Kas mu laps peaks koolis käima?

KUJUTA ette, et sa ei ole võimeline seda lehekülge lugema. Mis oleks, kui sa ei oskaks oma maa riigikeelt? Või kui sa ei suudaks leida maailmakaardilt oma kodumaad? Lugematul hulgal lapsi kasvab üles just sellises olukorras. Kuidas on sinu lapsega?

Kas sinu laps peaks koolis käima? Paljudes maades on alg- ja põhiharidus kohustuslik ning sageli tasuta. Nii Lapse õiguste konventsioon kui ka Inimõiguste ülddeklaratsioon peavad kooliharidust inimese põhiõiguseks. Mõnel maal on aga kooliharidus tasuline ja see võib lapsevanematele majanduslikult koormav olla. Vaadelgem seda küsimust läbi kristlike lapsevanemate silmade, kes tahavad, et nende lapsed õpiksid lugema ja kirjutama, õppigu nad seda üldhariduskoolis või muul moel.

Kirjaoskuse näited Piiblis

Enamik Jumala sulaseid, kellest Piibel räägib, oskas lugeda ja kirjutada. Jeesuse apostlid Peetrus ja Johannes olid juudi kalamehed, aga nad kirjutasid Piibli raamatud kreeka keeles, mitte galilea murdes. * Ilmselt hoolitsesid nende vanemad selle eest, et lapsed saaksid põhihariduse. Nõnda oli ka selliste piiblikirjutajatega nagu karjane Taavet, põllumees Aamos ja Jeesuse poolvend Juudas, kes oli ilmselt puusepp.

Iiob oskas lugeda ja kirjutada ning temanimeline Piibli raamat näitab, et ta tundis hästi loodust. Tal võis olla ka kirjanduslikku annet, sest tema ütlused Iiobi raamatus on luulevormis. Samuti on teada, et algkristlased olid kirjaoskajad, kuna on leitud potikilde, millel on oletatavalt nende piiblilised märkmed.

Haridus on kristlaste jaoks oluline

Kõik kristlased, kes tahavad Jumalale meeldida, peavad Piiblit järjest sügavamalt tundma õppima (Filiplastele 1:9–11; 1. Tessalooniklastele 4:1). Pühakirja ja Piiblil põhinevate uurimisvahendite usin kasutamine soodustab vaimset edenemist. Jumal on andnud oma kirjapandud Sõna, järelikult ootab ta oma kummardajatelt võimalikult head kirjaoskust. Piibli lugemine ja sellest arusaamine teeb selle nõuannete rakendamise hõlpsamaks. Muidugi tuleb meil mõningaid Piibli osi ehk korduvalt lugeda, et mõista täielikult loetu mõtet ja olla võimeline selle üle mõtisklema (Laul 119:104; 143:5; Õpetussõnad 4:7).

Jehoova rahvas saab igal aastal sadu lehekülgi kasutoovat kirjalikku materjali, mis on koostatud „ustava ja mõistliku sulase” juhtimisel (Matteuse 24:45–47). See kirjandus käsitleb perekonnaelu, kombeid, religiooni, teadust ja muid valdkondi. Mis kõige tähtsam, see sisaldab Pühakirja nõuandeid  vaimsete teemade kohta. Kui sinu lapsed ei oska lugeda, jäävad nad paljustki elutähtsast informatsioonist ilma.

Tähtis on õppida tundma inimkonna ajalugu, kuna see aitab näha, miks on vaja Jumala Kuningriiki. Soovitatavad on ka põhiteadmised geograafiast. Piibel räägib paljudest paikadest, nagu Iisrael, Egiptus ja Kreeka. Kas sinu laps oskab need maailmakaardil üles leida? Kas ta oskab leida oma kodumaad? Kui inimene ei oska kaarti lugeda, võib see koguni takistada tal täitmast teenistusülesannet talle määratud piirkonnas (2. Timoteosele 4:5).

