Usk Jumalasse, keda ei tunta

KAKS kolmandikku Saksamaa elanikest usub Jumalat. Kui aga rohkem kui tuhandel inimesel paluti kirjeldada seda Jumalat, kellesse nad usuvad, saadi umbes sama palju erinevaid vastuseid. „Saksamaa elanikel on Jumalast igaühel oma arvamus, mis erinevad üksteisest nii nagu inimesedki,” teatab uudisteajakiri „FOCUS”. Usk Jumalasse on iseenesest kiiduväärt. Kas pole aga kurb, et usutakse Jumalat ilma teda tundmata?

Sellist ebamäärast kujutlust Jumala isiksusest võib leida ka väljaspool Saksamaa piire, see on levinud kogu Euroopas. Austrias, Suurbritannias ja Hollandis tehtud uurimus näitab, et laialt on levinud arusaam Jumalast kui „kõrgemast jõust või kirjeldamatust saladusest”. Jumala olemust peavad mõistatuseks iseäranis noored, ka need, kes temasse usuvad.

Kas sa tunned Jumalat isiklikult?

On tohutu vahe, kas me teame kedagi või tunneme teda isiklikult. Kedagi teada, nagu näiteks mõnd kauget valitsejat, tippsportlast või filmitähte, tähendab lihtsalt tunnistada tema olemasolu. Tunda kedagi isiklikult tähendab aga palju rohkemat. See tähendab, et tuntakse selle inimese iseloomu, käitumist, tundeid ning seda, mis talle meeldib ja mis ei meeldi, ning tulevikuplaane. Tunda kedagi isiklikult avab tee lähedastele suhetele selle isikuga.

Sajad-tuhanded inimesed on jõudnud järeldusele, et ebamäärane pilt Jumalast või lihtsalt tema olemasolu tunnistamine pole piisav. Nad on püüdnud Jumalat lähemalt tundma õppida. Kas see on olnud vaeva väärt? Põhja-Saksamaal elav Paul, kes varem uskus Jumala olemasolu vaid üldiselt, otsustas teda paremini tundma õppida. Paul selgitab: „Et Jumalat hästi tundma õppida, läheb tarvis aega ning selleks tuleb pingutada, kuid tulemused on seda väärt. Lähedased suhted Loojaga muudavad igapäevase elu tunduvalt paremaks.”

Kas tasub kulutada aega ja näha vaeva, et Jumalat hästi tundma õppida? Sellest räägib järgmine artikkel.

[Väljavõte lk 3]

On tohutu vahe, kas me teame kedagi või tunneme teda isiklikult