Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Püüa näha teisi nii nagu Jehoova

Püüa näha teisi nii nagu Jehoova

Püüa näha teisi nii nagu Jehoova

„See [kuidas Jumal näeb] pole nii, nagu inimene näeb.” (1. SAAMUELI 16:7)

1., 2. Kui erinevalt nägid Eliabi Jehoova ja Saamuel ning mida me võime sellest õppida?

JEHOOVA andis 11. sajandil e.m.a prohvet Saamuelile ühe salajase ülesande. Ta käskis prohvetil minna Iisai kotta ja võida üks tema poegadest Iisraeli tulevaseks kuningaks. Kui Saamuel nägi Iisai esmasündinut Eliabi, oli ta kindel, et on leidnud isiku, kelle Jumal on valinud. Jehoova aga ütles: „Ära vaata ta välimusele ja kõrgele kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale. Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” (1. Saamueli 16:6, 7). Saamuel ei näinud Eliabi sellisena, nagu nägi teda Jehoova. *

2 Kui kergelt küll võivad inimesed oma hinnangutes teiste kohta eksida! Mõnikord laseme end petta isikutel, kes jätavad pealtnäha meeldiva mulje, kuid on tegelikult täiesti moraalitud. Teinekord võime anda karmi ja range hinnangu siirastele inimestele, kelle iseloomujooned meid häirivad.

3., 4. a) Mida peaksid kaks kristlast tegema, kui nende vahel tekib probleeme? b) Milliseid küsimusi me peaksime endale esitama, kui meil on kaaskristlasega tõsine tüli?

3 Kui kipume teiste kohta – isegi nende kohta, keda oleme juba aastaid tundnud – kiiresti järeldusi tegema, võib tekkida probleeme. Võib-olla oled sa suures tülis mõne kristlasega, kes oli varem su lähedane sõber. Kas tahaksid häid suhteid taastada? Mis aitab sul seda teha?

4 Miks mitte võtta aega ja uurida oma kristlikku venda või õde põhjalikult ja positiivselt? Tee seda, pidades silmas Jeesuse sõnu: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud” (Johannese 6:44). Küsi endalt, miks tõmbas Jehoova selle inimese oma Poja juurde? Milliseid väärtuslikke omadusi on sel isikul? Kas ma pole neid omadusi märganud või olen neid alahinnanud? Miks meist alguses sõbrad said? Mis tõmbas mind selle inimese poole? Esialgu võib sul olla raske tema headele omadustele mõelda, eriti veel siis, kui sul on tema vastu mõnda aega negatiivseid tundeid olnud. See on aga siiski ülimalt oluline samm heade suhete taastamiseks teie vahel. Et saada paremini aru, kuidas seda võiks teha, otsigem positiivseid omadusi kahes mehes, keda aeg-ajalt nende vigade pärast meenutatakse. Need on prohvet Joona ja apostel Peetrus.

Eelarvamusteta pilk Joonale

5. Milline ülesanne Joonale anti ja kuidas ta sellele reageeris?

5 Joona teenis prohvetina põhjapoolses Iisraeli kuningriigis ajal, mil seda valitses Jerobeam II, Joase poeg (2. Kuningate 14:23–25). Ühel päeval käskis Jehoova Joonal Iisraelist lahkuda ja minna Niinivesse, võimsa Assüüria impeeriumi pealinna. Mis oli tema ülesanne? Ta pidi hoiatama Niinive elanikke, et nende suur linn hävitatakse (Joona 1:1, 2). Selle asemel et järgida Jumala juhtnööre, Joona põgenes! Ta läks laevale, mis sõitis Tarsisesse – kaugele Niinivest (Joona 1:3).

6. Miks valis Jehoova Niinivesse saatmiseks just Joona?

6 Mis tuleb sul kõigepealt meelde, kui mõtled Joonale? Kas mõtled temast kui sõnakuulmatust prohvetist? Pealiskaudne pilk temale võib sellise järelduseni viia. Ent kas Jumal määras Joona prohvetiks sellepärast, et see oli sõnakuulmatu? Muidugi mitte! Kindlasti oli Joonal ka väärtuslikke omadusi. Mõelgem, mida ta oli prohvetina korda saatnud.

7. Millistes tingimustes oli Joona teeninud Jehoovat Iisraelis ja kuidas selle asjaolu teadmine mõjutab sinu suhtumist temasse?

