Praegu on tähtsam kui kunagi varem püsida ärkvel

„Ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained.” (1. TESSALOONIKLASTELE 5:6)

1., 2. a) Millised linnad olid Pompei ja Herculaneum? b) Millist hoiatust paljud Pompei ja Herculaneumi elanikud tähele ei pannud ning milline oli tagajärg?

ESIMESEL sajandil meie aja järgi asus Vesuuvi mäe varjus kaks jõukat Rooma linna – Pompei ja Herculaneum. Rikaste roomlaste jaoks olid need populaarsed puhkekohad. Sealsed teatrid mahutasid üle tuhande pealtvaataja ning Pompeis oli üks suur amfiteater, kus võisid leida istekoha peaaegu kõik linna elanikud. Pompei väljakaevamistel on leitud 118 kõrtsi, millest mõningates tegeleti hasartmängude ja prostitutsiooniga. Seinamaalingutest ja muudest leidudest ilmneb, et ebamoraalsus ja materialism olid laialt levinud.

² Vesuuvi vulkaan hakkas purskama 24. augustil 79. aastal m.a.j. Vulkanoloogid arvavad, et esimene purse, mis puistas kahe linna peale laavatükikesi ja tuhka, ei takistanud tõenäoliselt elanikke põgenemast ning paljud ilmselt ka tegid seda. Teised aga, kes alahindasid olukorra ohtlikkust või lihtsalt ei pööranud hoiatavatele märkidele tähelepanu, otsustasid kohale jääda. Kesköö paiku paiskus Herculaneumi peale ülikuumade gaaside, laava ja kivikamakate laviin, lämmatades kõik linna jäänud inimesed. Varahommikul hukutas samasugune laviin kõik Pompei elanikud. Kui traagiline tagajärg oli küll sellel, et ei pandud tähele hoiatavaid märke!

Juudi süsteemi lõpp

3. Mille poolest sarnaneb Jeruusalemma häving Pompei ja Herculaneumi lõpuga?

³ Pompei ja Herculaneumi kohutavast lõpust veelgi hirmsam oli olnud Jeruusalemma vapustav häving üheksa aastat varem, ehkki selle katastroofi põhjustasid inimesed. Seda on peetud „ajaloo üheks kõige jubedamaks piiramiseks”, mis tõi surma rohkem kui miljonile juudile. Ent nagu Pompei ja Herculaneumi õnnetuse puhul, nii ei hävinud ka Jeruusalemm ilma eelneva hoiatuseta.

4. Mida Jeesus ennustas, et hoiatada oma järelkäijaid ühe asjade süsteemi lõpu eest, ning kuidas läks see kõigepealt täide esimesel sajandil?

⁴ Jeesus Kristus oli ennustanud Jeruusalemma hävingut ja ka sündmusi, mis sellele pidid eelnema. Ta rääkis niisugustest rahutuks tegevatest asjadest nagu sõjad, toidupuudus, maavärinad ja seadusetus. Tegutsema pidid valeprohvetid, ent head sõnumit Jumala Kuningriigist pidi kuulutatama kogu maailmas (Matteuse 24:4–7, 11–14). Ehkki Jeesuse sõnade peamine täitumine leiab aset tänapäeval, täitusid need vähemal määral ka minevikus. Ajaloost on teada, et Juudamaal oli suur näljahäda (Apostlite teod 11:28). Juudi ajaloolane Josephus on üles tähendanud, et vahetult enne Jeruusalemma hävingut oli sealkandis maavärin. Jeruusalemma lõpu lähenedes toimus pidevalt ülestõuse, kodusõdu juudi poliitiliste kildkondade vahel  ja veresaunu mitmetes linnades, kus elas nii juute kui ka muudest rahvustest inimesi. Sellest hoolimata kuulutati head sõnumit Kuningriigist „kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23).

5., 6. a) Millised Jeesuse prohvetlikud sõnad täitusid aastal 66 m.a.j? b) Miks hukkus nii palju inimesi, kui Jeruusalemm aastal 70 lõpuks langes?

