Kas sa tõesti usud heasse sõnumisse?
Kas sa tõesti usud heasse sõnumisse?
„Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (MARKUSE 1:15)
1., 2. Kuidas sa selgitaksid kirjakohta Markuse 1:14, 15?
OLI aasta 30 meie ajaarvamise järgi. Jeesus Kristus oli alustanud suurt kuulutustööd Galileas. Ta kuulutas „Jumala evangeeliumi” ehk head sõnumit ja paljude galilealaste seas tekitas elevust ütlus: „Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (Markuse 1:14, 15).
2 Jeesusel oli saabunud aeg alustada oma teenistust ja inimestel oli saabunud aeg teha otsus, mis võis tuua neile Jumala heakskiidu (Luuka 12:54–56). ’Jumala riik oli lähedal’, sest Jeesus kui tulevane Kuningas oli kohal. Tema kuulutustöö ajendas õiglase südamega inimesi kahetsema. Kuidas said nad aga näidata, et usuvad heasse sõnumisse ja kuidas võime meie seda teha?
3. Milliste tegudega on inimesed näidanud, et nad usuvad heasse sõnumisse?
3 Nagu Jeesus, nii innustas ka apostel Peetrus inimesi kahetsema. Pöördudes nelipühal aastal 33 Jeruusalemmas olevate juutide poole, ütles Peetrus: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni.” Tuhanded inimesed kahetsesid, lasid end ristida ja neist said Jeesuse järelkäijad (Apostlite teod 2:38, 41; 4:4). Aastal 36 toimisid samamoodi oma patte kahetsenud mittejuudid (Apostlite teod 10:1–48). Tänapäevalgi ajendab usk heasse sõnumisse tuhandeid inimesi oma patte kahetsema, Jumalale pühenduma ja end ristida laskma. Nad on võtnud vastu hea sõnumi päästest ja usuvad Jeesuse lunastusohvrisse. Lisaks sellele teevad nad õigust ja on võtnud seisukoha Jumala Kuningriigi poolel.
4. Mis on usk?
4 Mis aga on usk? Apostel Paulus kirjutas: „Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11:1). Usk annab meile kindlustunde, et kõik, mida Jumal oma Sõnas tõotab, on sama hästi kui tehtud. Me oleks otsekui saanud notariaalse lepingu, mis tõendab, et me omame mingit vara. Usk on ka „veendumus” nähtamatute asjade olemasolus. Meie vaimne arusaamine ja tänu täis süda veenavad meid, et need asjad on reaalsed, ehkki me pole neid näinud (2. Korintlastele 5:7; Efeslastele 1:18).
Me vajame usku!
5. Miks on usk nii tähtis?
5 Sündides olid meil olemas vaimsed vajadused, kuid mitte usk. Tegelikult „usk ei ole mitte igaühe oma” (2. Tessalooniklastele 3:2). Et aga kristlased päriksid Jumala tõotused, peab neil usku olema (Heebrealastele 6:12). Pärast seda, kui Paulus oli viidanud paljudele usu eeskujudele, kirjutas ta: „Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist, vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele” (Heebrealastele 12:1, 2). Mis on „meid nii hõlpsasti takerdav patt”? See on usupuudus või isegi usu kaotus. Et säilitada tugevat usku, peame ’vaatama Jeesusele’ ja järgima tema eeskuju. Me peame ka hoiduma ebamoraalsusest, võitlema liha tegudega ning vältima materialismi, ilmalikke filosoofiaid ja pühakirjavastaseid kombeid (Galaatlastele 5:19–21; Koloslastele 2:8; 1. Timoteosele 6:9, 10; Juuda 3, 4). Lisaks sellele tuleb meil uskuda, et Jumal on meiega ja et tema Sõna nõuanded on tõepoolest tõhusad.
6., 7. Miks on kohane usku paluda?
6 Me ei saa tekitada endas usku tahtejõu abil. Usk on Jumala püha vaimu – tema tegeva jõu – vilja osa (Galaatlastele 5:22, 23, UM). Mida siis teha, kui meil on vaja oma usku tugevdada? Jeesus ütles: „Kui nüüd teie ... märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13). Tõepoolest, palugem püha vaimu, sest see võib anda meile usku, mida on vaja Jumala tahte täitmiseks isegi kõige katselepanevamates tingimustes (Efeslastele 3:20).
