise hoogtegevust (2. Ajaraamat 34:1–8). *

Templi parandustööde ajal leiti „käsuõpetuse raamat” ja Saafan „luges sellest kuningale ette”. Joosija oli vapustatud selle sisu kuuldes ja ta läkitas usaldusväärsed mehed saadikutena naisprohvet Hulda juurde, et selle raamatu pärast Jehoova käest nõu küsida. Arvates Saafani ja tema poja Ahikami delegatsiooni hulka, näitas kuningas, et ta usaldab neid (2. Kuningate 22:8–14; 2. Ajaraamat 34:14–22).

Pühakirjas on see ainus viide Saafani tegutsemisele. Teistes piiblisalmides viidatakse talle lihtsalt kui isale või vanaisale. Saafani järeltulijad puutusid lähedalt kokku prohvet Jeremijaga.

Ahikam ja Gedalja

Nagu me juba märkasime, mainitakse Saafani poega Ahikami esimest korda seoses delegatsiooniga, kes läkitati naisprohvet Hulda juurde. Üks teatmeteos täheldab: „Kuigi Heebrea Piiblis ei tooda välja Ahikami ametinimetust, oli tal ilmselt kõrge positsioon.”

Ligikaudu 15 aastat pärast seda sündmust sattus Jeremija elu ohtu. Kui ta hoiatas inimesi selle eest, et Jehoova kavatseb hävitada Jeruusalemma, siis „preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas võtsid tema kinni, öeldes: „Sa pead surema!””. Kuidas sündmused seejärel arenesid? Jutustus jätkab: „Jeremijaga [oli] Ahikami, Saafani poja käsi, nõnda et teda ei antud rahva kätte surmata” (Jeremija 26:1–24). Mida see näitab? „The Anchor Bible Dictionary” märgib: „See vahejuhtum mitte ainult ei tõenda Ahikami mõjuvõimu, vaid ka kinnitab, et ta suhtus nii nagu teised Saafani pere liikmed Jeremijasse sõbralikult.”

Umbes 20 aastat hiljem, kui babüloonlased olid aastal 607 e.m.a Jeruusalemma hävitanud ja enamiku inimesi vangi viinud, määrati Saafani pojapoeg Gedalja, Ahikami poeg, järelejäänud juutide üle valitsema. Kas tema hoolitses Jeremija eest nii nagu teised Saafani pere liikmed? Piibli ülestähenduses öeldakse: „Jeremija tuli Gedalja, Ahikami poja juurde Mispasse ning jäi tema juurde.” Mõne kuu möödudes Gedalja tapeti ning järelejäänud juudid võtsid Jeremija Egiptusesse ümber asudes endaga kaasa (Jeremija 40:5–7; 41:1, 2; 43:4–7).

Gemarja ja Miika

Saafani pojal Gemarjal ja pojapojal Miikal oli silmapaistev osa sündmustes, mis on kirjas Jeremija 36. peatükis. Oli aasta 624 e.m.a, kuningas Joojakimi viies valitsemisaasta. Jeremija sekretär Baaruk luges Jehoova kojas „Gemarja, Saafani poja kambris” raamatust ette Jeremija sõnu. Niisiis, „Miika, Saafani poja Gemarja poeg, kuulis raamatust kõiki Jehoova sõnu” (Jeremija 36:9–11).

Miika teavitas sellest kirjarullist oma isa ja teisi vürste ning nad kõik soovisid kuulda, mida selles öeldi. Kuidas nad reageerisid? „Aga kui nad olid kuulnud kõiki sõnu, siis vaatasid nad kohkunult üksteisele otsa ja ütlesid Baarukile: „Me peame kuningale kõik need sõnad teatavaks tegema!”” Aga enne kuninga jutule minemist andsid nad Baarukile nõu: „Mine peida ennast, sina ja Jeremija, ja keegi ärgu teadku, kus te olete!” (Jeremija 36:12–19).

Nagu arvata võis, hülgas kuningas rullraamatu sõnumi ja põletas raamatu tükkhaaval. Kuigi mõned vürstid, nende hulgas ka Saafani poeg Gemarja, „kuningat tungivalt palusid rullraamatut mitte põletada, ei võtnud ta neid kuulda” (Jeremija 36:21–25). Raamatus „Jeremiah–An Archaeological Companion” järeldatakse: „Kuningas Joojakimi õukonnas oli Gemarja Jeremija kindel toetaja.”

Elaasa ja Jaasanja

Aastal 617 e.m.a haaras Babülon võimu Juuda kuningriigi üle. Tuhanded juudid, „kõik vürstid ja kõik võitlusvõimelised mehed ... ja kõik sepad ja ehitustöölised” viidi pagendusse, nende hulgas ka prohvet Hesekiel. Mattanjast, kelle nime babüloonlased muutsid Sidkijaks, sai uus vasallkuningas (2. Kuningate 24:12–17). Hiljem saatis Sidkija Babüloni delegatsiooni, kuhu kuulus ka Saafani poeg Elaasa. Jeremija usaldas Elaasale kirja, milles oli Jehoovalt üks tähtis sõnum pagendatud juutidele (Jeremija 29:1–3).

