’Jääge minu sõnasse’

„Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid.” (JOHANNESE 8:31)

1. a) Kui Jeesus pöördus tagasi taevasse, siis mis jäi temast maha maa peale? b) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?

KUI kristluse rajaja Jeesus Kristus pöördus tagasi taevasse, ei jätnud ta siia maa peale enda kirjutatud raamatuid; ta ei ehitanud siin monumente ega kuhjanud kokku rikkusi. Temast jäid maha hoopis jüngrid ning ka konkreetsed nõuded neile. Johannese evangeeliumist võib leida kolm tähtsat Jeesuse nõuet igaühele, kes tahab olla tema järelkäija. Mis nõuded need on? Kuidas me saame neid täita? Ja kuidas me võime kindlad olla, et meie ise täidame Kristuse jüngritele esitatud nõudeid? *

2. Millist tähtsat nõuet tuleb Kristuse jüngritel täita vastavalt Johannese evangeeliumile?

² Umbes kuus kuud enne oma surma läks Jeesus üles Jeruusalemma ja kuulutas rahvahulkadele, kes olid kogunenud sinna nädalapikkust lehtmajade püha pidama. Tulemuseks oli see, et kui pühad olid jõudnud poole peale, siis „paljud rahva seast uskusid temasse”. Jeesus jätkas kuulutamist ning pühade viimasel päeval hakkasid veel paljud temasse uskuma (Johannese 7:10, 14, 31, 37; 8:30). Sel korral pöördus Jeesus uute usklike poole ja ütles tähtsa nõude, mida jüngritel tuleb täita. Apostel Johannes on selle üles tähendanud järgmiselt: „Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid” (Johannese 8:31, meie kursiiv).

3. Millist omadust on vaja, et jääda Jeesuse sõnasse?

³ Jeesus ei tahtnud nende sõnadega öelda, et neil uutel usklikel polnud piisavalt usku. Ta hoopis viitas nende ees olevale võimalusele saada tema tõelisteks jüngriteks. Tingimuseks oli, et nad peavad jääma tema sõnasse ja vastu pidama. Nad olid tema sõna vastu võtnud, kuid nüüd oli neil vaja sellesse ka jääda (Johannese 4:34; Heebrealastele 3:14). Jeesus pidas oma järelkäijate vastupidavust nii tähtsaks, et isegi kõige viimases vestluses apostlitega, mis on kirjas Johannese evangeeliumis, innustas ta kaks korda, et nad teda järgiks (Johannese 21:19, 22). Paljud algkristlased tegidki nõnda (2. Johannese 4). Mis aitas neil vastu pidada?

4. Mis aitas algkristlastel vastu pidada?

⁴ Apostel Johannes, kes oli Kristust ligi seitse aastakümmet ustavalt järginud, rõhutas üht tähtsat tegurit. Ta kiitis ustavaid kristlasi: „Te olete tugevad ja Jumala sõna püsib teie sees ja ... te olete ära võitnud tigeda.” Need Kristuse jüngrid pidasid vastu ja jäid Jumala sõnasse, sest Jumala sõna püsis nende sees. Nad pidasid seda väga väärtuslikuks (1. Johannese 2:14, 24). Nii on ka tänapäeval. Et ’otsani vastu pidada’, peame kindlustama selle, et Jumala sõna püsiks meis (Matteuse 24:13). Kuidas me võime seda teha? Vastuse annab üks Jeesuse näide.

„Kes ... sõna kuuleb”

5. a) Millisest neljast pinnasetüübist räägib Jeesus ühes oma tähendamissõnas? b) Mida kujutavad selles Jeesuse näites seeme ja maa?

