Looda Jehoova peale kõigest südamest

„Sinu peale [loodavad] need, kes tunnevad su nime.” (LAUL 9:11)

1., 2. Kust loodavad inimesed asjatult turvalisust leida?

TÄNAPÄEVAL, mil nii paljud asjad ohustavad meie heaolu, on loomulik otsida kedagi või midagi, mis tagaks meile turvatunde. Mõned arvavad, et paksem rahakott muudab nende tuleviku muretuks, kuid tegelikult on raha väga ebakindel varjupaik. Piibel ütleb: „Kes loodab oma rikkuse peale, langeb” (Õpetussõnad 11:28). Teised panevad lootuse inimvalitsejate peale, kuid isegi parimad neist teevad vigu, ja lõpuks nad kõik surevad. Piibel ütleb targalt: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” (Laul 146:3). Need inspireeritud sõnad hoiatavad meid ka lootmast üksnes omaenda jõule, sest meiegi oleme vaid „inimlapsed”.

² Prohvet Jesaja kritiseeris Iisraeli rahva tolleaegseid juhte, sest need panid oma lootuse „vale varjupaiga” peale (Jesaja 28:15–17). Turvalisemat elu otsides sõlmisid nad naaberrahvastega poliitilisi liite. Sellised liidud polnud aga sugugi usaldusväärsed – need olid valed ja petlikud. Nii arendavad ka tänapäeval paljud usujuhid suhteid poliitikutega. Needki liidud osutuvad valeks (Ilmutuse 17:16, 17). Need ei too püsivat turvalisust.

 Joosua ja Kaalebi hea eeskuju

3., 4. Kuidas erinesid Joosua ja Kaalebi teated ülejäänud kümne maakuulaja omadest?

³ Kust me siis peaksime turvalisust otsima? Samast allikast, kust Joosua ja Kaaleb otsisid seda Moosese päevil. Varsti pärast Egiptusest vabanemist valmistus Iisraeli rahvas sisenema Kaananisse, Tõotatud Maale. Kaksteist meest saadeti maad kuulama ning 40 päeva pärast tulid nad tagasi ja rääkisid nähtust. Ainult kaks neist, Joosua ja Kaaleb, kõnelesid positiivselt Iisraeli rahva väljavaadetest Kaananimaal. Teised kinnitasid, et maa on ihaldusväärne, kuid ütlesid: „Rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. ... Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on vägevam meist!” (4. Moosese 13:27, 28, 31).

⁴ Iisraellased jäid kümmet maakuulajat uskuma, lõid kartma ja hakkasid Moosese vastu isegi nurisema. Lõpuks ütlesid Joosua ja Kaaleb tundeküllaselt: „Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on üpris väga hea maa. Kui Jehooval on meist hea meel, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab! Ärge ainult pange vastu Jehoovale ja ärge kartke maa rahvast” (4. Moosese 14:6–9). Ent iisraellased keeldusid seda julgustust kuulda võtmast ning seetõttu nad tookord Tõotatud Maale ei pääsenud.

5. Miks tõid Joosua ja Kaaleb häid teateid?

⁵ Miks tõid Joosua ja Kaaleb häid teateid, ülejäänud kümme aga halbu? Kõik kaksteist meest nägid ju samu kindlustatud linnu ja seal elavaid rahvaid. Kümnel mehel oli õigus selles osas, et Iisrael ei ole selle maa vallutamiseks piisavalt tugev. Joosua ja Kaaleb teadsid seda samuti. Vahe oli aga selles, et kümme maakuulajat vaatasid asjadele inimlikust seisukohast, kuid Joosua ja Kaaleb panid oma lootuse Jehoova peale. Nad olid näinud tema võimsaid tegusid Egiptuses, Punase mere ääres ja Siinai mäe jalamil. Aastakümneid hiljem ajendasid ainuüksi kuuldused nendest sündmustest jeerikolannat Raahabit Jehoova rahva liikmete pärast oma eluga riskima! (Joosua 2:1–24; 6:22–25.) Joosua ja Kaaleb, kes olid ise näinud Jehoova tegusid, uskusid täiesti kindlalt, et Jumal jätkab oma rahva eest võitlemist. Nelikümmend aastat hiljem toimunud sündmused kinnitasid, et nende usaldus oli õigustatud, sest siis marssis uus sugupõlv iisraellasi Joosua juhtimisel Kaananisse ja vallutas selle maa.

Miks me peaksime kõhklematult Jehoovale lootma?

