Kui tugev on sinu usk?
Kui tugev on sinu usk?
„Teie püsite usus.” (2. KORINTLASTELE 1:24)
1., 2. Miks meil peab usku olema ja kuidas võib see tugevamaks muutuda?
JEHOOVA teenijad teavad, et neil peab olema usku. Tegelikult „ilma usuta on võimatu olla meelepärane” Jumalale (Heebrealastele 11:6). Seepärast me palumegi targalt püha vaimu ja usku, mis on osa selle vaimu ihaldusväärsest viljast (Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23, UM). Seda omadust aitab tugevdada ka see, kui püüame jäljendada kaasusklike usku (2. Timoteosele 1:5; Heebrealastele 13:7).
2 Meie usk saab tugevamaks, kui püüame järjekindlalt elada nõnda, nagu Jumala Sõna kõigile kristlastele näitab. Usk kasvab, kui lugeda iga päev Piiblit ning uurida seda hoolsalt väljaannete abil, mis on antud ’ustava majapidaja’ vahendusel (Luuka 12:42–44; Joosua 1:7, 8). Meid julgustab üksteise usk, mida näeme, kui käime korrapäraselt kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel (Roomlastele 1:11, 12; Heebrealastele 10:24, 25). Meie usk tugevneb ka kuulutustööd tehes (Laul 145:10–13; Roomlastele 10:11–15).
3. Millist abi me saame armastavatelt kristlikelt kogudusevanematelt seoses usuga?
3 Armastavad kristlikud kogudusevanemad aitavad meil usku üles ehitada, pakkudes Pühakirjal põhinevat nõu ja julgustust. Neil on samasugune meelsus nagu apostel Paulusel, kes ütles korintlastele: „Me oleme teie rõõmu kaastegelased; sest teie püsite usus” (2. Korintlastele 1:23, 24). Ühes teises tõlkes öeldakse: „Me töötame koos teiega, et teid rõõmustada, sest teie usk on tugev” (Contemporary English Version). Õiged peavad usust elama. Loomulikult ei saa keegi teine meie eest usku ilmutada ega lojaalselt laitmatust säilitada. Selles mõttes peab ’igaüks kandma oma koormat’ (Galaatlastele 3:11; 6:5).
4. Kuidas võivad Pühakirja jutustused Jumala ustavatest teenijatest meie usku tugevdada?
4 Pühakiri on täis näiteid usuinimestest. Me oleme küll ehk hästi tuttavad nende paljude silmapaistvate tegudega, ent mida öelda usu kohta, mida nad ilmutasid päevast päeva, võib-olla kogu oma pika elu jooksul? Kui mõtiskleme nüüd, kuidas nad ilmutasid seda omadust tingimustes, mis sarnanevad meie omadega, aitab see meil enda usku tugevdada.
Usk annab meile julgust
5. Milline Pühakirjal põhinev tõend on olemas selle kohta, et usk annab meile jõudu Jumala sõna julgelt kuulutada?
5 Usk annab meile jõudu kuulutada Jumala sõna julgelt. Eenok ennustas julgelt Jumala kohtuotsuse täitumist. „Vaata,” ütles ta, „Issand tuleb oma pühade kümnetuhandetega pidama kohut kõigile ja nuhtlema kõiki jumalatuid kõigi nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalatuses on teinud, ja kõigi kõvade sõnade eest, mis jumalatud patused tema vastu on rääkinud!” (Juuda 14, 15.) Selliseid sõnu kuuldes tahtsid Eenoki jumalakartmatud vaenlased teda kindlasti tappa. Ent ta rääkis kartmatult usus. Laskmata tal arvatavasti surmapiinu kannatada, „võttis [Jumal] tema ära”, suigutades ta surmaunne (1. Moosese 5:24; Heebrealastele 11:5). Meie ei koge selliseid imesid, kuid Jehoova vastab meie palvetele nii, et võime kuulutada tema sõna usu ja julgusega (Apostlite teod 4:24–31).
