”Valvake!”
„Valvake!”
„Mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: valvake!” (MARKUSE 13:37)
1., 2. a) Millise õppetunni sai üks mees seoses vara valvamisega? b) Mida õpetab Jeesuse näide vargast meile ärkvel püsimise kohta?
JUAN hoidis oma väärtasju kodus. Need olid tal voodi all, mis oli tema arvates kõige ohutum paik majas. Ent ühel ööl, kui tema ja ta naine magasid, hiilis magamistuppa varas. Kahtlemata teadis varas täpselt, kuhu vaadata. Tasahilju võttis ta voodi alt kõik väärtasjad ning samuti raha, mille Juan oli pannud öökapi sahtlisse. Hommikul avastas Juan, et ta on paljaks varastatud. Talle jääb kauaks meelde valus õppetund: magav mees ei saa oma vara valvata.
2 See on tõsi ka vaimses mõttes. Me ei saa hoida oma lootust ja usku, kui jääme magama. Seepärast Paulus innustaski: „Ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained” (1. Tessalooniklastele 5:6). Näitamaks, kui tähtis on ärkvel püsida, kasutas Jeesus näidet vargast. Ta rääkis sündmustest, mis eelnevad tema tulekule Kohtumõistjana, ja hoiatas seejärel: „Valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! Aga seda teadke, et kui peremees teaks, mil öövahi-ajal varas tuleb, küll ta siis valvaks ega laseks oma majasse sisse murda. Sellepärast olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!” (Matteuse 24:42–44). Varas ei kuuluta oma tulekut ette. Ta loodab saabuda ajal, kui keegi teda ei oota. Nii tuleb Jeesuse sõnade kohaselt ka selle süsteemi lõpp ’tunnil, mil me ei arva’.
„Valvake, seiske usus”
3. Kuidas rõhutas Jeesus valvamise tähtsust näitega sulastest, kes ootasid oma isandat pulmast koju?
3 Luuka evangeeliumis võrdleb Jeesus kristlasi sulastega, kes ootavad oma isandat pulmast tagasi. Nad peavad valvama, et olla isanda saabumise ajal ärkvel ja valmis teda vastu võtma. Võrdluseks ütles Jeesus: „Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!” (Luuka 12:40). Mõned, kes on teeninud Jehoovat juba palju aastaid, ei mõista võib-olla enam, kui pakiline on praegune aeg. Nad võivad jõuda isegi järeldusele, et lõpp on veel kaugel. Selline mõtteviis võib aga pöörata tähelepanu vaimsetelt asjadelt materiaalsetele eesmärkidele, mis võivad meid vaimselt uniseks teha (Luuka 8:14; 21:34, 35).
4. Milline veendumus ajendab meid valvel püsima ja kuidas Jeesus seda näitas?
4 See Jeesuse tähendamissõna õpetab meile veel muudki. Sulased ei teadnud täpset tundi, mil nende isand saabub, kuid ilmselt teadsid nad, millisel ööl ta tuleb. Neil oleks olnud raske olla üleval kogu öö, kui nad teadnuks, et nende isand võib tulla koju hoopis mõnel teisel ööl. Aga ei, nad teadsid, millisel ööl ta tuleb ning see andis neile tugeva ajendi ärkvel püsida. Üsna samamoodi näitavad Piibli prohvetiennustused selgelt, et me elame praegu lõpuajal. Neis pole aga kirjas täpset päeva ega tundi, mil see lõpp saabub (Matteuse 24:36). Usk lõpu tulekusse aitab meil ärkvel püsida, ent kui oleme veendunud, et Jehoova päev on tõepoolest lähedal, annab see meile valvel olekuks palju tugevama motivatsiooni (Sefanja 1:14).
5. Kuidas me saame tegutseda vastavalt Pauluse innustusele valvata?
5 Paulus innustas korintlasi: „Valvake, seiske usus” (1. Korintlastele 16:13). Tõepoolest, ärkvel püsimine on seotud kristlikus usus kindlaksjäämisega. Kuidas me saame ärkvel püsida? Omandades Jumala Sõnast sügavamaid teadmisi (2. Timoteosele 3:14, 15). Meie usku aitavad tugevdada head isikliku uurimise harjumused ja koosolekutel käimine ning tähtis tegur meie usu juures on Jehoova päeva lähedalolu meeles pidada. Kui vaatame aeg-ajalt üle Pühakirjal põhinevad tõendid selle kohta, et praeguse süsteemi lõpp on käeulatuses, ei lase see meil unustada tähtsaid tõdesid seoses ligineva lõpuga. * On hea panna tähele ka ümberringi toimuvaid maailmasündmusi, mis viivad täide Piibli prohvetiennustusi. Üks vend Saksamaalt kirjutas: „Iga kord kui ma vaatan uudiseid sõdadest, maavärinatest, vägivallast ja keskkonna saastamisest, saan kinnitust lõpu lähedusest.”
