Ära jäta oma lapse südame vormimist juhuse hooleks!

OSKUSLIKU pottsepa käes võib kasutu savikamakas muutuda pilkupüüdvaks anumaks. Vähesed käsitöölised valmistavad millestki nii tühisest nii kauneid ja vajalikke esemeid. Aastatuhandeid on kruuse, taldrikuid, potte, säilitusanumaid ja dekoratiivvaase valmistanud pottsepad andnud ühiskonnale oma näo.

Ka lapsevanemad annavad oma laste iseloomu ja isiksust vormides ühiskonnale hindamatu panuse. Piibel võrdleb meid kõiki saviga, ning Jumal on andnud lapsevanematele elutähtsa ülesande voolida oma laste „savi” (Iiob 33:6; 1. Moosese 18:19). Nagu ilusa savinõu tegemine, ei ole lapsest vastutustundelise ja tasakaaluka täiskasvanu kujundamine kerge ülesanne. Selleks kujunemine ei toimu pelgalt juhuse kaudu.

Meie laste südant vormivad mitmesugused jõud, millest mõned on kahjuks negatiivse toimega. Niisiis, selle asemel et lapse südant juhuse vormida jätta, õpetab tark lapsevanem lapsele „teed, mida ta peab käima”, lootes, et „ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas” (Õpetussõnad 22:6).

Lapsekasvatamise pika ja otsustava protsessi käigus peavad targad kristlikud vanemad pühendama aega sellele, et tõrjuda eemale nende lapse südant vormida ähvardavaid negatiivseid mõjureid. Nende armastus pannakse korduvalt proovile, kui nad last kannatlikult ’juhatavad ja manitsevad Issanda tahte järgi’ (Efeslastele 6:4, EP 97). Lapsevanemate töö on muidugi palju kergem, kui nad alustavad sellega juba varakult.

Alusta varakult

Pottseppadele meeldib töötada saviga, mis on vormimiseks piisavalt pehme, kuid samas siiski vormi säilitamiseks küllaldaselt tugev. Pärast savi peenestamist ja puhastamist eelistavad nad selle kuue kuu jooksul ära kasutada. Samamoodi on lapsevanematel kõige sobivam aeg alustada lapse südame vormimist  siis, kui see on kõige vastuvõtlikum ja kergemini kujundatav.

Lapsekasvatuse asjatundjad ütlevad, et kaheksa kuu vanune laps on juba õppinud tundma ära emakeele kõla, tal on kujunenud oma vanematega lähedane side, tema tajuvõimed on arenenud ja ta on hakanud uurima ümbritsevat maailma. Ideaalne aeg alustada tema südame vormimist on siis, kui ta on alles väike. Millises soodsas olukorras on küll su laps, kui ta Timoteose sarnaselt ’tunneb lapsest saadik pühi kirju’! (2. Timoteosele 3:15.) *

Väikesed lapsed matkivad loomupäraselt oma vanemaid. Peale häälte, väljendite ja žestide jäljendamise õpivad nad, mis on armastus, lahkus ja kaastunne, kui nad näevad vanemaid neid omadusi ilmutamas. Kui tahame õpetada last Jehoova seaduste kohaselt, peavad Jumala käsud olema kõigepealt meie endi südames. Selline südamest tulev hindamine ajendab vanemaid järjekindlalt oma lastele Jehoovast ja tema Sõnast rääkima. „Kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes,” õhutab Piibel (5. Moosese 6:6, 7). Francisco ja Rosa jutustavad, kuidas nad oma kahe väikese lapse juures seda ellu rakendavad. *

„Tavaliste vestluste kõrval püüame rääkida mõlema lapsega vähemalt 15 minutit päevas. Kui märkame mingit probleemi, kulutame rohkem aega, – ning probleeme on tõepoolest. Näiteks tuli meie viieaastane poeg hiljuti koolist koju ja ütles, et ta ei usu Jehoovat. Ilmselt oli keegi klassikaaslastest teda narrinud ja öelnud, et Jumalat pole olemas.”

Need vanemad mõistavad, et lastel on vaja arendada usku Loojasse. Sellist usku võib rajada Jumala loomistöödele, millest nad juba loomupäraselt on võlutud. Lastele meeldib väga mõnda looma puudutada, metsalilli noppida või rannaliival mängida. Vanemad saavad aidata lastel seostada loomistööd Loojaga (Laul 100:3; 104:24, 25). Aukartus ja lugupidamine, mida nad Jehoova loomistöö vastu arendavad, võib jääda neisse terveks eluks (Laul 111:2, 10). Samaaegselt sedalaadi hindamisega võib lapses areneda soov Jumalale meelepärane olla ja kartus talle meelepaha valmistada. See ajendab teda ’hoiduma kurjast’ (Õpetussõnad 16:6).