⁵ Jeesus rääkis tähendamissõna külvajast, kes külvab seemet. See on kirjas Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumis (Matteuse 13:1–9, 18–23; Markuse 4:1–9, 14–20; Luuka 8:4–8, 11–15). Neid ülestähendusi lugedes  võib panna tähele, et näite sisu seisneb selles, kuidas samasugune seeme kukub eri tüüpi pinnasele ja kui erinevaid tulemusi see annab. Esimene maa on kõva, teine õhukese mullakihiga ja kolmas ohakatesse kasvanud. Neljas pinnasetüüp erineb kolmest eelnevast – see on „hea maa”. Vastavalt Jeesuse enda selgitusele on seeme Kuningriigi sõnum, mis leidub Jumala Sõnas, ning maa kujutab erisuguse südameseisundiga inimesi. Inimestel, keda erinevad pinnasetüübid kujutavad, on küll üht-teist sarnast, kuid hea maana kujutatud isikutel on siiski midagi, mis neid ülejäänutest selgesti eristab.

6. a) Kuidas erineb neljas pinnasetüüp Jeesuse näites kolmest ülejäänust, ja mida see erinevus tähendab? b) Mida on Kristuse jüngritel vaja teha, et vastu pidada?

⁶ Luuka 8:12–15 näitab, et kõigil neljal juhtumil inimesed kuulevad sõna. Ent need, kel on „kaunis ja hea süda” teevad midagi rohkemat, kui vaid kuulevad. Nad „peavad seda ning kannavad vilja vastupidavusega” (UM). Hea maa on pehme ja paksu mullakihiga, kuhu taime juured saavad hästi kinnituda, seetõttu seal seeme tärkab ja kannab vilja (Luuka 8:8). Nii on ka inimestega, kel on hea süda. Nad mõistavad ja hindavad Jumala sõna ning süvenevad sellesse (Roomlastele 10:10; 2. Timoteosele 2:7, EP 97). Jumala sõna püsib nende sees. Tulemuseks on see, et nad kannavad vilja vastupidavusega. Seega peavad Kristuse jüngrid selleks, et vastu pidada, Jumala Sõna südamest hindama (1. Timoteosele 4:15). Kuidas me aga võime sellist südamesttulevat hindamist arendada?

Südameseisund ja sügav mõtisklemine

7. Milline tegevus on hea südamega tihedalt seotud?

⁷ Pane tähele, millise tegevusega Piibel kauni ja hea südame tihtipeale seostab. „Õige süda mõtleb, mida vastata” (Õpetussõnad 15:28). „Olgu su meele pärast mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Jehoova” (Laul 19:15). „Mu südame mõlgutus on lausa arukus” (Laul 49:4, UT). (Meie kursiiv.)

8. a) Mida tuleks Piiblit lugedes vältida, ent mida peaksime tegema? b) Kuidas palvemeelne mõtisklemine Jumala Sõna üle meile kasuks tuleb? (Kasuta lisaks kasti „Kinnitatud tões”.)

⁸ Nagu need piiblikirjutajad, nii peame meiegi mõtisklema hindavalt ja palvemeelselt Jumala tegude ja tema Sõna üle. Piiblit või piiblilisi väljaandeid lugedes ei tohiks me olla läbematute turistide sarnased, kes tormavad ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde, klõpsutavad palju fotosid, kuid näevad tegelikult vähe. Selle asemel tahame Piiblit uurides aja maha võtta, peatuda ja lugemist nautida. * Kui mõtiskleme vaikselt loetu üle, mõjutab Jumala sõna meie südant. See puudutab meie emotsioone ja vormib mõistust. See ajendab meid ka oma sisimaid mõtteid Jumalaga palves jagama. Nii kiindume Jehoovasse järjest  tugevamalt ning armastus tema vastu ergutab meid isegi kõige katselepanevamates tingimustes Jeesust järgima (Matteuse 10:22). On selge, et kui tahame jääda ustavaks kuni lõpuni, on meil vaja mõtiskleda Jumala ütluste üle (Luuka 21:19).