7 On kohane paluda endale rohkem usku. Kui Jeesus hakkas ühest poisist deemonit välja ajama, palus poisi isa: „Ma usun, aita mu uskmatust!” (Markuse 9:24). „Kasvata meie usku!” ütlesid Jeesuse jüngrid (Luuka 17:5). Palugem siis usku ja olgem kindlad, et Jumal vastab sellistele palvetele (1. Johannese 5:14).
Väga tähtis on uskuda Jumala Sõnasse
8. Kuidas võib usk Jumala Sõnasse meid aidata?
8 Veidi aega enne ohvrisurma ütles Jeesus oma järelkäijatele: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse” (Johannese 14:1). Kristlastena me usume Jumalasse ja tema Pojasse. Mida öelda aga Jumala Sõna kohta? Kui uurime ja rakendame õpitut ellu, olles täiesti kindlad, et see pakub parimaid nõuandeid ja juhatust, võib see meie elule väga võimsalt head mõju avaldada (Heebrealastele 4:12).
9., 10. Kuidas sa selgitaksid, mida ütleb usu kohta Jakoobuse 1:5–8?
9 Meie kui ebatäiuslike inimeste elu on täis häda ja viletsust. Usk Jumala Sõnasse võib meid aga tõepoolest aidata (Iiob 14:1). Oletagem näiteks, et me ei tea, kuidas mingi katsumusega toime tulla. Jumala Sõna annab nõu: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale. Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab. Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt; ta on kaksipidise meelega mees, ebakindel kõigil oma teedel” (Jakoobuse 1:5–8).
10 Jehoova Jumal ei heida meile ette tarkusepuudust ja tarkuse palumist. Ta hoopis aitab meil katsumusse õigesti suhtuda. Kaasusklikud võivad juhtida meie tähelepanu sobivatele kirjakohtadele või leiame Piiblit uurides neid ise. Jehoova püha vaim võib meid ka mõnel muul viisil aidata. Kui ’palume usus, ilma kahtlemata’, annab meie taevane Isa meile tarkust katsumustega toimetulekuks. Kui oleme aga nagu pekslev merelaine tuule käes, ei saa me oodata, et Jumalalt midagi saame. Miks? Sest see tähendaks, et oleme kõhklevad ja ebakindlad palves või muudes valdkondades – isegi usus Jumalasse. Seepärast tuleb meil kindlalt uskuda Jumala Sõnasse ja juhatusse, mida see annab. Arutlegem mõningate näidete abil, kuidas Jumala Sõna meid aitab ja juhatab.
Usk ja elatise teenimine
11. Millise veendumuse seoses igapäevaste vajadustega annab meile usk Jumala Sõnasse?
11 Mida teha, kui kannatame puuduse või vaesuse all? Usk Jumala Sõnasse annab meile kindla lootuse, et Jehoova hoolitseb meie igapäevaste vajaduste eest ja annab tulevikus rohkesti häid asju kõigile, kes teda armastavad (Laul 72:16; Luuka 11:2, 3). Meil on ehk julgustav mõtiskleda, kuidas Jehoova andis prohvet Eelijale näljaajal toitu. Hiljem suurendas Jumal ime läbi jahu- ja õlivaru, tänu millele üks naine, tema poeg ja Eelija võisid elus püsida (1. Kuningate 17:2–16). Samuti hoolitses Jehoova prohvet Jeremija vajaduste eest, kui babüloonlased Jeruusalemma piirasid (Jeremija 37:21). Jeremijal ja Eelijal oli küll vähe süüa, kuid Jehoova hoolitses nende eest. Sama teeb ta ka nende heaks, kes tänapäeval temasse usuvad (Matteuse 6:11, 25–34).
12. Kuidas aitab usk meil igapäevast leiba hankida?
12 Usk, millega kaasneb Piibli põhimõtete ellurakendamine, ei tee meid materiaalselt jõukaks, kuid see aitab meil igapäevast leiba hankida. Näiteks annab Piibel nõu olla aus, tubli ja töökas inimene (Õpetussõnad 22:29; Koguja 5:17, 18; Efeslastele 4:28). Me ei peaks ka alahindama hea töötaja maine väärtust. Isegi paikades, kus on raske leida häid töökohti, on ausad, oskuslikud ja usinad töötajad paremas olukorras kui teised. Niisugustel töötajatel võib küll materiaalselt kitsas olla, ent tavaliselt on nende põhivajadused täidetud ning nad tunnevad rahuldust sellest, et võivad omaenda teenitud toitu süüa (2. Tessalooniklastele 3:11, 12).
Usk aitab kaotusvalu taluda
13., 14. Kuidas aitab usk kaotusvalu taluda?