6. Kuidas aitasid Jumala antud usk ja julgus Noad?
6 Usus ehitas Noa „laeva oma perekonna päästmiseks” (Heebrealastele 11:7; 1. Moosese 6:13–22). Noa oli ka „õigusekuulutaja”, kes kuulutas oma kaasaegsetele julgelt Jumala hoiatust (2. Peetruse 2:5). Inimesed ilmselt irvitasid, kui Noa rääkis tulevasest veeuputusest, nagu ka nüüd mõned pilkavad, kui meie toome Pühakirjal põhinevaid tõendeid selle kohta, et praegune asjade süsteem peagi hävib (2. Peetruse 3:3–12). Ent nagu Eenok ja Noa, nii võime meiegi seda sõnumit edasi rääkida, sest Jumal annab meile usku ja julgust.
Usk teeb meid kannatlikuks
7. Kuidas ilmutasid Aabraham ja teised usku ning kannatlikkust?
7 Me vajame usku ja kannatlikkust, eriti veel kui ootame praeguse kurja süsteemi lõppu. Nende seas, „kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud”, on jumalakartlik patriarh Aabraham (Heebrealastele 6:11, 12). Usus jättis ta maha Uuri linna koos kõigi selle eelistega ja sai muulaseks võõral maal, mille Jumal oli tõotanud talle anda. Iisak ja Jaakob pärisid sama tõotuse. Kuid „usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte”. Usus ’igatsesid nad paremat kodumaad, see on taevast [„seda, mis kuulub taevale”, UM]’. Niisiis on Jumal „neile valmistanud linna” (Heebrealastele 11:8–16). Tõepoolest, Aabraham, Iisak ja Jaakob koos oma jumalakartlike naistega ootasid kannatlikult Jumala taevast Kuningriiki, mille valitsuse all nad äratatakse surnuist üles maa peale.
8. Millest hoolimata ilmutasid Aabraham, Iisak ja Jaakob kannatlikkust ja usku?
8 Aabraham, Iisak ja Jaakob ei kaotanud oma usku, kuigi nad ei saanud Tõotatud Maad oma valdusse ega näinud kõiki rahvaid end Aabrahami seemne kaudu õnnistamas (1. Moosese 15:5–7; 22:15–18). Need mehed jätkasid kogu elu usu ja kannatlikkuse ilmutamist, ehkki Jumala ehitatud linn sai reaalsuseks alles sajandite möödudes. Kindlasti ei peaks meie tegema vähem praegu, kui Messia Kuningriik on saanud reaalsuseks ja valitseb juba taevas (Laul 42:6, 12; 43:5).
Usk annab meile kõrgeimad eesmärgid
9. Kuidas mõjutab usk eesmärke ja sihte?
9 Need ustavad patriarhid ei võtnud kunagi omaks kaananlaste allakäinud eluviisi, sest neil olid palju kõrgemad eesmärgid ja sihid. Usk annab ka meile vaimsed eesmärgid, takistades meil ühte sulamast maailmaga, mis on tigeda, Kurat-Saatana võimuses (1. Johannese 2:15–17; 5:19).
10. Kuidas me teame, et Joosep taotles palju kõrgemat eesmärki, kui seda on väljapaistev ilmalik positsioon?
10 Jumala juhatusel teenis Jaakobi poeg Joosep Egiptuses toitlustuse korraldajana, kuid tema eesmärk polnud saada tolle maailma suurmeheks. Uskudes Jehoova tõotuste täitumisse, ütles 110-aastane Joosep oma vendadele: „Mina suren, aga Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille ta vandega on tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!” Joosep palus, et ta maetaks sellele maale, mis neile oli tõotatud anda. Kui ta Egiptuses suri, siis ta palsameeriti ja pandi seal kirstu. Ent kui iisraellased vabastati Egiptuse orjusest, võttis prohvet Mooses Joosepi säilmed kaasa Tõotatud Maale, et need seal maha matta (1. Moosese 50:22–26; 2. Moosese 13:19). Usk nagu Joosepil peaks ajendama meid taotlema palju kõrgemaid eesmärke, kui seda on väljapaistev ilmalik positsioon (1. Korintlastele 7:29–31).
