Mis aitab meil jagada tõesõna õigesti?

KORD läks ajalehe teatrikriitik ühte lavatükki vaatama. Talle see eriti ei meeldinud ja ta kirjutas pärast: „Kui te juhtute eelistama tühisust, siis minge ja vaadake tingimata seda teatritükki.” Hiljem avaldasid selle tüki reklaamijad kuulutuse, millel oli kirjas tsitaat kriitiku arvustusest. Tsitaat kõlas nii: „Minge ja vaadake tingimata seda teatritükki.” Kuulutuses tsiteeriti küll täpselt kriitiku sõnu, aga need olid kontekstist välja võetud, mistõttu tema arvamus oli täiesti moonutatud.

See näide osutab, milline tähtsus võib olla mõtteavalduse kontekstil. Sõnade kontekstist väljavõtmine võib moonutada nende tähendust, nii nagu Saatan moonutas Pühakirja tähendust, kui ta püüdis Jeesust eksitada (Matteuse 4:1–11). Teisest küljest aitab meil kontekstiga arvestamine mõtteavalduse tähendusest täpsemalt aru saada. Sel põhjusel on piiblisalmi uurides tark alati vaadata konteksti ja näha salmi tekstiümbrust, et saada paremini aru, mida kirjutaja on öelda tahtnud.

Jaga Jumala Sõna õigesti

Üks sõnaraamat defineerib konteksti kui „kirjapandud või suulise teksti osi, mis eelnevad või järgnevad konkreetsele sõnale või lõigule, mõjutades tavaliselt selle tähendust või mõjusust”. Kontekstiks võivad olla ka „kindla sündmusega, seisundiga jne seonduvad asjaolud või tõigad”. Viimati mainitu tähenduses on „konteksti” sünonüümiks „tagapõhi”. Piiblisalmi kontekstiga arvestamine on iseäranis tähtis, kui pidada silmas apostel Pauluse sõnu Timoteosele: „Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti.” (2. Timoteosele 2:15). Selleks et Jumala Sõna õigesti jagada, on meil vaja seda  põhjalikult mõista ja siis ausalt ja täpselt teistele selgitada. Me püüame seda teha, ajendiks lugupidamine Piibli Autori Jehoova vastu. Sealjuures võib kontekstiga arvestamine meid selles suuresti aidata.

Milline on Teise kirja Timoteosele tagapõhi?

Uurigem näiteks Piiblist Teist kirja Timoteosele. * Uurimise alguses võiksime esitada küsimusi kirja tagapõhja kohta. Kes kirjutas Teise kirja Timoteosele? Millal ja millistes oludes see kirjutati? Seejärel võiksime küsida: kes oli Timoteos, kelle järgi kiri endale nime sai? Miks ta vajas kirjas sisalduvat informatsiooni? Vastused nendele küsimustele kasvatavad tublisti meie hindamist selle kirja vastu ja aitavad meil näha, millist kasu me võime sellest tänapäeval saada.

Avasalmid Teises kirjas Timoteosele 2Ti 1:1, 2 osutavad, et see on apostel Pauluse kiri Timoteosele. Teised salmid näitavad, et kui Paulus selle kirjutas, oli ta hea sõnumi pärast ahelates. Paljude poolt hüljatud Paulus tundis surma lähedust (2. Timoteosele 1:15, 16; 2:8–10; 4:6–8). Järelikult pidi ta olema kirjutanud selle kirja oma teise vangistuse ajal Roomas, tõenäoliselt aastal 65 m.a.j. Ilmselt mõistis Nero ta peagi pärast seda surma.

Selline tagapõhi on Teisel kirjal Timoteosele. Siiski on tähelepanuväärne, et Paulus ei kirjutanud Timoteosele selleks, et oma murede üle kurta. Pigem hoiatas ta raskete aegade eest, mis tema sõpra Timoteost ees ootavad, ja julgustas teda hoiduma eksitavatest mõjutustest, ’saama vägevaks’ (EP 97) ja andma Pauluse juhendid edasi teistele, kes siis omakorda saaksid vastava ettevalmistuse teiste aitamiseks (2. Timoteosele 2:1–7). Milline suurepärane eeskuju muretseda isegi raskel ajal isetult teiste pärast ja milline hea nõuanne meile tänapäeval!