7 Tegelikult oli Joona teeninud ustavalt Iisraelis, kus prohvetisõnumitesse suhtuti väga ükskõikselt. Prohvet Aamos, kes elas umbes samal perioodil kui Joona, kirjeldas tolle aja iisraellasi materialistlike lõbuarmastajatena. * Riigis oli halb olukord, kuid iisraellased olid selles suhtes täiesti ükskõiksed (Aamos 3:13–15; 4:4; 6:4–6). Ometi täitis Joona päevast päeva ustavalt oma ülesannet ja kuulutas neile. Kui sa oled hea sõnumi kuulutaja, siis kindlasti tead, kui raske on rääkida inimestega, kes on ükskõiksed ja endaga rahulolevad. Niisiis, kuigi me teame Joona nõrkusi, ärgem jätkem tähele panemata tema ustavust ja vastupidavust, mida ta truudusetutele iisraellastele kuulutades ilmutas.

8. Millised raskused ootasid Iisraeli prohvetit Niinives?

8 Ülesanne minna Niinivesse oli veelgi suurem proovikivi. Sinna jõudmiseks tuli Joonal jalgsi rännata ligikaudu 800 kilomeetrit. See pingutusi nõudev teekond kestis umbes ühe kuu. Pärast kohalejõudmist pidanuks prohvet kuulutama assüürlastele, kes olid tuntud oma julmuse poolest. Nende sõjapidamist iseloomustas tihtipeale sadistlik piinamine. Nad isegi hooplesid oma metsikusega. Pole ime, et Niinivet nimetati „veresüüga linnaks”! (Nahum 3:1, 7.)

9. Milliseid omadusi Joona ilmutas, kui meremehi ähvardas tugev torm?

9 Tõrkudes vastu Jehoova käsule, astus Joona laevale, mis viis teda määratud kohast üha kaugemale ja kaugemale. Jehoova siiski ei kaotanud usaldust oma prohveti vastu ega püüdnud teda kellegi teisega asendada. Ta hoopis proovis Joonale tema ülesande tõsidust selgitada. Jumal tekitas merel tugeva tormi. Lained pillutasid laeva, millega Joona reisis. Süütud meremehed olid hukkumisohus vaid Joona pärast! (Joona 1:4.) Kuidas Joona toimis? Kuna ta ei tahtnud, et laeva pardal olevad mehed tema süü tõttu elu kaotaksid, ütles ta neile: „Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb meri teie poolest!” (Joona 1:12). Tal polnud mingit põhjust arvata, et juhul, kui mehed lõpuks viskavadki ta üle parda, päästab Jehoova ta merest (Joona 1:15). Ometi oli Joona valmis maksma kõrgeimat hinda selle eest, et meremehed ei peaks hukkuma. Kas ei näita tema tegu julgust, alandlikkust ja armastust?

10. Mis juhtus pärast seda, kui Jehoova oli selle ülesande taas Joonale andnud?

10 Lõpuks Jehoova päästis Joona. Kas Joona oli nüüd oma hiljutiste tegude pärast Jumala esindajaks kõlbmatu? Üldsegi mitte, sest Jehoova kordas prohvetile armuliselt ja armastavalt ülesannet minna Niinive elanikele kuulutama. Kui Joona jõudis Niinivesse, siis teatas ta julgelt inimestele, et Jumal on näinud nende suurt kurjust ja et nende linn hävitatakse 40 päeva pärast (Joona 1:2; 3:4). Kui Niinive elanikud kuulsid Joona otsekohest sõnumit, siis nad kahetsesid ning linn jäi alles.

11. Mis näitab, et Joona võttis õppust?

11 Joonal polnud siiski veel õiget suhtumist. Ent Jehoova oli kannatlik ning näitliku õppetunni abil aitas ta Joonal mõista, et ta näeb välisilmest kaugemale ja uurib südant (Joona 4:5–11). Joona võttis sellest õppust, sest ta kirjutas ausalt selle loo enda kohta üles. Valmisolek kirjutada oma vigadest ja kirjeldada piinlikke üksikasju on veel üks tõend tema alandlikkusest. Eksimuse tunnistamiseks on vaja julgust!

12. a) Kust me teame, et Jeesus suhtub inimestesse samamoodi nagu Jehoova? b) Kuidas innustatakse meid suhtuma inimestesse, kellele me head sõnumit kuulutame? (Vaata kasti leheküljel 18.)