6. Miks on kristlased tänapäeval surve all ja kelle peale nad peaksid oma lootuse panema?

⁶ Neil „rasketel aegadel” seisame meiegi iisraellaste sarnaselt silmitsi vaenlastega, kes on meist tugevamad (2. Timoteosele 3:1). Meile avaldatakse moraalset, vaimset ja mõnikord isegi füüsilist survet. Me ei suuda omapäi sellele survele vastu panna, sest see lähtub üleinimlikust allikast, Kurat-Saatanast (Efeslastele 6:12; 1. Johannese 5:19). Kuhu me võiksime siis abi saamiseks pöörduda? Üks vanal ajal elanud ustav mees ütles palves Jehoovale: „Sinu peale [loodavad] need, kes tunnevad su nime” (Laul 9:11). Kui me tõepoolest tunneme Jehoovat ja mõistame, mida tema nimi tähendab, siis loodame temale sama kindlalt nagu Joosua ja Kaaleb (Johannese 17:3).

7., 8. a) Kuidas annab loomistöö meile põhjust Jehoovale loota? b) Milliseid põhjusi Jehoovale lootmiseks annab Piibel?

⁷ Miks me peaksime Jehoovale lootma? Joosua ja Kaaleb tegid seda osaliselt selle pärast, et nad olid näinud tema väeavaldusi. Ka meie oleme neid näinud. Mõtle näiteks Jehoova loomistöödele, kaasa arvatud universumile, kus on miljardeid galaktikaid. Tohutu füüsiline jõud, mida Jehoova kontrollib, näitab, et ta on tõepoolest Kõikvõimas. Kui mõtiskleme loomisimede üle, peame nõustuma Iiobiga, kes ütles Jehoova kohta: „Kes võiks  teda takistada? Kes ütleks temale: „Mis sa teed?” ” (Iiob 9:12). Tõepoolest, kui Jehoova on meie poolt, pole meil vaja karta kedagi kogu universumis (Roomlastele 8:31).

⁸ Mõtle ka Jehoova Sõnale Piiblile. See ammendamatu jumaliku tarkuse allikas on võimas – see aitab meil väärharjumustest võitu saada ja oma elu Jehoova tahte järgi kohandada (Heebrealastele 4:12). Piibli kaudu me õpime Jehoovat nimepidi tundma ja tema nime tähendust mõistma (2. Moosese 3:14, UM). Me saame aru, et Jehoova võib oma eesmärkide elluviimiseks võtta mis tahes rolli – olla armastav Isa, õiglane Kohtunik, võidukas Sõdalane. Samuti me näeme, kuidas tema sõna alati täide läheb. Kui uurime Jumala Sõna, võime öelda laulukirjutaja sarnaselt: „Ma loodan sinu sõna peale!” (Laul 119:42, EP 97; Jesaja 40:8).

9. Kuidas tugevdavad lunastus ja Jeesuse ülesäratamine meie usaldust Jehoova vastu?

⁹ Lunastuskorraldus on veel üks põhjus, miks tasub Jehoovale loota (Matteuse 20:28). On imetlusväärne, et Jumal saatis omaenda Poja meie eest surema, et meid lunastada! Lunastus on tõesti võimas. See katab kõigi kahetsevate inimeste patud, kes ausa südamega Jehoova poole pöörduvad (Johannese 3:16; Heebrealastele 6:10; 1. Johannese 4:16, 19). Luna maksmiseks oli vajalik Jeesuse ülesäratamine. See ime, mille tunnistajaks olid sajad inimesed, on veel üks põhjus Jehoova usaldamiseks. See tagab, et meie lootused täituvad (Apostlite teod 17:31, EP 97; Roomlastele 5:5; 1. Korintlastele 15:3–8).

10. Milliseid isiklikke põhjusi on meil Jehoova peale lootmiseks?

¹⁰ Need on vaid mõned põhjused, miks me saame Jehoova peale täielikult loota ja ka peaksime seda tegema. On veel palju teisigi põhjusi, mõned neist on isiklikud. Näiteks aeg-ajalt kogeme kõik oma elus mingeid raskusi. Kui otsime nendega toime tulemiseks Jehoovalt abi, siis näeme, kui praktiline on tema juhatus (Jakoobuse 1:5–8). Mida rohkem me Jehoovale igapäevaelus toetume ja selle häid tulemusi näeme, seda tugevamaks meie usaldus tema vastu muutub.

Taavet lootis Jehoovale

11. Millistest tingimustest hoolimata Taavet Jehoovale lootis?

¹¹ Taavet, kes elas muistses Iisraelis, on üks meestest, kes Jehoovale lootis. Taavetit ähvardas kuningas Saul, kes tahtis teda tappa, ning ka vilistide võimas armee, kes püüdis Iisraeli vallutada. Siiski jäi ta ellu ja suutis isegi võidu saavutada. Kuidas oli see võimalik? Taavet ise selgitab: „Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Jehoova on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin  värisema?” (Laul 27:1). Meiegi võime olla võidukad, kui meil on Jehoova vastu samasugune usaldus.

12., 13. Kuidas Taavet näitas, et me peaksime Jehoovale lootma isegi siis, kui vastased kasutavad keelt relvana meie vastu?