9. Kuidas me võime kindlustada selle, et meie süda jääks Jumala sõnale vastuvõtlikuks?

⁹ Jeesuse näitest ilmneb ka see, et on asjaolusid, mis takistavad seemne ehk Jumala sõna kasvu. Et jääda ustavateks jüngriteks, peaksime seega 1) märkama takistusi, mida selles näites kujutavad ebasoodsad pinnasetingimused, ja 2) võtma midagi ette neist üle saamiseks või nende vältimiseks. Nii võime kindlustada selle, et meie süda jääb Kuningriigi seemnele vastuvõtlikuks ja kannab jätkuvalt vilja.

„Teeäärsed” – liiga hõivatud

10. Kirjelda esimest pinnasetüüpi Jeesuse näites ja selgita selle tähendust.

¹⁰ Esimest tüüpi maa, millele seeme kukub, asub „tee ääres”, kus seeme ’tallatakse ära’ (Luuka 8:5). Läbi viljapõllu mineva teeraja äär on pidevast edasi-tagasi astumisest kõvaks tallatud (Markuse 2:23). Nii on ka inimestega, kes lasevad selle maailma tegemistel võtta lubamatult suure osa oma ajast ja energiast. Nad võivad end tunda liiga hõivatuna, et Jumala sõna vastu südamesttulevat hindamist arendada. Nad kuulevad Jumala sõna, ent ei mõtiskle selle üle. Nii jääb nende süda vastuvõtmatuks. Enne kui nad jõuavad selle sõna vastu armastust arendada, „tuleb kurat ja võtab sõna ära  nende südamest, et nad ei usuks ega saaks õndsaks” (Luuka 8:12). Kas seda saaks vältida?

11. Kuidas vältida seda, et süda ei muutuks kõva maa sarnaseks?

¹¹ On võimalik palju ära teha, et süda ei muutuks teeäärse viljatu maa sarnaseks. Äratallatud kõva maa võib muutuda pehmeks ja viljakaks, kui seda künda ning sellel liikujad teisele teele suunata. Nii võib ka aja võtmine Jumala Sõna uurimiseks ja selle üle mõtisklemiseks muuta südame otsekui heaks ja viljakandvaks maaks. Tähtis on mitte olla liiga hõivatud igapäevaste asjatoimetustega (Luuka 12:13–15). Leidkem hoopis aega, et mõtiskleda selle üle, mis on elus „peaasi” (Filiplastele 1:9–11).

„Kaljupealsed” – hirmul

12. Mis on Jeesuse näites mainitud teist tüüpi pinnasel kasvava taime närbumise tegelik põhjus?

¹² Kui seeme kukub näites mainitud teist tüüpi pinnasele, ei jää see sinna lihtsalt vedelema, nagu juhtus tee äärde kukkunud seemnega. Sel hakkavad arenema juured ja võrsed. Kui aga päike tõuseb, närbub ja kuivab taim päikesekuumuses. Pane seejuures tähele üht huvitavat detaili. Taime närbumise tegelik põhjus pole kuumus. Ka heal maal kasvava taime peale paistab päike, kuid see ei närtsi, vaid kasvab jõudsalt. Millest selline erinevus? Jeesuse selgituse kohaselt närbub taim sellepärast, et sel ei ole sügavat maad ega niiskust (Matteuse 13:5, 6; Luuka 8:6). Kohe mullakihi all olev kaljune maa ei lase taimel sügavalt juurduda ning seetõttu pole sel piisavalt niiskust ega toestust. Taim kuivab, sest pinnasekiht on õhuke.

13. Millised inimesed on õhukese pinnasekihi sarnased ning mis on nende reaktsiooni sügavam põhjus?

¹³ See osa näitest viitab inimestele, kes „sõna rõõmuga vastu võtavad” ja Jeesust ajutiselt innuga järgivad (Luuka 8:13). Ent ’rõhumise või tagakiusamise’ lõõskava päikese käes haarab neid selline hirm, et nad kaotavad oma rõõmu ja jõu ning loobuvad Kristust järgimast (Matteuse 13:21, EP 97). Nende hirmu sügavam põhjus pole aga vastupanu. Taluvad ju miljonid Kristuse jüngrid mitmesugust viletsust, kuid jäävad siiski ustavaks (2. Korintlastele 2:4; 7:5). Hirmu tekkimise ja tõest äralangemise tõeline põhjus seisneb selles, et kaljusarnane süda ei lase neil ülesehitavate ja vaimsete asjade üle piisavalt sügavalt mõtiskleda. Seetõttu on nende hindamine, mida nad Jehoova ja tema sõna vastu arendavad, vastupanu talumiseks liiga pinnapealne ja nõrk. Kuidas sellist tagajärge vältida?