13 Jumala Sõna näitab realistlikult, et lähedase inimese surma korral on kaotusvalu loomulik. Ustav patriarh Aabraham leinas oma kallist naist Saarat (1. Moosese 23:2). Taavet oli murest murtud, kui kuulis, et tema poeg Absalom on surnud (2. Saamueli 19:1). Isegi täiuslik mees Jeesus nuttis taga oma surnud sõpra Laatsarust (Johannese 11:35, 36). Kui keegi lähedane sureb, võime tunda tohutut kurbust, kuid usk Jumala Sõna tõotustesse aitab meil kaotusvalu taluda.
14 Paulus ütles: „Mul on see lootus Jumala peale, ... et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Meil on vaja uskuda Jumala korraldusse, mille kohaselt suur hulk inimesi äratatakse taas ellu (Johannese 5:28, 29). Nende seas on Aabraham ja Saara, Iisak ja Rebeka, Jaakob ja Lea, kes kõik magavad praegu surmaund ja ootavad ülesäratamist Jumala uude maailma (1. Moosese 49:29–32). Millist rõõmu see küll toob, kui meie lähedased äratatakse surmaunest siia maa peale elama! (Ilmutuse 20:11–15.) Seni ei võta usk meie kurbust täielikult ära, ent ta hoiab meid ligi Jumalale, kes aitab raskest kaotusest üle saada (Laul 121:1–3; 2. Korintlastele 1:3).
Usk tugevdab masendunuid
15., 16. a) Mis näitab, et masenduse esinemine usklike seas pole üksnes tänapäevale ainuomane? b) Mis aitab masendusega toime tulla?
15 Jumala Sõna näitab, et isegi need, kes usuvad, võivad masendusse langeda. Ränga katsumuse ajal tundis Iiob, et Jumal on ta maha jätnud (Iiob 29:2–5). Jeruusalemma ja selle müüride laastatus muutis Nehemja süngeks (Nehemja 2:1–3). Peetrus oli pärast Jeesuse salgamist nii löödud, et ta „nuttis kibedasti” (Luuka 22:62). Ja Paulus innustas kaasusklikke Tessaloonika koguduses ’rääkima lohutavalt masendunud hingedega’ (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Järelikult pole midagi ebaharilikku selles, et tänapäevalgi on usklike seas masendunuid. Mida me võime aga teha, et masendusega toime tulla?
16 Me oleme võib-olla masendunud paljude raskete probleemide pärast. Selle asemel, et näha vaid üht suurt probleemi, võime üritada neid ükshaaval Piibli põhimõtete abil lahendada. See võib aidata masendust vähendada. Abiks võib olla ka tasakaalukas tegutsemine ja piisav puhkus. Üks on aga kindel: usk Jumalasse ja tema Sõnasse edendab vaimset heaolu, sest see tugevdab meie veendumust, et Jehoova tõepoolest hoolib meist.
17. Kuidas me teame, et Jehoova hoolib meist?
17 Peetrus annab lohutava kinnituse: „Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal! Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:6, 7). Laulukirjutaja laulis: „Jehoova toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud!” (Laul 145:14). Meil tuleb neid kinnitusi uskuda, sest need on kirjas Jumala Sõnas. Masendus võib küll püsida, ent kui uskutugevdav on teada, et võime heita kogu mure oma armastava taevase Isa peale!
Usk muude katsumuste ajal
18., 19. Kuidas aitab usk meil tervisehädadega toime tulla ja haigeid kaasusklikke lohutada?
18 Suur usukatse võib meid tabada siis, kui meie ise või keegi lähedastest jääb raskelt haigeks. Piibel ei ütle, et sellised kristlased nagu Epafroditos, Timoteos ja Trofimos oleksid kogenud imetervendamist, kuid kahtlemata aitas Jehoova neil vastu pidada (Filiplastele 2:25–30; 1. Timoteosele 5:23; 2. Timoteosele 4:20). Laulukirjutaja laulis inimese kohta, „kes hoolitseb kehva eest”: „Jehoova toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb!” (Laul 41:2–4). Kuidas aitavad laulukirjutaja sõnad meil haigeid kaasusklikke lohutada?
