Miks pidada Issanda õhtusöömaaega?

„Mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen andnud.” (1. KORINTLASTELE 11:23)

1., 2. Mida tegi Jeesus 33. aasta paasaõhtul?

KOHAL oli Jehoova ainusündinud Poeg. Samuti oli seal üksteist meest, kes ’tema juurde olid jäänud tema katsumustes’ (Luuka 22:28, UM). Oli neljapäeva õhtu, 31. märts aastal 33 m.a.j ning üsna tõenäoliselt ehtis Jeruusalemma kohal olevat taevast täiskuu. Jeesus Kristus ja tema apostlid olid just lõpetanud paasapüha tähistamise. Reetur Juudas Iskariot oli ära saadetud, kuid teistel polnud veel aeg lahkuda. Miks? Sest Jeesus kavatses teha veel midagi väga tähtsat. Mis see oli?

² Laskem seda öelda evangeeliumikirjutaja Matteusel, kes viibis samuti seal. Ta kirjutas: „Jeesus [võttis] leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: „Võtke, sööge, see on minu ihu!” Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: „Jooge kõik selle seest! Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.” ” (Matteuse 26:26–28). Kas see oli vaid ühekordne sündmus? Mis tähendus sel oli? Kas sel sündmusel on meie jaoks tänapäeval mingit tähtsust?

„Seda tehke”

3. Miks oli tähelepanuväärne see, mida Jeesus tegi 14. niisani õhtul aastal 33?

³ See, mida Jeesus Kristus tegi 14. niisani õhtul aastal 33, polnud mingi tähtsusetu seik tema elus. Apostel Paulus arutles selle sündmuse üle, kui ta kirjutas võitud kristlastele, kes elasid Korintoses, kus seda kommet järgiti rohkem kui 20 aastat hiljemgi. Ehkki Paulus polnud aastal 33 koos Jeesuse ega tema 11 apostliga, sai ta kindlasti mõnelt apostlilt teada, mis tol korral toimus. Lisaks sai Paulus ilmselt selle sündmuse üksikasjade  kohta kinnitust inspireeritud ilmutuse kaudu. Ta ütles: „Mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen andnud, et Issand Jeesus sel ööl, mil ta ära anti, võttis leiva ja tänas ja murdis ning ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!” Samuti ta võttis ka karika pärast söömaaega ning ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Seda tehke nii sageli kui te iganes seda joote, minu mälestuseks!” (1. Korintlastele 11:23–25).

4. Miks peavad kristlased pidama Issanda õhtusöömaaega?

⁴ Evangeeliumikirjutaja Luukas kinnitab, et Jeesus andis käsu: „Seda tehke minu mälestuseks!” (Luuka 22:19). Seda sündmust nimetataksegi tihtipeale Kristuse surma mälestusõhtuks. Paulus ütleb selle kohta sobivalt ka „Issanda õhtusöömaaeg”, sest see seati sisse õhtul (1. Korintlastele 11:20). Kristlastele on antud käsk pidada seda söömaaega. Ent miks see kombetalitus sisse seati?

Miks see sisse seati

5., 6. a) Mis oli üks põhjus, miks Jeesus mälestusõhtu sisse seadis? b) Too teine põhjus, miks Issanda õhtusöömaaeg sisse seati.

⁵ Üks põhjus, miks mälestusõhtu sisse seati, on seotud Jeesuse surma ühe eesmärgiga. Ta suri, et toetada oma taevase Isa suveräänsust. Sellega Kristus tõestas, et Kurat-Saatan on valetaja. Too oli esitanud alusetu süüdistuse, et inimesed teenivad Jumalat vaid isekatel ajenditel (Iiob 2:1–5). Kuna Jeesus suri ustavana, osutus see väide valeks, ja see rõõmustas Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11).

⁶ Teine põhjus, miks Issanda õhtusöömaaeg sisse seati, oli tuletada meile meelde, et surres täiusliku ja patuta inimesena, andis Jeesus „oma hinge ... lunaks paljude eest” (Matteuse 20:28). Kui esimene inimene Jumala vastu patustas, kaotas ta täiusliku inimelu koos kõikide väljavaadetega. Jeesus aga ütles: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16). Tõepoolest, „patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Roomlastele 6:23). Issanda õhtusöömaaja pidamine tuletab meile meelde seda suurt armastust, mida nii Jehoova kui ka tema Poeg on ilmutanud seoses Jeesuse ohvrisurmaga. Kuidas me küll peaksime seda armastust hindama!

Millal seda tähistada?