14. Milliseid samme peaks inimene ette võtma, et ta süda ei muutuks õhukese mullakihiga maa sarnaseks?

¹⁴ Inimene peab hoolitsema selle eest, et tema südames poleks kaljusarnaseid takistusi, nagu sissejuurdunud kibedust, sügaval peidus olevat isekust või mingeid muid negatiivseid sisemisi tundeid. Kui selline takistus on juba tekkinud, siis Jumala sõna vägi võib selle eemaldada (Jeremija 23:29; Efeslastele 4:22; Heebrealastele 4:12). Seejärel aitab palvemeelne mõtisklemine ’istutada sõna’ sügavale inimese südamesse (Jakoobuse 1:21). See annab jõudu, mida on vaja julgusekaotusest ülesaamiseks, ning ka vaprust, et hoolimata katsetest ustavaks jääda.

 „Ohakate seas” – jagatud südamega

15. a) Miks me peaksime eriliselt tähelepanu pöörama kolmandat tüüpi pinnasele, millest Jeesus rääkis? b) Mis juhtub lõpuks kolmandat tüüpi pinnasega ja miks?

¹⁵ Kolmandat tüüpi pinnas, mis on kaetud ohakatega, nõuab eriliselt meie tähelepanu, sest see sarnaneb nii mõneski mõttes hea maaga. Nagu hea maa, nii laseb ka ohakane maa seemnel tärgata ja juuri ajada. Algul pole neil kahel maal sirguvate väikeste taimede jaoks mingit erinevust. Ent aja jooksul tekib kolmandat tüüpi pinnasel olukord, mis taime lõpuks lämmatab. Erinevalt heast maast kasvab see ohakaid täis. Sellisel maal kasvav noor taim peab võistlema ohakatega, mis seal temaga ühteaegu lokkavad. Mingi aja jooksul saavad mõlemad taimed võrdselt toitaineid, valgust ja ruumi, kuid lõpuks varjavad ohakad taime ja ’lämmatavad selle’ (Luuka 8:7).

16. a) Milliseid inimesi kujutab ohakane maa? b) Mida kujutavad ohakad vastavalt kolmele evangeeliumile? (Vaata allmärkust.)

¹⁶ Milliseid inimesi kujutab ohakane maa? Jeesus selgitab: „Need on need, kes kuulevad ja lähevad ära ning lämbuvad muredest ja rikkusest ja elu lõbudest ega kanna valmis vilja” (Luuka 8:14). Nii nagu külvaja seemnest võrsunud taimed kasvavad kõrvuti koos ohakatega, nii püüavad mõned leida aega nii Jumala sõna kui ka „elu lõbude” jaoks. Jumala sõna tõde on külvatud nende südamesse, ent see peab võistlema teiste asjadega, mis nõuavad tähelepanu. Selliste inimeste piltlik süda on jagatud (Luuka 9:57–62). See takistab neil leida piisavalt aega, et Jumala sõna üle palvemeelselt ja sisukalt mõtiskleda. Nad ei süvene Jumala sõnasse täielikult ning seetõttu pole neil südames hindamist, mida on vastupidamiseks vaja. Ilmalikud taotlused varjutavad järk-järgult vaimsed huvid, nii et need lõpuks täiesti „lämbuvad”. * Kui kurb lõpp neile, kes ei armasta Jehoovat kogu südamest! (Matteuse 6:24; 22:37.)

17. Milliseid valikuid tuleb meil elus teha, et mitte lasta end lämmatada piltlikel ohakatel, mida Jeesus oma näites mainis?