⁵ Lõpuks, aastal 66 m.a.j, hakkasid juudid Rooma vastu mässama. Kui Cestius Gallus tõi oma armee Jeruusalemma piirama, meenusid kristlastele Jeesuse sõnad: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu mingu linna” (Luuka 21:20, 21). Kätte oli jõudnud aeg Jeruusalemmast lahkuda. Ent kuidas? Ootamatult viis Gallus oma väed tagasi, võimaldades nii Jeruusalemma ja Juudamaa kristlastel kuuletuda Jeesuse sõnadele ning põgeneda mägedesse (Matteuse 24:15, 16).

⁶ Neli aastat hiljem paasapüha paiku tulid Rooma väed tagasi väepealik Tituse juhtimisel, kes oli täis otsusekindlust juutide mässule lõpp teha. Tema armee piiras Jeruusalemma ümber, ehitades „kindlustuse teravatipulistest vaiadest”, mis tegi põgenemise võimatuks (Luuka 19:43, 44, UM). Hoolimata sõjaohust oli paasapühaks Jeruusalemma kogunenud hulgaliselt juute kogu Rooma impeeriumist. Nüüd olid nad lõksus. Josephuse ülestähenduse kohaselt moodustasid roomlaste piiramise ohvritest suurema osa just need õnnetud rändajad. * Kui Jeruusalemm lõpuks langes, hukkus umbes üks seitsmendik kogu Rooma impeeriumi juutidest. Jeruusalemma ja sealse templi häving tähendas lõppu juudi riigile ning selle religioossele süsteemile, mis tugines Moosese Seadusele (Markuse 13:1, 2). *

7. Miks elasid ustavad kristlased üle Jeruusalemma hävingu?

⁷ Aastal 70 oleks juudikristlased tapetud või vangistatud nagu kõik teisedki Jeruusalemmas. Ent vastavalt ajaloolisele tõendusmaterjalile olid nad võtnud kuulda Jeesuse hoiatust, mis ta 37 aastat varem oli andnud. Nad lahkusid linnast ega pöördunud sinna tagasi.

Apostlite ajakohased hoiatused

8. Millist vajadust Peetrus märkas ja millised Jeesuse sõnad tal ilmselt meeles olid?

⁸ Tänapäeval terendab ees palju laiaulatuslikum häving, mis teeb lõpu kogu praegusele asjade süsteemile. Kuus aastat enne Jeruusalemma hävingut andis apostel Peetrus tungiva ja ajakohase nõuande, mis käib eriti just meie aja kristlaste kohta. Ta käskis valvel  püsida. Peetrus nägi, et kristlastel on vaja virgutada oma „selget mõistust”, et mitte jätta tähele panemata Issand Jeesus Kristuse käsku (2. Peetruse 3:1, 2, EP 97). Kui Peetrus innustas kristlasi valvel olema, olid tal ilmselt meeles Jeesuse sõnad, mida too oli öelnud apostlitele mõned päevad enne oma surma: „Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes!” (Markuse 13:33).

9. a) Milline ohtlik hoiak võib mõnel tekkida? b) Miks on kahtlev hoiak eriti ohtlik?

⁹ Tänapäeval küsivad mõned pilkavalt: „Kus on tema tulemise tõotus?” (2. Peetruse 3:3, 4). Need inimesed ilmselt mõtlevad, et midagi ei muutu ja asjad lähevad edasi ikka nii nagu maailma loomisest alates. Selline kahtlev hoiak on ohtlik. Kahtlused võivad nõrgestada meie pakilisustunnet, pannes meid oma himude rahuldamisele liigset tähelepanu pöörama (Luuka 21:34). Peetrus ütleb veel, et sellised pilkajad unustavad Noa päevil toimunud veeuputuse, mis hävitas ülemaailmse asjade süsteemi. Sel korral maailm tõepoolest muutus! (1. Moosese 6:13, 17; 2. Peetruse 3:5, 6.)