11. Kuidas Mooses tõendas, et tal on vaimsed eesmärgid?
11 Mooses pidas „paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust, kui üürikest aega nautida paturõõmu” Egiptuse kuningliku pere kõrgelt haritud liikmena (Heebrealastele 11:23–26; Apostlite teod 7:20–22). See läks talle maksma ilmaliku lugupeetavuse ja võib-olla ka suurejoonelise matmise sarkofaagis mõnes kuulsas kohas Egiptuses. Ent mis väärtus oleks sel olnud võrreldes eesõigusega olla jumalamees, seaduselepingu vahemees, Jehoova prohvet ja piiblikirjutaja? (Esra 3:2.) Kas sa ihaldad suurt tõusu karjääriredelil või on usk andnud sulle tunduvalt kõrgemad vaimsed eesmärgid?
Usk muudab elu tasutoovaks
12. Kuidas mõjutas usk Raahabi elu?
12 Usk ei anna inimestele mitte ainult kõrgeimad eesmärgid, vaid ka tasutoova elu. Jeerikos elanud Raahab tundis tõenäoliselt, et elu hoorana on üsna mõttetu. Kuidas tema elu küll muutus, kui ta hakkas usku ilmutama! Ta mõisteti „õigeks [usu]tegudest, kui ta vastu võttis [Iisraeli] käskjalad ja nad ära saatis teist teed”, nii et nad pääsesid kaananlastest vaenlaste eest (Jakoobuse 2:24–26). Jõudnud arusaamisele, et Jehoova on tõeline Jumal, ilmutas Raahab usku ka nii, et loobus prostituudiametist (Joosua 2:9–11; Heebrealastele 11:30, 31). Ta abiellus Jehoova teenijaga, mitte uskmatu kaananlasega (5. Moosese 7:3, 4; 1. Korintlastele 7:39). Raahabil oli suur eesõigus saada Messia esiemaks (1. Ajaraamat 2:3–15; Rutt 4:20–22; Matteuse 1:5, 6). Peagi saab ta veel ühe tasu – ta äratatakse surnuist üles paradiislikule maale nagu ka paljud teised inimesed, kellest mõned on varem ebamoraalset elu elanud.
13. Kuidas Taavet Batsebaga patustas, ja millist hoiakut ta pärast ilmutas?
13 Kui Raahab oli hüljanud patuse elu, püsis ta õige eluviisi juures. Ent mõned, kes on olnud pikka aega Jumalale pühendunud, on rängalt patustanud. Kuningas Taavet rikkus abielu Batsebaga, lasi tema abikaasa lahingus tappa ja võttis Batseba siis endale naiseks (2. Saamueli 11:1–27). Tundes sügavat kurbust ja kahetsust, anus Taavet Jehoovat: „Ära võta minult ära oma Püha Vaimu!” Taavet ei kaotanud Jumala vaimu. Ta uskus, et Jehoova oma halastuses ei põlga patust „murtud ja purukslöödud südant” (Laul 51:13, 19; 103:10–14). Taavetil ja Batsebal oli oma usu tõttu auline koht Messia sugupuus (1. Ajaraamat 3:5; Matteuse 1:6, 16; Luuka 3:23, 31).
Usk, mida tugevdab kinnitus Jumala toe kohta
14. Millise kinnituse Giideon sai ja mida võib see ülestähendus meie usu kohta näidata?
14 Ehkki me käime usus, vajame mõnikord kinnitust, et Jumal toetab meid. Nii oli kohtumõistja Giideoniga – ta oli üks neist, kes „usu läbi võitsid ära kuningriigid” (Heebrealastele 11:32, 33). Kui midjanlased ja nende liitlased tungisid Iisraeli, täitis Jumala vaim Giideoni. Soovides kinnitust, et Jehoova on temaga, avaldas ta soovi teha katset ööseks rehepõrandale laotatud villaga. Esimese katse ajal tuli kaste ainult villa peale, kuid maapind jäi kuivaks. Teise katse ajal oli olukord vastupidine. Neist kinnitustest julgust saanud, tegutses ettevaatlik Giideon usus ja lõi Iisraeli vaenlasi (Kohtumõistjate 6:33–40; 7:19–25). Kui meie otsime enne otsuse langetamist kinnitust, ei tähenda see, et meil napib usku. Enne otsuse langetamist Piiblit ja kristlikke väljaandeid uurides ning püha vaimu juhatust paludes me tegelikult ilmutamegi usku (Roomlastele 8:26, 27).