Eesõigused koguduses

Kristlikel kogudusevanematel ja teenistusabilistel on palju kohustusi, mis hõlmavad lugemist. Näiteks tuleb ette valmistada programmiosi koguduse koosolekuteks. Kirjanduse ja annetuste kohta tuleb pidada arvet. Ilma põhihariduseta võib nende kohustuste eest hoolitsemine väga raskeks osutuda.

Üle kogu maailma teenib Peeteli kodudes vabatahtlikke. Selleks et nad võiksid omavahel hästi suhelda ja oma ülesandeid täita, näiteks kirjandust tõlkida või seadmeid parandada, peavad nad oskama lugeda ja kirjutada oma elukohamaa riigikeeles. Et sinu lapsed võiksid kunagi neist eesõigustest rõõmu tunda, on neil üldjuhul vaja põhiharidust. Missugust praktilist kasu sinu lapsele kooliskäimine veel annab?

Vaesus ja ebausk

Vaesuses elavad inimesed võivad mõnes olukorras üpris abitud olla. Piisav haridus võib aga aidata meie lastel teinekord asjatuid kannatusi vältida. Paljud kirjaoskamatud suudavad ennast vaevalt elus hoida. Lapsed ja isegi nende vanemad surevad vahel seetõttu, et vanemate minimaalne sissetulek ei võimalda hankida arstiabi. Koolihariduseta või vähese haridusega inimesed on sageli sunnitud elama alatoitluses ja viletsates elamistingimustes. Haridus või vähemalt oskus lugeda ja kirjutada võiksid siin mõnevõrra aidata.

Kirjaoskus vähendab ka ebausku. Muidugi valitseb ebausk nii haritud kui harimata inimeste hulgas. Harimata inimesi on aga lihtsam petta, sest nad ei suuda taolisi pettusi paljastavat materjali lugeda. Seetõttu on tõenäolisem, et nad on ebausklikud või usuvad posija imetervendamist (5. Moosese 18:10–12; Ilmutuse 21:8).

Haridust ei vajata ainult töö leidmiseks

Paljud arvavad, et hariduse põhieesmärk on raha teenida. Sellegipoolest on mõned haritud inimesed ilma tööta või ei suuda teenida piisavalt, et oma põhivajaduste eest hoolitseda. Seetõttu võivad mõned lapsevanemad mõelda, et lapse koolitamine ei tasu ära. Kooliharidus aga ei valmista inimest mitte ainult raha teenima, vaid valmistab lapsi ka eluks üldiselt (Koguja 7:12). Inimesele, kes oskab rääkida, lugeda ja kirjutada  oma elukohamaa riigikeelt, ei ole meditsiinipersonali, võimuesindajate ja pangatöötajatega suhtlemine enam hirmutav, vaid lihtne ning ehk isegi tavatoiming.

Mõnes kohas on kombeks anda hariduseta laps kellegi käe alla õpipoisiks, et õppida müüriladumist, kalapüüdmist, õmblemist või muud tööd. Ameti õppimine on tore asi, aga kui need lapsed kooli üldse ei lähe, ei õpigi nad ilmselt korralikult lugema ega kirjutama. Pole kahtlustki, et kui nad saaksid esiteks põhihariduse ja seejärel õpiksid ametit, suudaksid nad paremini vältida enda ekspluateerimist ning elada rahuldustpakkuvamat elu.

Naatsareti Jeesus oli puusepp ja töötas ilmselt mõnda aega õpipoisina oma kasuisa Joosepi käe all (Matteuse 13:55; Markuse 6:3). Jeesus oli samuti kirjaoskaja, sest juba 12-aastasena suutis ta haritud meestega templis asjalikult vestelda (Luuka 2:46, 47). Jeesuse puhul ei takistanud ametiõpe muud sorti hariduse omandamist.

Kas koolitada ka tüdrukuid?