6. Kuidas näitas Jeesus, et mida aeg edasi, seda kergemini võib vaimne valvsus kaduda?
6 Markuse evangeeliumi 13. peatükis on teine ülestähendus selle kohta, kuidas Jeesus innustas oma järelkäijaid ärkvel püsima. Selles peatükis võrdleb Jeesus nende olukorda uksehoidja omaga, kes ootas oma isandat võõralt maalt koju. Uksehoidja ei teadnud tundi, mil tema isand pidi tulema. Tal oli vaja lihtsalt valvata. Jeesus viitas neljale vahikorrale, mil isand võis tulla. Neljas vahikord kestis umbes kella kolmest hommikul päikesetõusuni. Viimase vahikorra ajal võis uksehoidjale kergesti tukk peale tulla. Teatavasti on sõjaväelaste meelest parim aeg vaenlase üllatamiseks üks tund enne koitu. Nii võib ka praegusel viimsel tunnil, mil maailm meie ümber vaimses mõttes sügavalt magab, meil raskem kui kunagi varem ärkvel olla (Roomlastele 13:11, 12). Seepärast rõhutab Jeesus oma tähendamissõnas korduvalt: „Vaadake ette, olge valvel [„püsige ärkvel”, UM] ... Nõnda valvake ... mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: valvake!” (Markuse 13:32–37).
7. Milline reaalne oht on olemas ning mida innustab Piibel sageli seoses sellega tegema?
7 Jeesus rõhutas valvsuse tähtsust palju kordi oma teenistuse ajal ja pärast ülestõusmist. Tegelikult peaaegu iga kord, kui Pühakiri viitab praeguse asjade süsteemi lõpule, on seal juures hoiatus püsida ärkvel või valvata (Luuka 12:38, 40; Ilmutuse 3:2; 16:14–16). * On selge, et vaimne unisus on väga reaalne oht. Need hoiatused on vajalikud meile kõigile! (1. Korintlastele 10:12; 1. Tessalooniklastele 5:2, 6.)
Kolm apostlit, kes ei suutnud ärkvel püsida
8. Mida tegid kolm Jeesuse apostlit Ketsemani aias, kui Jeesus oli palunud neil valvata?
8 Ärkvel püsimine nõuab midagi rohkemat kui vaid häid kavatsusi, nagu on näha sellest, mis juhtus Peetruse, Jakoobuse ja Johannesega. Need olid kolm vaimset meest, kes järgisid lojaalselt Jeesust ja tundsid tema vastu sügavat kiindumust. Ent 14. niisani ööl aastal 33 m.a.j ei suutnud nad ärkvel püsida. Olles lahkunud ülakambrist, kus nad olid pühitsenud paasapüha, läksid need kolm apostlit koos Jeesusega Ketsemani aeda. Seal ütles Jeesus neile: „Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake minuga!” (Matteuse 26:38). Kolm korda palvetas Jeesus hardalt taevase Isa poole ja kolm korda läks ta oma sõprade juurde, leides nad magamast (Matteuse 26:40, 43, 45).
9. Mis ilmselt põhjustas apostlite unisuse?
9 Miks need ustavad mehed sel ööl Jeesust alt vedasid? Üheks põhjuseks oli füüsiline väsimus. Aeg oli hiline, ilmselt juba pärast keskööd, ning „nende silmad olid rasked unest” (Matteuse 26:43). Ikkagi ütles Jeesus: „Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!” (Matteuse 26:41).
10., 11. a) Mis aitas Jeesusel väsimusest hoolimata Ketsemani aias ärkvel olla? b) Mida me võime õppida sellest, mis juhtus kolme apostliga, kui Jeesus palus neil valvata?
10 Kahtlemata oli ka Jeesus väsinud sel ajaloolisel ööl. Selle asemel aga, et magama jääda, oli ta need viimased tähtsad vabadusehetked härdas palves. Mõni päev varem oli ta innustanud oma järelkäijaid palvetama, sõnades: „Valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!” (Luuka 21:36; Efeslastele 6:18). Kui paneme tähele Jeesuse nõuannet ja järgime tema suurepärast eeskuju palvetamises, aitavad siirad palved Jehoova poole meil vaimselt ärkvel püsida.