15. Kuidas me võime abi saada, kui mõtiskleme Baaraki usu üle?
15 Kohtumõistja Baaraki usku tugevdas julgustus. Naisprohvet Deboora õhutas teda vabastama iisraellasi Kaanani kuninga Jaabini rõhumise alt. Usu ja taasleitud kindlusega Jumala toetusse juhtis Baarak 10 000 kehvasti varustatud meest lahingusse ja saavutas võidu Jaabini palju suuremate sõjajõudude üle, mida juhatas Siisera. Võitu tähistati Deboora ja Baaraki vaimustava lauluga (Kohtumõistjate 4:1–5:31). Deboora julgustas Baarakit, et too tegutseks nagu Iisraeli juht, kes on Jumala määratud. Baarak oli üks Jehoova teenijatest, kes usu läbi „ajasid pakku võõraste sõjahulgad” (Heebrealastele 11:34). Kui kõhkleme Jehoova teenistuses mõnd paljunõudvat ülesannet täita, siis mõtisklemine selle üle, kuidas Jumal õnnistas Baarakit usus tegutsemise eest, võib meid tegudele ajendada.
Usk edendab rahu
16. Millise suurepärase eeskuju andis Aabraham Lotiga rahu sobitades?
16 Lisaks sellele, et usk aitab meil täita paljunõudvaid ülesandeid Jumala teenistuses, edendab see ka rahu ja häid suhteid üksteisega. Kui eaka Aabrahami ja tema noore vennapoja Loti karjased tülitsesid ning neil oli vaja lahku minna, laskis Aabraham Lotil paremad karjamaad valida (1. Moosese 13:7–12). Aabraham ilmselt palus usus Jumala abi, et seda probleemi lahendada. Selle asemel, et panna esikohale enda huvid, lahendas ta olukorra rahumeelselt. Kui meil tekib tüli mõne kristliku vennaga, siis palvetagem usus ja ’otsigem rahu’, pidades meeles, kuidas Aabraham arvestas armastavalt teistega (1. Peetruse 3:10–12).
17. Miks me võime öelda, et ilmselge vaenulikkus Pauluse ning Barnabase ja Markuse vahel parandati rahumeelselt?
17 Arutlegem, kuidas me saame kristlikke põhimõtteid usus ellu rakendades rahu edendada. Kui Paulus oli alustamas oma teist misjonireisi, nõustus Barnabas tema ettepanekuga külastada uuesti Küprose ja Väike-Aasia kogudusi. Ent Barnabas tahtis võtta kaasa oma nõo Markuse. Paulus ei nõustunud, sest Markus oli nad Pamfüülias maha jätnud. Järgnes „äge vaidlus” ning see põhjustas lahkumineku. Barnabas võttis Markuse koos endaga Küprosele, samal ajal kui Paulus valis endale kaaslaseks Siilase ning „käis läbi Süüria ja Kiliikia kinnitades kogudusi” (Apostlite teod 15:36–41). Aja jooksul see ilmselge vaenulikkus lepitati, sest Markus oli koos Paulusega Roomas ja apostel rääkis temast head (Koloslastele 4:10; Fileemonile 23, 24). Kui Paulus oli umbes aastal 65 m.a.j Roomas vangis, ütles ta Timoteosele: „Võta Markus ja too ta enesega, sest teda on mulle väga vaja abiliseametisse” (2. Timoteosele 4:11). Paulus oli ilmselt teinud läbisaamise Barnabase ja Markusega oma usupalvete teemaks ning tulemuseks olid head suhted, mis on seotud „Jumala rahuga” (Filiplastele 4:6, 7).