7. Miks võib öelda, et iga kord, kui võitud kristlased võtavad osa mälestusõhtu sümbolitest, kuulutavad nad Issanda surma?

⁷ Paulus ütles Issanda õhtusöömaaja kohta: „Iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb!” (1. Korintlastele 11:26). Võitud kristlased võtavad osa mälestusõhtu sümbolitest kuni oma surmani. Järelikult kuulutavad nad korduvalt Jehoova Jumala ja maailma ees oma usku Jeesuse lunastusohvrisse, mille Jumal on korraldanud.

8. Kui kaua tuleb võitud kristlaste grupil Issanda õhtusöömaaega pidada?

⁸ Kui kaua võitud kristlaste grupp Kristuse surma mälestusõhtut veel peab? „Kuni ta tuleb,” ütles Paulus. Ilmselt pidas ta sellega silmas, et see tava jätkub seni, kuni Jeesus oma „juuresoleku” ajal tuleb ja võitud järelkäijad ülesäratamise kaudu taevasse võtab (1. Tessalooniklastele 4:14–17, UM). See on kooskõlas Jeesuse sõnadega, mis ta oma üheteistkümnele lojaalsele apostlile ütles: „Kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen” (Johannese 14:3).

9. Mida tähendavad Jeesuse sõnad, mis on kirjas Markuse 14:25?

⁹ Kui Jeesus seadis sisse mälestusõhtu,  viitas ta veinikarikale ja ütles oma ustavatele apostlitele: „Mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis!” (Markuse 14:25). Kuna Jeesus ei saa tegelikkuses taevas veini juua, siis ilmselt pidas ta silmas rõõmu, mida mõnikord veiniga sümboliseeritakse (Laul 104:15; Koguja 10:19; EP 97). Olla üheskoos Kuningriigis on rõõmus kogemus, mida Kristus ja tema järelkäijad suure innuga ootasid (Roomlastele 8:23; 2. Korintlastele 5:2).

10. Kui tihti peaks mälestusõhtut pidama?

¹⁰ Kas Jeesuse surma peaks mälestama iga kuu, iga nädal või lausa iga päev? Ei. Nii Issanda õhtusöömaaja sisseseadmine kui ka Jeesuse tapmine toimus paasapühal, mida peeti, et mälestada iisraellaste Egiptusest vabanemist aastal 1513 e.m.a (2. Moosese 12:14). Paasapüha peeti vaid kord aastas, juudi kalendri järgi 14. niisanil (2. Moosese 12:1–6; 3. Moosese 23:5). See viitab sellele, et Jeesuse surma peaks mälestama sama tihti nagu paasapüha – üks kord aastas, mitte iga kuu, iga nädal või iga päev.

11., 12. Mida näitab ajalugu mälestusõhtu esialgse pidamise kohta?

¹¹ Seega on kohane pidada mälestusõhtut igal aastal 14. niisanil. Ühes entsüklopeedias öeldakse: „Väike-Aasia kristlasi nimetati kvartodetsimaanideks [neljateistkümnendalasteks], sest neil oli tavaks pidada paasapüha [Issanda õhtusöömaaega] alati 14. niisanil ... See kuupäev võis langeda reedele või ükskõik millisele nädalapäevale.” („The New Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge”, IV köide, lk 44.)

¹² Kommenteerides seda teisel sajandil levinud tava, ütleb ajaloolane John L. von Mosheim, et kvartodetsimaanid pidasid mälestusõhtut 14. niisanil sellepärast, et „nende jaoks omas Kristuse eeskuju seaduse jõudu”. Üks teine ajaloolane ütleb: „Aasia kvartodetsimaanide kirikud jätkasid Jeruusalemma kiriku traditsiooni. Teisel sajandil mälestasid need kirikud 14. niisanil, paasapüha pühitsemise ajal, Kristuse surmaga toodud lunastust.” („Studia Patristica”, V köide, 1962, lk 8.)

Leiva tähendus

13. Millist leiba Jeesus kasutas, kui ta seadis sisse Issanda õhtusöömaaja?

¹³ Seades sisse mälestusõhtu, „võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis [apostlitele]” (Markuse 14:22). Leib, mida nad sel sündmusel tarvitasid, oli sama, mida nad olid just kasutanud paasapüha tähistamiseks (2. Moosese 13:6–10). Kuna see leib polnud küpsetatud haputainast, oli see õhuke ja rabe ning jagamiseks tuli seda murda. Ka siis, kui Jeesus ime läbi tuhandetele inimestele leiba andis, oli tegemist õhukese kuivikutaolise leivaga, sest ta murdis seda, et seda saaks laiali jagada (Matteuse 14:19; 15:36). Seega pole mälestusõhtu leiva murdmisel ilmselt mingit rituaalset tähendust.