10. Milliste sõnadega julgustab Peetrus neid, kes võivad muutuda kannatamatuks?

¹⁰ Peetrus aitab neil, kes tema kirja loevad, arendada kannatlikkust, tuletades meelde, miks Jumal tihtipeale otsekohe ei tegutse. Kõigepealt ütleb Peetrus: „Üks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev!” (2. Peetruse 3:8). Kuna Jehoova elab igavesti, saab ta võtta arvesse kõiki tegureid ja valida tegutsemiseks parima võimaliku aja. Seejärel toob Peetrus esile Jehoova soovi, et kõik inimesed kahetseksid. Jumala kannatlikkus tähendab päästet paljudele, kes hukkuksid juhul, kui ta tegutseks rutakalt (1. Timoteosele 2:3, 4; 2. Peetruse 3:9). Jehoova kannatlikkus ei tähenda aga seda, et ta kunagi ei tegutse. „Issanda päev tuleb otsekui varas,” ütleb Peetrus (2. Peetruse 3:10, meie kursiiv).

11. Mis aitab meil vaimselt ärkvel püsida ning kuidas see otsekui ’kiirendab’ Jehoova päeva tulekut?

 ¹¹ Peetruse võrdlus on tähelepanuväärne. Vargaid pole kerge tabada, ent valvur, kes püsib ärkvel kogu öö, märkab varast tõenäolisemalt kui see, kes aeg-ajalt tukastab. Kuidas võib valvur ärkvel püsida? Ringi liikumine aitab paremini ergas olla kui kogu öö ühe koha peal istumine. Nii aitab ka vaimne tegevus meil kui kristlastel ärkvel püsida. Seega innustab Peetrus meid elama „püha elu” ja tegutsema „jumalakartuses” (2. Peetruse 3:11). Selline tegevus aitab meil ’oodata ja kiirendada Jumala päeva tulemist’ (2. Peetruse 3:12, EP 97). On tõsi, et me ei saa muuta Jehoova ajakava. Tema päev tuleb määratud ajal. Ent praegune aeg tundub mööduvat palju kiiremini, kui oleme hõivatud tema teenimisega (1. Korintlastele 15:58).

12. Kuidas on Jehoova kannatlikkus meile kui üksikisikutele kasulik?

¹² Seepärast julgustatakse igaüht, kelle arvates Jehoova päev hilineb, tähele panema Peetruse nõuannet oodata kannatlikult Jehoova määratud aega. Tõepoolest, me võime kasutada targalt lisaaega, mida oleme Jumala kannatlikkuse tõttu saanud. Me võime näiteks endas kasvatada tähtsaid kristlikke omadusi ja rääkida head sõnumit palju rohkematele inimestele, kui muidu oleks olnud võimalik. Kui püsime ärkvel, leiab Jehoova meid selle asjade süsteemi lõpuks „veatuina ja laitmatuina rahus” (2. Peetruse 3:14, 15). Milline õnnistus see küll on!

13. Millised Pauluse sõnad Tessaloonika kristlastele on tänapäeval eriti sobivad?

¹³ Ka Paulus räägib oma esimeses kirjas Tessaloonika kristlastele vajadusest püsida ärkvel. Ta annab nõu: „Ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained” (1. Tessalooniklastele 5:2, 6). Kui vajalik on see küll tänapäeval, sest lähenemas on ülemaailmse asjade süsteemi häving! Jehoova teenijad elavad maailmas, mis on täiesti ükskõikne vaimsete asjade suhtes, ning see võib neidki mõjutada. Seetõttu ütleb Paulus: „Olgem kained, varustatud usu ja armastuse raudrüüga ja päästelootuse kiivriga” (1. Tessalooniklastele 5:8). Jumala Sõna korrapärane uurimine ja koosolekutel vendadega seltsimine aitavad meil järgida Pauluse nõuannet ja tajuda aja pakilisust (Matteuse 16:1–3).