¹² Taavet palvetas kord: „Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeban, hoia mu elu vaenlase hirmu eest! Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust, kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli, et salajas maha lasta laitmatu!” (Laul 64:2–5). Pole täpselt teada, mis ajendas Taavetit neid ridu kirjutama. Me aga teame, et tänapäevalgi vastupanijad ’ihuvad keelt’ ja kasutavad sõnu sõjarelvana. Nad otsekui lasevad laitmatute kristlaste pihta „nooli”, rääkides või kirjutades sõnu, mis meist vale mulje jätavad. Milline on aga tulemus, kui loodame kõhklematult Jehoovale?

¹³ Taavet jätkas: „Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega! Ta paneb nad komistama nende keele pärast [„Nende eneste keel paneb nad komistama”, UT] ... Õige rõõmustub Jehoovas ja otsib pelgupaika tema juures” (Laul 64:8–11). Tõepoolest, ehkki vaenlased ’ihuvad keelt’ meie vastu, komistavad nad lõpuks oma keele pärast. Viimaks viib Jehoova asjad positiivse lahenduseni, nii et need, kes on temale lootnud, võivad temas rõõmustuda.

Hiskija lootus õigustas end

14. a) Millisest suurest ohust hoolimata lootis Hiskija Jehoova peale? b) Kuidas Hiskija näitas, et ta ei usu assüürlaste valesid?

¹⁴ Kuningas Hiskija oli veel üks isik, kelle lootus Jehoovale õigustas end igati. Hiskija valitsuse ajal ohustas Jeruusalemma võimas Assüüria armee. See sõjavägi oli vallutanud palju rahvaid. See oli vallutanud isegi Juuda linnad – ainult Jeruusalemm oligi veel alistamata. Sanherib hooples, et ta võidab ka selle linna. Ühe oma kõrge ametniku kaudu lasi ta teatada, et Egiptuse abile ei maksa loota, mis oli ka täiesti õige. Ent siis ta ütles: „Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!” (Jesaja 37:10). Hiskija aga teadis, et Jehoova ei vea teda alt. Niisiis ta palvetas: „Jehoova, meie Jumal, päästa meid [Assüüria] käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Jehoova, oled ainus!” (Jesaja 37:20). Jehoova kuulas Hiskija palvet ning ühe ööga tappis ingel 185 000 Assüüria sõdurit. Jeruusalemm jäi püsima ja Sanherib lahkus Juudamaa pinnalt. Kõik, kes sellest sündmusest kuulsid, said teada Jehoova vägevusest.

15. Milline on ainus teguviis, mis võib meid ette valmistada igaks raskeks olukorraks, mis meil siin ebastabiilses maailmas võib tekkida?

¹⁵ Nagu Hiskija, nii oleme ka meie tänapäeval  sõjataolises olukorras. Käimas on vaimne sõda. Sellegipoolest tuleb meil vaimsete sõdalastena arendada vajalikke ellujäämisoskusi. Meil on vaja näha ette rünnakuid ja valmistuda neile vastu seismiseks (Efeslastele 6:11, 12, 17). Selles ebastabiilses maailmas võib olukord järsku muutuda. Ootamatult võivad tekkida rahvarahutused. Usulise sallivuse poolest tuntud riigid võivad religioonide vastu vaenulikuks muutuda. Ainult siis, kui me Hiskija sarnaselt arendame kõhklematut usaldust Jehoova vastu, oleme valmis kõigeks, mis võib juhtuda.

Mida tähendab Jehoovale loota?

16., 17. Kuidas me näitame, et loodame Jehoovale?

¹⁶ Me ei saa Jehoovale vaid sõnades loota. See peab ilmnema ka meie südames ja tegudes. Kui loodame Jehoova peale, siis usaldame täielikult tema Sõna Piiblit. Me loeme seda iga päev, mõtiskleme selle üle ja laseme sel oma elu juhtida (Laul 119:105). Jehoovale lootmine hõlmab ka tema püha vaimu väe peale lootmist. Püha vaimu abiga võime arendada omadusi, mis meeldivad Jehoovale, ning saada võitu sissejuurdunud halbadest harjumustest (1. Korintlastele 6:11; Galaatlastele 5:22–24). Seetõttu on paljud suutnud püha vaimu abiga lõpetada suitsetamise või narkootikumide kuritarvitamise. Teised on loobunud ebamoraalsest eluviisist. Tõepoolest, kui loodame Jehoovale, siis tegutseme tema, mitte omaenda jõul (Efeslastele 3:14–18).