Mõnes riigis saadavad lapsevanemad kooli küll oma pojad, kuid tütreid mitte. Ehk mõtlevad mõned lapsevanemad, et tütarde koolitamine on liiga kallis, ja usuvad, et kogu päeva kodus veetes on tütarlapsed  emale rohkem abiks. Kirjaoskamatus seab aga tüdrukud ebasoodsasse olukorda. Üks ÜRO Lastefondi väljaanne sõnab: „Uurimus uurimuse järel on näidanud, et tütarlaste harimine on üks parimaid strateegiaid vaesusest väljamurdmiseks.” („Poverty and Children: Lessons of the 90s for Least Developed Countries”.) Haritud tütarlapsed on eluks paremini valmis ja teevad targemaid otsuseid, tuues sellega kasu oma perekonnale.

Beninis (Lääne-Aafrika) korraldatud väikelaste suremuse uuring näitas, et kirjaoskamatute emade laste suremus enne viiendat eluaastat on 67 last 1000 kohta, samal ajal kui põhikooli haridusega naiste juures on see arv 38. UNICEF teeb järelduse: „Niisiis, haridustase on väikelaste suremuse puhul otsustav faktor nii Beninis kui ka mujal maailmas.” Tüdrukutele hariduse andmine on seega mitmeti kasulik.

Kas piisab kirjaoskuskursusest?

Seal kus vaja, korraldavad Jehoova tunnistajad kirjaoskamatute koguduseliikmete jaoks kirjaoskuskursusi. * See kasulik korraldus aitab inimestel tavaliselt kohalikus keeles lugema õppida. Kas see on piisav  koolihariduse asendamiseks? Kas kogudus peaks andma sinu lastele haridust ka siis, kui tavakoolid on olemas?

Kuigi kirjaoskuskursused on Jehoova tunnistajate koguduste hoolitsev korraldus, on need mõeldud eelkõige ebasoodsas olukorras täiskasvanutele, kes ei saanud lapsena koolis käia. Võib-olla polnud nende vanemad teadlikud kirjaoskuse tähtsusest või polnud koole. Niisuguseid inimesi võib aidata kogudustes korraldatud kirjaoskuskursustel käimine. Need aga ei asenda tavakooli ja pole mõeldud alghariduse andmiseks. Kirjaoskuskursustel ei käsitleta selliseid aineid nagu loodusteadus, matemaatika või ajalugu. Tavakooli õppekavas neid aga üldiselt käsitletakse.

Aafrikas peetakse kirjaoskuskursusi peamiselt suguharukeeltes ja mitte kuigi tihti riigikeeles. Kooliharidust aga antakse tavaliselt riigikeeles. See annab lastele lisakasu, sest riigikeeles võib leida rohkem raamatuid ja mitmesugust lugemismaterjali. Kuigi koguduse kirjaoskuskursus võib ju lapse kooliharidusele midagi juurde lisada, ei suuda see seda asendada. Kas pole nii, et kui vähegi võimalik, peaksid lapsed saama koolihariduse?

Lapsevanema vastutus

Mehed, kes hoolitsevad koguduse vaimsete vajaduste eest, peavad olema eeskujulikud kristlased. Neil tuleb oma peret ja lapsi ’hästi valitseda’ (1. Timoteosele 3:4, 12). Neil tuleb igati pingutada, et nende lapsed ei satuks tulevikus ebasoodsasse olukorda.

Jumal on pannud kristlike lapsevanemate õlule suure vastutuse. Nad peavad kasvatama oma lapsi kooskõlas tema Sõnaga ja aitama neil hakata ’armastama teadlikkust’ (Õpetussõnad 12:1; 22:6; Efeslastele 6:4). Apostel Paulus kirjutas: „Kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu” (1. Timoteosele 5:8). Seepärast tuleb pakkuda meie lastele kohast haridust.