Seega näitab Piibli ülestähendus, et Saafan, tema kolm poega ja kaks pojapoega kasutasid oma mõjukaid ametikohti selleks, et toetada õiget kummardamist ja ustavat prohvetit Jeremijat. Kuidas on lood Saafani poja Jaasanjaga? Erinevalt teistest Saafani pere liikmetest oli ta ilmselt seotud ebajumalakummardamisega. Hesekieli kuuendal Babüloni vangistuse aastal, aastal 612 e.m.a, sai prohvet nägemuse, milles 70 meest suitsutas Jeruusalemma templis ebajumalatele viirukit. Nimepidi mainiti nende hulgast ainult Jaasanjat. Sellest võib arvata, et ta oli selle grupi silmapaistev liige (Hesekiel 8:1, 9–12). Jaasanja näide osutab selgelt sellele, et jumalakartlikus peres üles kasvamine ei taga, et inimesest saab ustav Jehoova teenija. Iga inimene vastutab enda valitud tegevussuuna eest (2. Korintlastele 5:10).

Saafani ja tema perekonna ajaloolisus

Ajal, mil Jeruusalemmas leidsid aset sündmused, milles Saafan ja tema pere oma osa etendasid, kasutati Juudas laialdaselt pitsateid. Pitsateid tehti vääriskividest, metallist, elevandiluust või klaasist ja nendega kinnitati või allkirjastati dokumente. Tavaliselt graveeriti neisse pitsati omaniku nimi, tema isa nimi ja mõnikord ka omaniku tiitel.

On leitud sadu heebrea savipitsereid. Professor Nahman Avigad, heebrea epigraafika õpetlane, kes on uurinud muistseid raidkirju, märkis: „Pitserite kirjad on ainsad heebreakeelsed epigraafilised allikad, milles mainitakse Piiblist tuntud isikuid.” Kas on leitud pitsereid, millel on mainitud Saafanit või tema pere liikmeid? On küll. Saafani ja tema poja Gemarja nimi esineb lehekülgedel 19 ja 21 näidatud pitseril.

Õpetlaste arvates viidatakse pitseritel tõenäoliselt veel neljale pereliikmele – Asaljale, Saafani isale, Ahikamile ja Gemarjale, Saafani poegadele, ning Gedaljale. Ühel pitseril viidatakse ilmselt talle kui „kuningakoja valitsejale”. Arvatakse, et neljandik neist pitsatitest kuulus Saafani pojapojale Gedaljale, kuigi tema isa Ahikami neil ei mainita. Gedalja tiitel ühel pitseril näitab, et ta oli riigis üks kõrgemaid ametnikke.

Mida meie võime õppida?

Millise hea eeskuju jätsid küll Saafan ja tema perekond selles, kuidas nad kasutasid oma mõjukaid ametikohti nii õige jumalakummardamise kui ka ustava Jeremija toetamiseks! Ka meie võime kasutada oma vahendeid ja mõjuvõimu, et Jehoova organisatsiooni ja oma kaasteenijaid toetada.

On väga rikastav ja uskukinnitav Piiblit korrapäraselt lugeda ning samuti seda põhjalikult uurida ja tutvuda muistsete Jehoova tunnistajatega, näiteks Saafani ja tema perekonna liikmetega. Nemad kuuluvad samuti „suure pilve tunnistajate” hulka, kelle eeskuju me võime järgida (Heebrealastele 12:1).

[Allmärkus]

^ lõik 6 Võttes arvesse, et Saafani poeg Ahikam oli täiskasvanud mees, sel ajal kui Joosija oli 25-aastane, pidi Saafan olema Joosijast palju vanem (2. Kuningate 22:1–3, 11–14).

[Kast lk 22]

Mõjukas naisprohvet Hulda

Kuuldes templist leitud „käsuõpetuse raamatu” sõnu, käskis kuningas Joosija Saafanil ja veel neljal kõrgel ametnikul selle raamatu pärast ’Jehoovat küsitleda’ (2. Kuningate 22:8–20). Kelle juurde võis delegatsioon vastuse saamiseks minna? Sel ajal elasid Juudas Jeremija ning arvatavasti ka Nahum ja Sefanja, kes kõik olid prohvetid ja Piibli kirjutajad. Ent saadikud pöördusid naisprohvet Hulda poole.

Raamat „Jerusalem–An Archaeological Biography” kommenteerib: „Selle vahejuhtumi puhul väärib märkimist, et mehe-naise aspektile ei pöörata loos üldse tähelepanu. Kellelgi polnud vähimatki kahtlust selles, kas ainult meestest koosneval grupil sobib viia käsuraamat selle tähtsuse üle otsustamiseks naise juurde. Kui Hulda kuulutas selle Issanda sõnaks, ei seadnud keegi kahtluse alla tema õigust sellist asja otsustada. Sageli jätavad õpetlased selle vahejuhtumi kahe silma vahele, kui nad hindavad naiste rolli muistses Iisraelis.” Muidugi tuli saadud sõnum Jehoovalt.

[Joonis/pilt lk 21]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Saafani sugupuu

Mesullam

Asalja

Saafan

↓↓↓↓

Ahikam Elaasa Gemarja Jaasanja

↓ ↓

Gedalja Miika

[Pilt lk 20]

Gemarja ja teised palusid Joojakimi, et ta ei põletaks Jeremija kirjarulli

[Pilt lk 22]

Kuigi Jaasanja oli Saafani pere liige, nähti teda nägemuses ebajumalaid kummardavat

[Pildi allikaviide lk 19]

Courtesy Israel Antiquities Authority

[Pildi allikaviide lk 21]

Courtesy Israel Antiquities Authority