19 Üks viis vaimse abi pakkumiseks on palvetada koos haigetega ja nende eest. Me ei palu tänapäeval küll imetervendamist, ent me võime paluda Jumalat, et ta annaks neile haiguse talumiseks meelekindlust ja vaimset jõudu, mida on sellistel nõrkusperioodidel vaja. Jehoova toetab neid. Nende usku tugevdab teadmine, et tuleb aeg, mil „ükski elanik ei ütle: „Ma olen haige.” ” (Jesaja 33:24, UM). Kui lohutav on küll teada, et ülesäratatud Jeesus Kristuse kaudu ja Jumala Kuningriigi abil vabanevad sõnakuulelikud inimesed igaveseks patust, haigustest ja surmast! Tänagem nende suurepäraste väljavaadete eest Jehoovat, kes ’parandab kõik me tõved’ (Laul 103:1–3, EP 97; Ilmutuse 21:1–5).
20. Miks võib öelda, et usk aitab kõrge eaga seotud „kurje päevi” taluda?
20 Usk aitab meil taluda ka kõrge eaga seotud „kurje päevi”, mil tervis ja jõud hakkavad kaduma (Koguja 12:1–7). Eakad meie seas võivad paluda nagu kõrges eas laulukirjutaja, kes laulis: „Sina oled mu ootus, Issand Jehoova! ... Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!” (Laul 71:5, 9). Laulukirjutaja tundis vajadust Jehoova toetuse järele. Sama tunnevad paljud meie kaaskristlased, kes on palju aastaid Jumalat teeninud ja kõrgesse ikka jõudnud. Usu tõttu võivad nad olla kindlad, et Jehoova „igavesed käsivarred” toetavad neid alati (5. Moosese 33:27).
Säilita usk Jumala Sõnasse
21., 22. Kuidas mõjutab meie suhteid Jumalaga see, et meil on usku?
21 Usk heasse sõnumisse ja kogu Jumala Sõnasse aitab meil Jehoovale järjest lähemale tulla (Jakoobuse 4:8). Ta on küll meie Suveräänne Issand, aga ka meie Looja ja Isa (Jesaja 64:7; Matteuse 6:9; Apostlite teod 4:24). „Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!” laulis laulukirjutaja (Laul 89:27). Kui usume Jehoovasse ja tema inspireeritud Sõnasse, võime ka meie teda oma „päästekaljuks” pidada. Milline südantsoojendav eesõigus see küll on!
22 Jehoova on Isaks vaimuga võitud kristlastele ja nende maise lootusega kaaslastele (Roomlastele 8:15). Usk taevasesse Isasse ei vii kunagi pettumuseni. Taavet ütles: „Isegi kui mu oma isa ja ema mind maha jätaksid, võtaks Jehoova ise mind üles” (Laul 27:10, UM). Pealegi on meile kinnitatud: „Jehoova ei jäta maha oma rahvast oma suure nime pärast” (1. Saamueli 12:22).
23. Mida on vaja, et olla Jehoovaga püsivalt heades suhetes?
23 Et olla Jehoovaga püsivalt heades suhetes, peame muidugi uskuma heasse sõnumisse ja võtma vastu Pühakirja sellena, mis see tõesti on – Jumala Sõnana (1. Tessalooniklastele 2:13). Meil peab olema täielik usk Jehoovasse ja me peaksime laskma tema Sõnal oma teed valgustada (Laul 119:105; Õpetussõnad 3:5, 6). Meie usk tugevneb, kui palvetame tema poole, lootes kindlalt tema kaastundlikkusele, halastusele ja toetusele.
24. Milline lohutav mõte on kirjas Roomlastele 14:8?
24 Usk ajendas meid igaveseks Jumalale pühenduma. Kui oleme tugeva usuga, siis isegi juhul, kui peaksime surema, oleme ikkagi tema pühendunud teenijad, kel on ülestõusmislootus. Tõepoolest, „kas me siis elame või sureme, oleme Issanda [„Jehoova”, UM] omad” (Roomlastele 14:8). Hoidkem seda lohutavat mõtet oma südames, usaldades Jumala Sõna ja uskudes heasse sõnumisse.
Kuidas sa vastaksid?
• Mis on usk ja miks me seda omadust vajame?
• Miks on tähtis uskuda heasse sõnumisse ja kogu Jumala Sõnasse?
• Kuidas aitab usk meil mitmesuguste katsumustega toime tulla?
• Mis aitab meil usku säilitada?
[Küsimused]
[Pildid lk 12]
Jehoova toetas Jeremijat ja Eelijat, sest neil oli usku
[Pildid lk 13]
Iiobil, Peetrusel ja Nehemjal oli tugev usk
[Pildid lk 15]
Me peame uskuma heasse sõnumisse, kui tahame Jehoovaga püsivalt heades suhetes olla