11 Jeesus muidugi teadis – tema jüngrid sel ajal veel mitte –, et varsti ta arreteeritakse ja mõistetakse surma. Tema katsumused pidid jõudma haripunkti piinapostil. Jeesus oli hoiatanud oma apostleid selle eest, kuid need ei mõistnud tema sõnu. Seepärast jäid nad tema palvetamise ajal magama (Markuse 14:27–31; Luuka 22:15–18). Meiegi liha on nõrk nagu apostlitel ning on asju, mida me veel ei tea. Kui me aga enam ei taju praeguse aja pakilisust, siis võime vaimses mõttes uinuda. Ainult valvel olles saame püsida ärkvel.
Kolm eluliselt tähtsat omadust
12. Millised kolm omadust seob Paulus kaine mõistuse hoidmisega?
12 Kuidas me võime säilitada pakilisustunde? Oleme juba vaadanud palve tähtsust ja vajadust Jehoova päeva lähedalolu meeles pidada. Lisaks mainib Paulus kolme elutähtsat omadust, mida me peaksime arendama. Ta ütleb: „Meie, kes oleme päeva lapsed, olgem kained, varustatud usu ja armastuse raudrüüga ja päästelootuse kiivriga” (1. Tessalooniklastele 5:8). Arutlegem lühidalt usu, lootuse ja armastuse rolli seoses vaimse erksusega.
13. Milline osa on valvel püsimises usul?
13 Meil peab olema vankumatu usk, et Jehoova on olemas ja et „ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Kuna Jeesuse prohvetikuulutus lõpu kohta esimesel sajandil täitus, tugevdab see meie usku selle veelgi suuremasse täitumisse meie ajal. Usk aitab meil Jehoova päeva innukalt oodata. Me oleme kindlad, et „[see prohvetlik nägemus] läheb kindlasti täide. See ei hiline” (Habakuk 2:3, UM).
14. Kui tähtis on ärkvel püsimiseks lootus?
14 Kindel lootus on nagu „hinge ankur”, mis võimaldab meil taluda raskusi ka siis, kui peame ootama Jumala mõne tõotuse täitumist (Heebrealastele 6:18, 19). Margaret, üle 90 aasta vanune vaimuga võitud õde, kes ristiti rohkem kui 70 aastat tagasi, tunnistab: „Kui mu abikaasa oli aastal 1963 vähki suremas, arvasin ma, et oleks tore, kui lõpp tuleks kiiresti. Ent nüüd ma mõistan, et ma mõtlesin vaid enda peale. Sel ajal ei osanud me üldse arvata, kui suures ulatuses kuulutustööd üle kogu maailma tegema hakatakse. Isegi praegu on ikka veel palju kohti, kus see töö on alles algusjärgus. Seepärast olen ma rõõmus, et Jehoova on olnud kannatlik.” Apostel Paulus kinnitab: „Vastupidavus ... [toob esile] heakskiidetud seisundi; heakskiidetud seisund lootuse ja lootus ei vii pettumuseni” (Roomlastele 5:3–5, UM).
15. Kuidas armastus meid motiveerib, isegi kui tundub, et oleme oodanud juba kaua aega?
15 Kristlik armastus on silmapaistev omadus, sest see annab ajendi kõigile meie tegudele. Me teenime Jehoovat, sest armastame teda, hoolimata sellest, milline on tema ajakava. Ligimesearmastus ajendab meid kuulutama head sõnumit Kuningriigist niikaua, kuni see on Jumala tahe, ükskõik kui mitu korda me samu inimesi ka ei külastaks. Paulus kirjutas: „Nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!” (1. Korintlastele 13:13). Armastus aitab meil vastu pidada ja ärkvel püsida. „[Armastus] loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:7, 8.)
„Pea kinni, mis sul on”
16. Millist hoiakut me peaksime arendama selle asemel, et käsi lõdvaks lasta?
16 Me elame otsustaval ajal, mil maailma sündmused tuletavad meile pidevalt meelde, et käes on viimsete päevade lõppetapp (2. Timoteosele 3:1–5). Praegu pole aeg käsi lõdvaks lasta, vaid ’pidada kinni sellest, mis meil on’ (Ilmutuse 3:11). Kui oleme „valvel palvete suhtes” ning arendame usku, lootust ja armastust, siis tõendame, et oleme katsumustunniks valmis (1. Peetruse 4:7, UM). Meil on rohkesti teha Issanda töös. Kui oleme hõivatud jumalakartlike tegudega, aitab see meil täiesti ärkvel püsida (2. Peetruse 3:11).