¹⁷ Lisaks tähendab Jehoovale lootmine seda, et usaldame neid, keda tema usaldab. Näiteks on Jehoova teinud korralduse, et „ustav ja mõistlik sulane” hoolitseks Kuningriigi maiste huvide eest (Matteuse 24:45–47). Me ei püüa omapead tegutseda ega seda sulast ignoreerida, sest me usaldame Jehoova korraldust. Lisaks teenivad kohalikus kristlikus koguduses kogudusevanemad ja vastavalt apostel Pauluse sõnadele on püha vaim nad ametisse määranud (Apostlite teod 20:28). Tehes kogudusevanematega koostööd, saame samuti näidata, et me paneme oma lootuse Jehoova peale (Heebrealastele 13:17).

Jäljenda Pauluse eeskuju

18. Kuidas jäljendavad kristlased tänapäeval Pauluse eeskuju, ent millele nad oma lootust ei pane?

¹⁸ Apostel Paulus koges teenistuses palju raskusi nagu meiegi. Tema aja võimukandjatel oli moonutatud pilt kristlusest ning Paulus püüdis aeg-ajalt nende valearvamusi parandada ja kuulutustööd seadustada (Apostlite teod 28:19–22; Filiplastele 1:7, UM). Tänapäeval jäljendavad kristlased tema eeskuju. Me püüame kus vähegi võimalik erisuguste käepäraste vahenditega oma tööd teistele valgustada. Ja me pingutame, et head sõnumit kaitsta ja seaduslikult kinnitada. Me aga ei pane kogu oma lootust selliste pingutuste peale, sest me ei arva, et meie edu või ebaedu sõltub kohtuvaidluste võitmisest või avalikkuse poolehoiu saavutamisest. Vastupidi, me loodame Jehoova peale. Meil on meeles, kuidas ta julgustas muistset Iisraeli: „Rahus ja lootuses oleks teie jõud” (Jesaja 30:15).

19. Kuidas on tagakiusamise ajal meie vendade lootmine Jehoovale end õigustanud?

¹⁹ Meie nüüdisajaloo jooksul on Jehoova tunnistajate tegevus olnud keelatud või piiratud Ida- ja Lääne-Euroopas, mõnedes Aasia, Aafrika ning Lõuna- ja Põhja-Ameerika maades. Kas see tähendab, et oleme asjatult Jehoovale lootnud? Ei. Ehkki Jehoova on mõnikord lubanud ränka tagakiusamist oma eesmärgi pärast, on ta siiski armastavalt tugevdanud neid, kes on selle tagakiusamise all kannatanud. Sellises olukorras on paljud kristlased näidanud üles imetlusväärselt kindlat usku ja usaldust Jumala vastu.

20. Millistes valdkondades ei tee me kunagi kompromissi, ehkki meil võib olla seaduslik vabadus?

 ²⁰ Teisest küljest on meie organisatsioonil enamikus maades seaduslik tunnustus ning aeg-ajalt tehakse meedias meie kohta positiivseid märkusi. Me oleme selle eest tänulikud ja mõistame, et seegi teenib Jehoova eesmärki. Me ei kasuta suuremat vabadust selleks, et parandada oma elustiili, vaid et teenida Jehoovat avalikult ja täiel määral, ning ta kiidab selle heaks. Me aga ei tee kunagi kompromissi oma erapooletuse suhtes, ei vähenda kuulutustööd ega jää mõnes muus Jehoova teenimise valdkonnas vähem aktiivseks sellepärast, et võimudele meele järgi olla. Me oleme Messia Kuningriigi alamad ja toetame täielikult Jehoova suveräänsust. Me ei looda sellele asjade süsteemile, vaid uuele maailmale, kus taevane Messia Kuningriik on ainus valitsus maa üle. Seda valitsust ei suuda kõigutada ega taevast alla tuua ei pommid, raketid ega isegi mitte tuumarünnakud. See on vallutamatu ning see täidab Jehoova eesmärgi (Taaniel 2:44; Heebrealastele 12:28; Ilmutuse 6:2).

21. Millist elu me otsusekindlalt elame?

²¹ Paulus ütleb: „Meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge” (Heebrealastele 10:39, EP 97). Teenigem siis kõik Jehoovat ustavalt kuni lõpuni. Meil on igati põhjust Jehoovale täielikult loota nüüd ja ka edaspidi (Laul 37:3; 125:1).

Mida sa õppisid?

• Miks tõid Joosua ja Kaaleb häid teateid?

• Millistel põhjustel me peaksime Jehoovale kõhklematult lootma?

• Mida tähendab Jehoovale loota?

• Kuidas me oleme otsustanud toimida, kuna loodame Jehoova peale?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Miks tõid Joosua ja Kaaleb häid teateid?

[Pildid lk 16]

Loomistöö annab meile mõjuva põhjuse Jehoova peale loota

[Allikaviide]

Kõik kolm pilti: Courtesy of Anglo-Australian Observatory, photograph by David Malin

[Pilt lk 18]

Loota Jehoovale tähendab usaldada neid, keda tema usaldab