Paulus nimetab Timoteost „armsaks pojaks” (2. Timoteosele 1:2). Kristlikes Kreeka Kirjades räägitakse sellest noormehest sageli kui Pauluse ustavast kaaslasest (Apostlite teod 16:1–5; Roomlastele 16:21; 1. Korintlastele 4:17). Näib, et kui Paulus Timoteosele oma kirja kirjutas, oli see kolmekümnendates aastates – teda peeti veel nooreks (1. Timoteosele 4:12). Ometi oli ta Paulusega „ühes töötanud” vahest 14 aastat ja oli juba suurepärane ustavuse eeskuju (Filiplastele 2:19–22). Kuigi Timoteos oli suhteliselt noor, tegi Paulus talle ülesandeks anda teistele kogudusevanematele nõu – ’mitte riielda sõnade pärast’, vaid keskenduda tähtsatele asjadele, näiteks usule ja vastupidavusele (2. Timoteosele 2:14). Timoteos oli ka volitatud määrama ametisse koguduse ülevaatajaid ja teenistusabilisi. Siiski võis tal oma autoriteedi kasutamisel veidi enesekindlusest puudu jääda (2. Timoteosele 1:6, 7).

See noor kogudusevanem seisis silmitsi raskete ülesannetega. Kõigepealt olid kaks isikut, Hümenaios ja Fileetos, ’rikkunud mõnede usu’, õpetades, et ’ülestõusmine oli juba olnud’ (2. Timoteosele 2:17, 18). Tõenäoliselt olid nad arvamusel, et ülestõusmine on ainult vaimne ja et see on kristlastel juba toimunud. Võib-olla ei arvestanud nad kontekstiga, kui tsiteerisid Pauluse sõnu, et kristlased olid oma pattudes surnud, aga nad on elavaks tehtud Jumala vaimu läbi (Efeslastele 2:1–6). Paulus hoiatas, et selline usust taganema panev mõju kasvab veelgi. Ta kirjutas: „Tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida ... ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole” (2. Timoteosele 4:3, 4). Pauluse varakult antud hoiatus näitas, kui hädavajalik oli Timoteosel järgida apostli nõuannet.

 Kirja väärtus tänapäeval

Eelmainitust nähtub, et Paulus kirjutas Teise kirja Timoteosele vähemalt järgmistel põhjustel: (1) ta teadis, et tema surm on ligidal, ja ta püüdis Timoteost valmistada ette ajaks, mil teda pole enam Timoteost toetamas; (2) ta soovis valmistada Timoteost ette oma järelevalve all olevaid kogudusi kaitsma ärataganemise ja teiste ohtlike mõjude eest; (3) ta tahtis Timoteost innustada püsima Jehoova teenimises toimekana ja toetuma inspireeritud Pühakirja täpsele tundmisele, seistes vastu valeõpetustele.

Sellise tagapõhja mõistmine muudab Teise kirja Timoteosele meile tähendusrikkamaks. Tänapäeval on samuti Hümenaiose ja Fileetose sarnaseid ärataganejaid, kes edendavad omi ideid ja tahavad hävitada meie usku. Lisaks sellele on käes Pauluse ennustatud „rasked ajad”. Paljud on kogenud Pauluse hoiatuse õigsust: „Kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga” (2. Timoteosele 3:1, 12). Kuidas me võime kindlalt püsima jääda? Me peame nagu Timoteos järgima nende nõu, kes on Jehoovat aastaid teeninud. Isikliku uurimise, palve ja kristlike kokkusaamiste kaudu võime tänu Jehoova ärateenimata lahkusele ’saada vägevaks’. Peale selle võime kuulda võtta Pauluse õhutust järgida ’tervete sõnade eeskuju’, usaldades kindlalt täpsete teadmiste väge (2. Timoteosele 1:13).

„Tervete sõnade eeskuju”

Mis on „terved sõnad”, millest Paulus rääkis? Seda väljendit kasutades viitas ta õigetele kristlikele õpetustele. Oma esimeses kirjas Timoteosele selgitas Paulus, et peamiselt on need „meie Issanda Jeesuse Kristuse terved sõnad” (1. Timoteosele 6:3). Tervete sõnade eeskuju järgides on inimene arukas, ilmutab armastust ja arvestab teistega. Kuna Jeesuse teenistus ja õpetused olid kooskõlas kõigi teiste õpetustega terves Piiblis, võib väljend „terved sõnad” laiemalt viidata kõigile Piibli õpetustele.