Kuigi enamik väikelapsi on teadmishimulised ja kiired õppima, võib sõnakuulmisega probleeme olla (Laul 51:7). Mõnikord võivad lapsed nõuda, et nad oma tahtmist saaksid või et neil oleks kõik, mida nad iganes soovivad. Vanematel on vaja püsivust, kannatlikkust ja enesevalitsust, et sellised hoiakud ei juurduks (Efeslastele 6:4). Phyllis ja Paul, kes on edukalt viis last üles kasvatanud, on seda kogenud.

Phyllis meenutab: „Ehkki iga lapse isiksus oli ainulaadne, soovisid nad kõik oma tahtmist saada. Kuigi see oli raske, said nad lõpuks siiski aru, mida tähendab sõna „ei”.” Tema abikaasa Paul märgib: „Kui nad olid piisavalt vanad, et aru saada, andsime neile sageli teada oma otsuste põhjused. Kuigi  püüdsime alati olla lahked, õpetasime neid austama autoriteeti, mille Jumal meile on andnud.”

Kuigi lapse varased kujunemisaastad võivad talle probleeme tuua, leiab enamik vanemaid, et kõige suuremad raskused kaasnevad teismeeaga, mil ebaküpse südame ees seisab palju uusi katseid.

Teismelise südameni jõudmine

Pottsepp peab hakkama savi voolima enne, kui see ära kuivab. Ta võib anda endale rohkem aega, kui lisab vett, et hoida savi niiske ja voolitavana. Samuti tuleb vanematel tublisti vaeva näha, et nende teismelise lapse süda ei muutuks kõvaks. Piibel on muidugi peamine tööriist, millega nad saavad ’noomida, parandada ja juhatada’, et nende laps ’oleks kõigele heale tööle valmistunud’ (2. Timoteosele 3:15–17).

Ent teismeline ei pruugi enam vanemlikku nõu nii meelsasti vastu võtta, nagu ta seda nooremana tegi. Teismelised võivad hakata rohkem tähelepanu pöörama eakaaslastele, seega võib nende avameelne ja vaba suhtlemine oma vanematega hääbuma hakata. Kuna laste ja vanemate roll muutub, on aeg olla iseäranis kannatlik ja oskuslik. Teismeline peab kohanema füüsiliste ja emotsionaalsete muutustega. Ta hakkab langetama otsuseid ja seadma eesmärke, mis võivad mõjutada tema ülejäänud elu (2. Timoteosele 2:22). Kogu selle raske aja jooksul tuleb tal tulla toime jõuga, mis võib avaldada tema südamele laastavat toimet, – eakaaslaste mõjuga.

Selline mõju avaldub harva mingi ühe kindla juhtumuse kaudu. Pigem avaldub see tavaliselt terve rea õõnestava mõjuga märkuste või olukordade kaudu. Need ründavad paljude nõrka kohta – sügavale juurdunud hirmu olla teiste noorte poolt tõrjutud. Võideldes ebakindluse ja sooviga pälvida tunnustust, võib noor inimene hakata heaks kiitma „seda, mis on maailmas” – seda, mida teised noored propageerivad (1. Johannese 2:15–17; Roomlastele 12:2).

Mis veelgi hullem, seda, mida edastavad eakaaslased, võivad võimendada ebatäiuslikule südamele loomupärased soovid. Üleskutsed nagu „Lõbutse” ja „Tee, mida süda kutsub” võivad kõlada väga meeldivalt. Maria meenutab oma kogemust: „Ma kuulasin teismelistest kaaslasi, kes arvasid, et noortel on õigus täiel määral lõbutseda tagajärgedest hoolimata. Kuna soovisin teha, mida mu  koolisõbradki, oleksin äärepealt sattunud tõsisesse hätta.” Lapsevanemana tahad sa aidata oma teismelisel lapsel sellisest mõjust lahti saada, aga kuidas seda teha?

Kinnita oma sõnade ja tegudega üha, et sa hoolid temast. Ürita selgusele jõuda, kuidas tema asjadesse suhtub, ja püüa mõista tema probleeme, mis võivad olla tõenäoliselt palju raskemad nendest probleemidest, millega sina koolis silmitsi seisid. Iseäranis just sel ajal on lapsel vaja näha sinus inimest, keda võib usaldada (Õpetussõnad 20:5). Tema ahastust ja segadust võid märgata ta kehakeelest või meeleolumuutustest. Vasta tema sõnatutele hädahüüdudele ja ’julgusta tema südant’ (Koloslastele 2:2, EP 97).

Muidugi on tähtis seista õigete asjade eest vankumatult. Paljud vanemad on kogenud, et nad peavad aeg-ajalt võitlema selle nimel, kelle tahe jääb peale, aga nad ei saa anda järele, kui nende otsus on hästi põhjendatud. Teiselt poolt, tee kindlaks, et sul on olukorrast selge ülevaade, enne kui otsustad, kas või kuidas armastavalt distsiplineerida (Õpetussõnad 18:13).