14. a) Miks on sobiv, et mälestusõhtu leib oli valmistatud hapnemata tainast? b) Missugust leiba võiks Issanda õhtusöömaajaks muretseda või küpsetada?

¹⁴ Viidates leivale, mida kasutati mälestusõhtu sisseseadmisel, ütles Jeesus: „See on minu ihu, mis teie eest antakse” (1. Korintlastele 11:24; Markuse 14:22). On kohane, et see leib oli valmistatud hapnemata tainast. Miks? Sest haputainas võib tähendada halbust, kurjust või pattu (1. Korintlastele 5:6–8). Leib kujutas Jeesuse täiuslikku patuta inimkeha, mis anti sobivalt lunastusohvriks (Heebrealastele 7:26; 10:5–10). Jehoova tunnistajad peavad seda meeles ja kasutavad mälestusõhtul Jeesuse eeskujul hapnemata leiba. Mõnikord kasutavad nad juudi matsat, millele pole pandud juurde mingeid lisandeid, nagu sibulat või muna. Muudel juhtudel saab hapnemata leiba teha väiksest kogusest täisterajahust (võimaluse korral nisujahust),  mis on segatud vähese veega. Tainas rullitakse õhukeseks ja leib küpsetatakse vähese õliga määritud küpsetusplaadil või -vormis, kuni see on kuiv ja krõbe.

Veini tähendus

15. Mis oli karika sees, kui Kristus seadis sisse oma surma mälestusõhtu?

¹⁵ Kui hapnemata leib oli ringi käinud, võttis Jeesus karika, „tänas ja andis [apostlitele]; ja nad kõik jõid selle seest”. Jeesus selgitas: „See on minu veri, lepingu veri, mis ära valatakse paljude eest” (Markuse 14:23, 24). Mis selles karikas oli? Kääritatud vein, mitte viinamarjamahl. Kui Pühakirjas räägitakse veinist, siis ei peeta selle all silmas kääritamata viinamarjamahla. Näiteks rääkis Jeesus, kuidas „vanad nahklähkrid” lõhki lähevad – seda põhjustab kääritatud vein, mitte viinamarjamahl. Kristuse vaenlased süüdistasid teda selles, et ta on „veinijoodik”. See süüdistus oleks olnud mõttetu, kui vein oleks olnud lihtsalt viinamarjamahl (Matteuse 9:17; 11:19; EP 97). Paasapüha tähistamisel joodi veini ja Kristus kasutas just seda, kui ta seadis sisse oma surma mälestusõhtu.

16., 17. Mis liiki vein sobib mälestusõhtu pidamiseks ja miks?

¹⁶ Ainult punane vein on kohane sümbol, sest karika sisu kujutab Jeesuse verd. Ta ise ütles: „See on minu veri, lepingu veri, mis ära valatakse paljude eest.” Ja apostel Peetrus kirjutas võitud kristlastele: „Teid ei ole kaduvaga, hõbeda või kullaga lunastatud teie tühiseist esivanemailt päritud eluviisidest, vaid Kristuse kui veatu ja laitmatu talle kalli verega” (1. Peetruse 1:18, 19).

¹⁷ Jeesus kasutas mälestusõhtu sisseseadmisel kindlasti punast viinamarjaveini. Mõned tänapäevased punased veinid pole aga sobivad, sest need on tehtud kangemaks piirituse või brändiga või on neile lisatud mingeid maitsetaimi ja vürtse. Jeesuse veri oli täiuslik, sellele polnud vaja midagi lisada. Seetõttu ei sobi selliseid veinid nagu portvein, šerri ja vermut. Mälestusõhtu karikas peaks sisaldama magustamata ja lisanditeta punast veini. Kasutada võib kodus valmistatud magustamata punast viinamarjaveini ning samuti selliseid veine nagu burgundi ja bordoo punased veinid.