¹⁷ Kui eelistame vaimseid asju materiaalsetele, siis ei lase me end selle maailma vaevadel ja lõbudel lämmatada (Matteuse 6:31–33; Luuka 21:34–36). Me ei tohiks jätta kunagi hooletusse piiblilugemist ja loetu üle mõtisklemist. Kui lihtsustame oma elu nii palju kui võimalik, saame leida rohkem aega keskendunult ja palvemeelselt mõtisklemiseks (1. Timoteosele 6:6–8). Jumala teenijad, kes on teinud nii, on justkui pinnasest ohakad koos juurtega välja kiskunud, et viljakandvale taimele rohkem toitaineid, valgust ja ruumi anda, ja nad kogevad Jehoova õnnistust. 26-aastane Sandra sõnab: „Kui mõtisklen õnnistuste üle, mida olen tões olles kogenud, siis mõistan, et maailm ei suuda  pakkuda midagi samaväärset!” (Laul 84:12.)

18. Kuidas me võime Jumala sõnasse jääda ja kristlastena vastu pidada?

¹⁸ Niisiis on selge, et seni kuni me kõik – nii noored kui ka vanad – jääme Jumala sõnasse ja peame vastu Kristuse jüngritena, püsib Jumala sõna ka meis. Pangem siis tähele, et meie piltliku südame pinnas ei muutuks kunagi kõvaks, õhukeseks või umbrohtu kasvanuks, vaid et see oleks pehme ja sügav. Nii suudame Jumala sõnasse täielikult süveneda ja ’kanda vilja vastupidavusega’ (Luuka 8:15, UM).

[Allmärkused]

Mida sa vastad?

• Miks on meil vaja ’jääda Jeesuse sõnasse’?

• Kuidas me saame lasta Jumala sõnal oma südamesse jääda?

• Milliseid inimesi kujutavad neli pinnasetüüpi, millest Jeesus rääkis?

• Kuidas sa võid leida aega Jumala sõna üle mõtisklemiseks?

[Küsimused]

[Kast/pilt lk 10]

’KINNITATUD TÕES’

PALJUD kauaaegsed Kristuse jüngrid tõendavad aastast aastasse, et nad on ’kinnitatud tões’ (2. Peetruse 1:12, EP 97). Mis aitab neil vastu pidada? Mõtisklegem mõningate nende ütluste üle.

„Loen igal õhtul Piiblit ja palvetan. Seejärel mõtlen loetule.” (Jean, ristitud 1939.)

„Kui mõtisklen sügava armastuse üle, mida ilmutab meie vastu Jehoova, kes on nii kõrge, sisendab see minus kindlust ning annab jõudu ustavaks jääda.” (Patricia, ristitud 1946.)

„Olen suutnud teenistust jätkata, sest hoian kõvasti kinni headest piibliuurimise harjumustest ja olen püüdnud tungida „Jumala sügavustesse” ” (1. Korintlastele 2:10). (Anna, ristitud 1939.)

„Loen Piiblit ja piiblilisi väljaandeid eesmärgiga uurida läbi oma süda ja ajendid.” (Zelda, ristitud 1943.)

„Minu jaoks on parim aeg see, mil võin minna jalutama, et Jehoovaga palves rääkida ning lihtsalt öelda talle, kuidas ma end sisimas tunnen.” (Ralph, ristitud 1947.)

„Minu päev algab päevateksti uurimise ja piiblilugemisega. Nii saan värskeid mõtteid päeva jooksul mõtisklemiseks.” (Marie, ristitud 1935.)

„Minu jaoks on mõne piibliraamatu salm-salmilt arutlemine tõeliselt jõuduandev.” (Daniel, ristitud 1946.)

Millal sina võtad aega Jumala sõna üle palvemeelselt mõtisklemiseks? (Taaniel 6:11b; Markuse 1:35; Apostlite teod 10:9.)

[Pilt lk 13]

Vaimseid asju esikohale seades võime ’kanda vilja vastupidavusega’