18. Mis juhtus ilmselt Euodia ja Süntühhe puhul?
18 Muidugi me „kõik eksime palju”, sest oleme ebatäiuslikud (Jakoobuse 3:2). Paulus rääkis kahest kristlikust naisest, kel tekkis omavahel probleeme. Ta kirjutas: „Euodiat ma manitsen ja ma manitsen Süntühhet olema ühemõttelised Issandas. ... aita neid naisi, kes on võidelnud evangeeliumi eest ühes minuga” (Filiplastele 4:1–3). Üsnagi tõenäoliselt lahendasid need jumalakartlikud naised oma probleemi rahumeelselt, rakendades ellu nõuannet, mis on kirjas Matteuse 5:23, 24. Tänapäeval võib Pühakirja põhimõtete usus ellurakendamine rahu edendamiseks palju ära teha.
Usk aitab meil vastu pidada
19. Milline katselepanev olukord ei hävitanud kunagi Iisaki ja Rebeka usku?
19 Usu abil suudame ka õnnetus olukorras vastu pidada. Võib-olla oleme murelikud selle pärast, et mõni meie pere ristitud liige on olnud Jumalale sõnakuulmatu ja abiellunud uskmatuga (1. Korintlastele 7:39). Iisak ja Rebeka kannatasid seetõttu, et nende poeg Eesav abiellus jumalakartmatu naisega. Eesavi hetiitidest naised tekitasid neile sellist meelehärmi, et Rebeka ütles: „Ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. Kui Jaakob võtab naise hetiiditaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?” (1. Moosese 26:34, 35; 27:46). Ent selline katselepanev olukord ei hävitanud kunagi Iisaki ja Rebeka usku. Säilitagem meiegi rasketes tingimustes tugev usk.
20. Millised usu eeskujud olid Noomi ja Rutt?
20 Eakas lesk Noomi oli Juuda soost ning ta teadis, et mõned juudi naised toovad ilmale poegi, kellest võivad saada Messia esiisad. Kuna tema pojad olid surnud lastetuna ja ta ise oli lapsesaamiseast juba väljas, oli võimalus, et tema perest saab osa Messia sugupuust, üsna väike. Siiski abiellus tema lesestunud minia Rutt eaka Boasega, sünnitas talle poja ja sai Jeesuse ehk Messia esiemaks! (1. Moosese 49:10, 33; Rutt 1:3–5; 4:13–22; Matteuse 1:1, 5.) Noomi ja Ruti usk pidas õnnetus olukorras vastu ja tõi neile rõõmu. Meiegi võime kogeda suurt rõõmu, kui säilitame õnnetuse korral oma usu.
21. Kuidas usk meid mõjutab ja mis peaks olema meie kindel otsus?
21 Me ei oska küll öelda, mis homne päev meile igaühele toob, kuid usu abil võime iga katsumusega hakkama saada. Usk teeb meid julgeks ja kannatlikuks. See annab meile kõrgeimad eesmärgid ja mõtteka elu. Usk avaldab head mõju meie suhetele teistega ja aitab õnnetusi üle elada. Olgem siis nagu need, kes „usuvad hinge päästmiseks” (Heebrealastele 10:39). Ilmutagem edaspidigi tugevat usku meie armastava Jumala Jehoova jõu abil, tuues temale au.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas Pühakiri tõendab, et usk teeb meid julgeks?
• Miks võib öelda, et usk muudab elu tasutoovaks?
• Kuidas edendab usk rahu?
• Mis tõendab, et usk aitab meil õnnetus olukorras vastu pidada?
[Küsimused]
[Pildid lk 16]
Usk andis Noale ja Eenokile julgust kuulutada Jehoova sõnumeid
[Pildid lk 17]
Usk nagu Moosesel ajendab meid vaimseid eesmärke taotlema
[Pildid lk 18]
Kinnitus Jumala toetusest tugevdas Baaraki, Deboora ja Giideoni usku