18. Miks ei teinud Jeesus mälestusõhtul seoses leiva ja veiniga mingit imet?

¹⁸ Seda söömaaega sisse seades ei teinud Jeesus mingit imetegu ega muutnud sümboleid oma lihaks ja vereks. Inimliha söömine ja inimvere joomine on kannibalism ja Jumala seaduse rikkumine (1. Moosese 9:3, 4; 3. Moosese 17:10). Sel õhtul olid Jeesusel alles kogu tema lihalik keha ja veri. Järgmise päeva pärastlõunal, mis oli juudi kalendri järgi veel 14. niisan, anti tema keha täiuslikuks ohvriks ja tema veri valati. Seega on mälestusõhtu leib ja vein oma olemuselt sümboolsed ning kujutavad Kristuse liha ja verd. *

 Mälestusõhtu on osadussöömaaeg

19. Miks ei pea Issanda õhtusöömaajal kasutama vaid ühte taldrikut ja klaasi?

¹⁹ Kui Jeesus seadis sisse mälestusõhtu, innustas ta oma ustavaid apostleid jooma ühisest karikast. Matteuse evangeeliumis öeldakse: „[Jeesus] võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: „Jooge kõik selle seest!” ” (Matteuse 26:27). Vaid ühe veinikarika kasutamine ei tekitanud mingeid probleeme, sest sel sündmusel oli vaid üksteist osalejat ning nad olid ilmselt ühe laua ääres ja võisid karikat kergesti üksteisele edasi anda. Sel aastal kogunevad Issanda õhtusöömaajale miljonid inimesed üle kogu maailma rohkem kui 94 000s Jehoova tunnistajate koguduses. Kuna ühel ja samal õhtul tähistab seda sündmust nii palju inimesi, ei saa nad kuidagi kõik ühte veinikarikat kasutada. Kuid sama põhimõtet järgitakse suurtes kogudustes sel viisil, et seal pakutakse Jeesuse ohvriverd kujutavat veini mitme klaasiga, nii et neid saaks kuulajaskonna seas mõistliku aja jooksul ringi käia lasta. Ka leiva jaoks võib kasutada rohkem kui ühte taldrikut. Samuti pole Pühakirjas mingit viidet selle kohta, et veinikarikas või -klaas peaks olema mingi kindla kujuga. Ent jooginõu ja taldrik peaksid siiski peegeldama selle sündmuse auväärsust. Klaasi pole hea liiga täis valada, sest käest kätte andes võib vein üle ääre loksuda.

20., 21. Miks võib öelda, et mälestusõhtu on osadussöömaaeg?

²⁰ Kuigi mälestusõhtul võidakse kasutada rohkem kui ühte leivataldrikut ja veiniklaasi, on tegemist ikkagi osadussöömaajaga. Muistses Iisraelis võis inimene korraldada osadussöömaaja nõnda, et ta tõi looma Jumala pühamusse, kus see tapeti. Osa loomast põletati altaril, osa läks teenistust läbiviivale preestrile ja osa Aaroni preestritest poegadele. Nad kõik sõid koos ohvritooja ja tema kodakondsetega (3. Moosese 3:1–16; 7:28–36, UM). Mälestusõhtu on samuti osadussöömaaeg, sest sellest saavad paljud osa.

²¹ Jehoova on osadussöömaajal kui selle korralduse Autor. Jeesus on ohver ja võitud kristlased maitsevad sümboleid kaasosalistena. Jehoova lauas söömine näitab, et selles osalejatel on temaga rahu. Paulus kirjutas selle kohta: „Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus? Sellepärast et on ainult üks leib, siis me, kuigi paljud, oleme üks ihu; sest me kõik saame osa ühest leivast” (1. Korintlastele 10:16, 17).

22. Millised küsimused mälestusõhtu kohta väärivad veel meie tähelepanu?

²² Issanda õhtusöömaaeg on Jehoova tunnistajate ainus iga-aastane religioosne püha. See on sobiv, kuna Jeesus andis oma järelkäijatele käsu: „Seda tehke minu mälestuseks!” Mälestusõhtul me meenutame Jeesuse surma, mis toetas Jehoova suveräänsust. Nagu me oleme rääkinud, kujutab selle osadussöömaaja leib Kristuse ohverdatud inimkeha ja vein tema valatud ohvriverd. Siiski maitsevad vaid väga vähesed sümboolset leiba ja veini. Miks see on nii? Kas mälestusõhtul on mingi sügav tähendus ka nende miljonite inimeste jaoks, kes ei võta sümbolitest osa? Tõepoolest, mida peaks Issanda õhtusöömaaeg sulle tähendama?

[Allmärkus]

Millised on sinu vastused?

• Miks seadis Jeesus sisse Issanda õhtusöömaaja?

• Kui tihti peaks mälestusõhtut pidama?

• Mis tähendus on mälestusõhtu hapnemata leival?

• Mida kujutab mälestusõhtu vein?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Jeesus seadis sisse Issanda õhtusöömaaja