Miljonid inimesed püsivad valvel

14. Millised arvud näitavad, et tänapäeval võtavad paljud kuulda Peetruse nõuannet püsida ärkvel?

¹⁴ Kas tänapäeval on palju inimesi, kes panevad tähele inspireeritud üleskutset püsida valvel? On küll. Teenistusaastal 2002 oli kuulutajate kõrgarv 6 304 645, mis tähendab 3,1-protsendilist kasvu võrreldes 2001. aastaga. Kuulutajad andsid tunnistust sellest, et nad on vaimselt ärkvel, pühendades teistele Jumala Kuningriigist rääkimiseks ühtekokku 1 202 381 302 tundi. See tegevus polnud nende jaoks mingi ebaoluline asi, vaid kesksel kohal nende elus. Paljude nende hoiak on selline nagu Eduardol ja Noemil El Salvadorist.

15. Milline kogemus El Salvadorist näitab, et paljud püsivad vaimselt ärkvel?

¹⁵ Aastaid tagasi panid Eduardo ja Noemi tähele Pauluse sõnu: „Praeguse maailma pale on möödumas” (1. Korintlastele 7:31, EP 97). Nad lihtsustasid oma elu ja alustasid täisajalist pioneerteenistust. Aja jooksul õnnistati neid mitmeti ja nad osalesid isegi ringkonna- ja piirkonnatöös. Hoolimata suurtest probleemidest on Eduardo ja Noemi veendunud, et nad tegid õige otsuse, kui loobusid materiaalsest mugavusest ja alustasid täisajalist teenistust. Paljud El Salvadori 29 269 kuulutajast, kelle hulgas on 2454 pioneeri, on ilmutanud samasugust ennastohverdavat vaimu. See on üks põhjus, miks sel maal oli eelmise aastaga võrreldes 2-protsendiline kuulutajate juurdekasv.

16. Millist hoiakut ilmutas üks noor vend Elevandiluurannikult?

 ¹⁶ Elevandiluurannikul (Côte d’Ivoire’s) ilmutas sellist hoiakut üks noor kristlik mees, kes kirjutas harubüroole: „Olen teenistusabiline. Ma aga ei saa innustada vendi pioneeriks hakkama, kui ma ise eeskuju ei anna. Seepärast loobusin tasuvast töökohast ning olen nüüd iseenda tööandja, mis võimaldab mul rohkem aega kristlikus teenistuses olla.” Sellest noormehest sai üks 983 pioneerist, kes Elevandiluurannikul teenivad. Eelmisel aastal oli seal 6701 kuulutajat ja kasv oli 5 protsenti.

17. Kuidas näitas üks noor Belgia tunnistaja, et teda ei heiduta eelarvamused?

¹⁷ Sallimatus, eelarvamused ja diskrimineerimine põhjustavad endiselt probleeme 24 961-le Kuningriigi kuulutajale Belgias. Siiski on nad innukad ega lase end heidutada. Kui üks 16-aastane õde kuulis koolis eetikatunnis väidet, et Jehoova tunnistajad on sekt, siis palus ta luba asja selgitada. Kasutades videot „Jehoova tunnistajad – organisatsioon selle nime taga” („Jehovah’s Witnesses–The Organization Behind the Name”) ja brošüüri „Jehoova tunnistajad: kes nad on? mida nad usuvad?”, sai ta rääkida, kes tunnistajad tegelikult on. See teave võeti hästi vastu ning järgmisel nädalal lasti õpilastel teha kontrolltöö, kus kõik küsimused puudutasid Jehoova tunnistajate kristlikku religiooni.

18. Millest ilmneb, et Argentina ja Mosambiigi kuulutajad ei lasknud majanduslikel probleemidel Jehoova teenimist segada?

¹⁸ Enamikul kristlastest on neil viimseil päevil suuri probleeme. Nad aga püüavad end sellest mitte häirida lasta. Argentinas on küll majanduslikult raske olukord, kuid eelmisel aastal teatati sealsest uuest kuulutajate kõrgarvust, mis oli 126 709. Mosambiigis on ikka veel laialdane vaesus. Siiski osales seal tunnistuse andmises 37 563 kuulutajat ning kasv oli 4 protsenti. Albaanias on paljudel raske elu. Sellest hoolimata teatas see maa suurepärasest 12-protsendilisest kasvust, jõudes nii uue kuulutajate kõrgarvuni, mis on nüüd 2708. On selge, et kui Jehoova teenijad panevad Kuningriigi huvid esikohale, ei takista rasked tingimused Jumala vaimu tegutsemist (Matteuse 6:33).