Liiga suurte klasside, ebapiisava rahastamise või ehk masendunud, vähetasustatud õpetajaskonna tõttu võib koolisüsteemi tase mõnikord puudulikuks osutuda. Seetõttu on oluline, et lapsevanemad oleksid aktiivselt huvitatud sellest, mida nende lapsed koolis õpivad. Oleks tark tutvuda õpetajatega, eriti iga õppeperioodi alguses, ja ehk isegi küsida, mis nõu nad annavad, et laps võiks saada paremaks õpilaseks. Nii võivad õpetajad tunda, et neid hinnatakse, ja see ajendab neid laste hariduse nimel rohkem pingutama.

Haridusel on lapse arengus elutähtis roll. „Targad panevad tallele, mida teavad,” ütleb Õpetussõnad 10:14. See käib eriti Piibli tundmise kohta. Jehoova rahvas, nii noored kui vanad, peavad olema võimalikult asjatundlikud, et aidata teisi vaimselt ja et „osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti” (2. Timoteosele 2:15; 1. Timoteosele 4:15). Niisiis, kas sinu lapsed peaksid koolis käima? Kahtlemata sa järeldad, et peaksid, kuigi palju sõltub sellest, mis sinu maal on praktiline. Kristlikud lapsevanemad peavad aga vastama veel tähtsamale küsimusele: „Kas minu lapsed peaksid saama haridust?” Kus iganes sa ka ei elaks, oled kindlasti nõus, et sellele küsimusele peaks kõva häälega „Jah!” vastama.

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 12, 13]

KUI KOOLISKÄIMINE ON VÕIMATU

Mõnes olukorras on kooliskäimine võimatu. Näiteks teatas ajakiri „Refugees”, et põgenikelaagris saab igast viiest kooliealisest lapsest ainult üks koolis käia. Mõnel puhul on koolid streigi tõttu pikemat aega suletud. Koolid võivad olla liiga kaugel või teatud regioonis üldse puududa. Kristlaste tagakiusamine võib viia laste koolist väljaheitmiseni.

Kuidas sa võiksid oma lapsi taolistes oludes aidata? Mida teha, kui sul on palju lapsi ja te elate paikkonnas, kus kooliharidusele minevad kulutused teevad võimatuks nende kõigi koolisaatmise? Ehk suudad maksta ühe-kahe lapse koolisaatmise eest, seadmata neid vaimsesse ohtu? Kui see on nii, võivad nad ehk teistele lastele õpetada, mida nad koolis õppisid.

Mõnel maal on korraldus, mida nimetatakse kodukoolituseks. * See tähendab, et üks lapsevanematest veedab põhimõtteliselt iga päev mõned tunnid oma last õpetades. Patriarhaalsel ajal suutsid lapsevanemad oma lapsi edukalt õpetada. Ilmselt just vanematelt saadud hea väljaõppe tõttu oli Jaakobi poeg Joosep võimeline juba noorena teiste ülevaatajana tegutsema.

Sellistes kohtades nagu põgenikelaagrid on ehk keeruline leida ametlikku õppekava, kuid lapsevanemad võivad kasutada õpetuse alusena Jehoova tunnistajate kirjandust. Näiteks sobib väikelaste õpetamiseks „Minu piiblilugude raamat”. Ajakiri „Ärgake!” sisaldab laia teemaringiga artikleid. Raamatut „Elu maa peal – kas evolutsiooni või loomise tulemus?” („Life–How Did It Get Here? By Evolution or by Creation?”) võib kasutada loodusteaduste õpetamiseks. Jehoova tunnistajate aastaraamatus on väike maailmakaart ja see räägib elust ning kuulutustööst erinevates maades.

Õpetusega, mis on hästi ette valmistatud ja laste tasemega kohandatud, võib palju head korda saata. Kui nad jätkavad lugemist ja õppimist, on neil kergem tavakooliga kohaneda, kui see jälle kättesaadavaks peaks osutuma. Kui sa ilmutad initsiatiivi ja teed pingutusi, võid aidata oma lastel head haridust saada, mis on tõeliselt tasutoov!

[Allmärkus]

[Pilt]

Mida ette võtta, kui sinu elukohas pole lastel võimalik koolis käia?