Timoteosele nagu ka kõigile kristlikele kogudusevanematele oli tervete sõnade eeskuju „kaunis vara”, mida tuli hoida (2. Timoteosele 1:13, 14). Timoteos pidi ’kuulutama sõna, astuma esile, olgu parajal või ebasobival ajal, noomima, hoiatama, manitsema kõige pika meelega ja õpetamisega’ (2. Timoteosele 4:2). Kui me mõistame, et Timoteose päevil levisid ärataganejate õpetused, saame aru, miks Paulus rõhutas tervete sõnade õpetamise hädavajalikkust. Me näeme ka, et Timoteosel oli vaja karja selle kaitsmiseks ’noomida, hoiatada, manitseda’ pikameelselt ja head õpetamisoskust kasutades.

Kellele pidi Timoteos sõna kuulutama? Kontekst annab mõista, et Timoteosel kui kogudusevanemal tuli sõna kuulutada kristlikus koguduses. Pidades silmas vastupanijate survet, pidi Timoteos hoidma vaimset tasakaalu ja tegema julgelt teatavaks Jumala sõna, mitte inimeste filosoofiaid ja omaenda ideid või kasutuid mõttetargutusi. On tõsi, et sellega võis kaasneda nende vastuseis, kellel oli väärasid kalduvusi (2. Timoteosele 1:6–8; 2:1–3, 23–26; 3:14, 15).  Siiski võis Timoteos Pauluse nõuannet järgides edaspidigi olla tõkkeks ärataganemisele just nagu Paulus varem (Apostlite teod 20:25–32).

Kas Pauluse ütlus sõna kuulutamise kohta käib ka kuulutamise kohta väljaspool kogudust? Jah, käib küll, nagu kontekst näitab. Paulus ütleb edasi: „Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma ametit õieti” (2. Timoteosele 4:5). Evangeeliumikuulutamine – uskmatutele hea päästesõnumi kuulutamine – on kristlikus teenistuses kesksel kohal (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Nii nagu Jumala Sõna kuulutatakse koguduses ka „ebasobival ajal”, nii jätkame visalt isegi rasketes tingimustes sõna kuulutamist neile, kes on väljaspool kogudust (1. Tessalooniklastele 1:6).

Kogu meie kuulutus- ja õpetustöö aluseks on Jumala inspireeritud Sõna. Meil on täielik ja kindel usaldus Piibli vastu. Paulus ütles Timoteosele: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses” (2. Timoteosele 3:16). Neid sõnu tsiteeritakse sageli kohasel eesmärgil, et näidata Piiblit Jumala inspireeritud Sõnana. Ent mis eesmärgil Paulus need kirjutas?

Paulus rääkis kogudusevanemaga, kellel oli koguduses kohustus ’noomida, parandada, juhatada õiguses’. Seepärast tuletas ta Timoteosele meelde, et ta usaldaks inspireeritud Sõna tarkust, mida talle oli lapsest peale õpetatud. Mõnikord peavad kogudusevanemad nagu Timoteoski patustajaid noomima. Seda tehes peaks nad alati kindlalt toetuma Piiblile. Pealegi, kuna Pühakiri on Jumala inspireeritud, on kõik sellel põhinevad noomitused tegelikult noomitused Jumalalt. Kes lükkab tagasi Piiblil põhinevad noomitused, ei lükka tagasi mitte inimeste ideid, vaid inspireeritud nõuande, mis tuleb Jehoovalt endalt.

Kui rikkalikult sisaldab Teine kiri Timoteosele jumalikku tarkust! Ja kui palju tähendusrikkamaks see muutub, kui me kaalume selle nõuandeid konteksti arvestades. Selles artiklis käsitlesime ainult pealiskaudselt seda, millist suurepärast inspireeritud informatsiooni see raamat sisaldab, aga sellest piisab, et näidata, kui tähtis on Piiblist loetu puhul kontekstiga arvestada. Nii võime olla kindlad, et me tõepoolest ’jagame tõesõna õieti’.

[Allmärkus]

[Pilt lk 27]

Paulus soovis Timoteost ette valmistada koguduste kaitsmiseks

[Pilt lk 30]

Paulus tuletas Timoteosele meelde, et ta usaldaks inspireeritud Sõna tarkust