19. a) Mis tõendab, et ikka veel on palju lambasarnaseid inimesi, kes janunevad Piibli tõe järele? b) Millised teised andmed aastaaruandes näitavad, et Jehoova teenijad püsivad vaimselt ärkvel? (Vaata tabelit lehekülgedel 12–15.)

¹⁹ Eelmisel aastal oli üle kogu maailma iga kuu keskmiselt 5 309 289 piibliuurimist ning see näitab, et on veel palju lambasarnaseid inimesi, kes janunevad Piibli tõe järele. Mälestusõhtul viibijaid oli uus kõrgarv – 15 597 746 inimest, kellest suurem osa ei teeni veel aktiivselt Jehoovat. Kasvagu nende teadmised ja süvenegu nende armastus Jehoova ja vennaskonna vastu! On tore, et „teistest lammastest” koosnev „suur hulk rahvast” on endiselt viljakas. Koos vaimuga võitud vendadega teenivad nad Loojat „ööd ja päevad tema templis” (Ilmutuse 7:9, 15; Johannese 10:16).

Mida me õpime Lotilt

20. Mida me õpime Loti ja tema naise loost?

²⁰ Loomulikult võivad isegi ustavad Jumala teenijad oma pakilisustunde ajutiselt kaotada.  Mõtle Aabrahami vennapojale Lotile. Ta sai kahelt teda külastanud inglilt teada, et Jumal kavatseb Soodoma ja Gomorra hävitada. See ilmselt ei üllatanud Lotti, keda „üleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega” (2. Peetruse 2:7). Ent kui need kaks inglit hakkasid teda Soodomast välja juhatama, siis ta „kõhkles”. Inglid pidid tema ja ta pere peaaegu tirima linnast välja. Loti naine ei hoolinud ingli hoiatusest mitte vaadata tagasi ning selline hooletus maksis talle elu (1. Moosese 19:14–17, 26). Jeesus hoiatas: „Mõtelge Loti naisele!” (Luuka 17:32).

21. Miks on praegu tähtsam kui kunagi varem püsida ärkvel?

²¹ Pompei ja Herculaneumi õnnetused, Jeruusalemma hävinguga seotud sündmused, samuti Noa päevade veeuputus ja Loti lugu näitavad, et hoiatusi tuleb tõsiselt võtta. Jehoova teenijatena me paneme tähele lõpuaja tundemärke (Matteuse 24:3). Me oleme eraldunud valereligioonist (Ilmutuse 18:4). Nagu esimese sajandi kristlased, nii peame ka meie ’pingsalt meeles pidama Jehoova päeva juuresolekut’ (2. Peetruse 3:12, UM). Tõepoolest, praegu on tähtsam kui kunagi varem püsida ärkvel! Mida me võime aga ette võtta ja milliseid omadusi endas kasvatada, et ärkvel püsida? Sellest räägib järgmine artikkel.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Milline sündmuste areng võimaldas juudikristlastel Jeruusalemma hävingust pääseda?

• Kuidas aitavad apostel Peetruse ja Pauluse nõuanded meil ärkvel püsida?

• Kes tõendavad tänapäeval, et nad on täiesti ärkvel?

• Mida me õpime Loti ja tema naise loost?

[Küsimused]

 [Teabegraafika lk 12–15]

JEHOOVA TUNNISTAJATE 2002. TEENISTUSAASTA ÜLEMAAILMNE ARUANNE

 (Vt aastaköidet.)

[Pilt lk 9]

Jeruusalemma kristlik kogukond pani aastal 66 m.a.j tähele Jeesuse hoiatust

[Pildid lk 10]

Aktiivne kristlik tegevus aitab ärkvel püsida