Katsumused isegi koguduses

Savinõu näib olevat täiesti valmis, aga kui seda pole põletusahjus kuumutatud, võivad seda kahjustada needsamad vedelikud, mille hoidmiseks nõu on kavandatud. Piibel võrdleb katsumusi ja raskusi sellise põletusprotsessiga, sest need näitavad, millised inimesed me tegelikult oleme. Muidugi räägib Piibel eelkõige meie usukatsetest, aga see kehtib üldjuhul ka teiste katsumuste puhul (Jakoobuse 1:2–4). Üllataval kombel võivad mõned rasked katsumused, millega noored silmitsi seisavad, tulla kogudusest.

Ehkki sinu teismelisel lapsel paistab olevat hea vaimsus, võib tema sees käia võitlus kahestunud südamega (1. Kuningate 18:21). Näiteks Megan puutus kokku ilmalike ideedega, mis pärinesid kuningriigisaalis käivatelt noortelt:

„Ma sattusin grupi noorte mõju alla, kes pidasid kristlust igavaks ja nägid selles lõbutsemise takistust. Nad ütlesid näiteks: „Niipea kui ma kaheksateist täis saan, lahkun tõest,” või: „Ma ei jõua ära oodata, millal siit pääsen.” Nad hoidsid kõrvale noortest, kes nende arvamust ei jaganud, kutsudes neid pühadeks.”

Et teisi tagant kihutada, on vaja ainult üht või kaht halva hoiakuga inimest. Üksikisikud grupis teevad tavaliselt seda, mida enamik. Rumalus ja jultumus võivad jalge alla tallata tarkuse ja sündsuse. Paljudes riikides on kurbi kogemusi kristlikest noortest, kes on sattunud hätta sellepärast, et nad järgisid gruppi.

 Loomulikult on teismelistel mingil määral vaja koos mõnusalt aega veeta. Kuidas võid sina kui lapsevanem seda pakkuda? Mõtle hoolikalt laste meelelahutusele ja planeeri kaasakiskuvaid ettevõtmisi koos perega või nii noorte kui ka täiskasvanutega üheskoos. Õpi tundma oma lapse sõpru. Kutsu neid sööma või koos õhtut veetma (Roomlastele 12:13). Julgusta oma last tegelema ülesehitavate asjadega, näiteks õppima mõnda pilli mängima või omandama võõrkeelt või mingit tööoskust. Suuremalt jaolt saab ta seda teha kodus turvalises keskkonnas.

Hariduse omandamine võib kaitsta

Hariduse omandamine võib aidata teismelisel hoida meelelahutust õigel kohal. Loli, kes on olnud 20 aastat ühes suures koolis administraator, ütleb: „Olen näinud, kuidas paljud noored tunnistajad on kooli lõpetanud. Pajude käitumine oli kiiduväärt, aga mõned ei erinenud teistest õpilastest. Heaks eeskujuks olid eranditult need, kes tundsid huvi oma õpingute vastu. Lapsevanematel soovitan tungivalt tunda aktiivselt huvi laste õpitulemuste vastu, saada tuttavaks nende õpetajatega ja veenda lapsi, et on tähtis hästi õppida. Mõni võib saada suurepäraseid tulemusi, kuid kõik võivad küündida rahuldava tasemeni ja teenida ära õpetajate lugupidamise.”

Hariduse omandamine võib aidata teismelistel ka vaimselt edeneda. See võib anda neile head uurimisharjumused, vaimse distsipliini ja kohusetunde. See, et nad suudavad hästi lugeda ja mõtteid haarata, innustab neid kahtlemata olema paremad Jumala Sõna uurijad ja õpetajad (Nehemja 8:8). Nõutavate kooliülesannete tegemine ja vaimsete asjade uurimine aitavad panna lõõgastuse õigele kohale.

Auks teile ja Jehoovale

Vana-Kreekas oli paljudel vaasidel nii pottsepa kui maalija signatuur. Sarnaselt sellega on perekonnas tavaliselt kaks inimest, kes osalevad laste vormimises. Nii ema kui isa osalevad lapse südame kujundamises, nii et piltlikult kannab laps mõlema „signatuuri”. Samamoodi nagu edukas pottsepp ja/või maalija, võite teiegi olla uhked oma töö üle kujundada noorest väärt ja tore inimene (Õpetussõnad 23:24, 25).

Selle tähtsa ettevõtmise õnnestumine sõltub suuresti sellest, mil määral te olete oma lapse südant vorminud. Loodetavasti võite teiegi öelda: „Tema Jumala käsuõpetus on tema südames, tema sammud ei kõigu!” (Laul 37:31). Lapse südameseisund on liiga tähtis, et selle vormimist juhuse hooleks jätta.

[Allmärkused]