17. a) Miks ei peaks meid heidutama mõningased pettumused? (Vaata kasti lk 21.) b) Kuidas me võime Jehoovat jäljendada ning millised õnnistused saavad osaks neile, kes seda teevad?
17 „Jehoova on mu osa,” kirjutas Jeremija, „seepärast ma loodan tema peale! Jehoova on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib! Hea on vaikselt oodata Jehoova päästet!” (Nutulaulud 3:24–26.) Mõned meist on oodanud Jehoova pääste nägemist vähe aega, teised aga palju aastaid. Ent kui lühike on see ooteaeg võrreldes eesoleva igavikuga! (2. Korintlastele 4:16–18.) Oodates praegu Jehoova õiget aega, võime arendada tähtsaid kristlikke omadusi ja aidata teistel Jehoova kannatlikkusest kasu saada ning tõde vastu võtta. Püsigem siis kõik valvel. Jäljendagem Jehoovat ja olgem kannatlikud, olles tänulikud lootuse eest, mille ta meile on andnud. Hoidkem kõvasti kinni igavese elu lootusest, püsides ustavalt valvel. Siis täituvad meie puhul kindlasti prohvetlikud tõotused: „[Jehoova] ülendab sind, et sa pärid maa; ja sa näed, kuidas õelad hävitatakse!” (Laul 37:34).
[Allmärkused]
^ lõik 5 Oleks hea vaadata üle kuus tõestusliini, mis näitavad, et me elame „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1). Need toodi välja 2000. aasta 15. jaanuari „Vahitornis” lehekülgedel 12 ja 13.
^ lõik 7 Rääkides kreekakeelsest verbist, mis on tõlgitud vastega „ärkvel püsima”, selgitab leksikograaf W. E. Vine, et sõna-sõnalt tähendab see ’und ära ajama’ ning et see „ei väljenda mitte lihtsalt ärkvelolekut, vaid valvsust ning ihu ja hingega asja juures olemist”.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas me võime tugevdada oma veendumust, et praeguse asjade süsteemi lõpp on lähedal?
• Mida me võime õppida sellest, mis juhtus Peetruse, Jakoobuse ja Johannesega?
• Millised kolm omadust aitavad meil vaimselt erksaks jääda?
• Miks on praegu aeg ’pidada kinni sellest, mis meil on’?
[Küsimused]
[Kast/pilt lk 21]
„Õnnis on, kes ootab.” (Taaniel 12:12)
Kujuta ette valvurit, kes oletab, et mõni varas tahab sisse murda hoonetesse, mida ta valvab. Öö saabudes kuulab valvur teraselt igat krõpsu, mis võiks anda märku varga tulekust. Tund tunni järel pingutab ta oma kõrvu ja silmi. Muidugi võib teda eksitada iga valehäire – tuule sahin puudelatvades või kolksatus, mille tekitab kass, kes midagi ümber ajab (Luuka 12:39, 40).
Midagi sellist võib juhtuda ka nendega, kes ’ootavad meie Issanda Kristuse ilmumist’ (1. Korintlastele 1:7). Apostlid arvasid, et peagi pärast ülesäratamist ’ehitab Jeesus jälle Iisraelile kuningriigi’ (Apostlite teod 1:6). Aastaid hiljem tuli Tessaloonika kristlastele meelde tuletada, et Jeesuse juuresolek algab kunagi tulevikus (2. Tessalooniklastele 2:3, 8). Kuid sellised valehäired seoses Jehoova päevaga ei pannud Jeesuse esimesi järelkäijaid eluteed hülgama (Matteuse 7:13, 14).
Tänapäeval ei peaks me valvsust kaotama pettumuse pärast, et praeguse asjade süsteemi lõpp on näiliselt hilinenud. Ergast valvurit võivad valehäired küll eksitada, ent ta peab ikkagi edasi valvama. See on tema töö. Sama kehtib ka kristlaste kohta.
[Pilt lk 18]
Kas sa oled veendunud, et Jehoova päev on lähedal?
[Pildid lk 19]
Koosolekud, palve ja head uurimisharjumused aitavad meil valvel püsida
[Pilt lk 22]
Olgem kannatlikud ja püsigem valvel nagu Margaret