12 Sajandeid hiljem tegi Jeesus Kristus positiivse märkuse ühe sündmuse kohta Joona elus. Ta ütles: „Otsekui Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd” (Matteuse 12:40). Kui Joona üles äratatakse, saab ta teada, et Jeesus võrdles seda aega, mil ta hauas oli, selle sünge perioodiga prohveti elus. Kas pole me rõõmsad, et teenime Jumalat, kes ei hülga oma sulaseid tehtud eksimuste pärast? Laulukirjutaja ütles: „Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:13, 14). Tõepoolest, see „põrm” – sealhulgas ka praegu elavad ebatäiuslikud inimesed – võib Jumala püha vaimu toetusel palju korda saata!

Tasakaalukas suhtumine Peetrusesse

13. Millised Peetruse iseloomujooned võivad kõigepealt meelde tulla, ent miks valis Jeesus ta oma apostliks?

13 Vaadelgem nüüd lühidalt teist näidet – apostel Peetrusest. Kui sul palutakse Peetrust iseloomustada, kas tuleb sul siis kohe meelde tema tormakus, keevalisus ja ka liigne enesekindlus? Ta ilmutas tõesti mõnikord selliseid omadusi. Ent kas Jeesus oleks valinud Peetruse üheks oma kaheteistkümnest apostlist, kui too oleks tõepoolest olnud tormakas, keevaline ja liialt enesekindel? (Luuka 6:12–14.) Muidugi mitte! Jeesus nägi nendest puudustest kaugemale ja märkas Peetruse häid omadusi.

14. a) Mis võib aidata mõista Peetruse näilist esiletükkimist? b) Miks me peaksime olema tänulikud selle eest, et Peetrus esitas palju küsimusi?

14 Peetrus võttis aeg-ajalt teiste apostlite nimel sõna. Mõnede arvates näitab see tagasihoidlikkuse puudumist. Ent kas see on tingimata nõnda? Arvatakse, et Peetrus oli teistest apostlitest vanem ja võib-olla oli ta ka Jeesusest vanem. Kui see on õige, siis aitab see ehk mõista, miks Peetrus nii tihti esimesena sõna võttis (Matteuse 16:22). Kuid on ka teine tegur, mida tuleks arvesse võtta. Peetrus oli vaimne mees. Teadmisjanu ajendas teda küsimusi esitama. Tema küsimused on meilegi kasuks tulnud. Peetruse küsimustele vastates ütles Jeesus rohkesti väärtuslikke mõtteid, mis on Piiblisse kirja pandud. Näiteks rääkis Jeesus ’ustavast majapidajast’ just siis, kui ta vastas Peetruse küsimusele (Luuka 12:41–44). Mõtle ka Peetruse küsimusele: „Meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud sind. Mis me sellest nüüd saame?” Jeesus andis seepeale julgustava lubaduse: „Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab mitu korda rohkem ja pärib igavese elu” (Matteuse 15:15; 18:21, 22; 19:27–29).

15. Miks võib öelda, et Peetrus oli tõesti lojaalne?

15 Peetrusel oli teinegi suurepärane omadus – ta oli lojaalne. Kui paljud jüngrid ei mõistnud üht Jeesuse õpetust ja lakkasid sel põhjusel teda järgimast, siis oli just Peetrus see, kes võttis 12 apostli nimel sõna ja ütles: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad” (Johannese 6:66–68). Võib arvata, kuidas need sõnad Jeesuse südant soojendasid. Hiljem enamik apostleid põgenes, kui rahvajõuk tuli nende Isandat arreteerima. Peetrus aga järgnes rahvahulgale veidi maad tagapool ja läks isegi ülempreestri õue. Ta tegi seda sellepärast, et ta oli julge, mitte arg. Sel ajal kui Jeesust üle kuulati, oli Peetrus koos juutidega, kes soojendasid end tule ääres. Üks ülempreestri teener tundis apostli ära ja süüdistas teda, et ta oli olnud koos Jeesusega. On tõsi, et Peetrus salgas oma Isanda, kuid ärgem unustagem, et Peetrus oli sattunud sellesse ohtlikku olukorda, kuna ta oli lojaalne ja Jeesuse pärast mures. Enamik apostleid end sellisesse olukorda panna ei söandanud (Johannese 18:15–27).

16. Millisel praktilisel põhjusel me oleme vaadelnud Joona ja Peetruse häid omadusi?

16 Peetruse head omadused ületasid kaugelt tema puudused. Sama võib öelda Joona kohta. Nagu me suhtume nüüd palju positiivsemalt Joonasse ja Peetrusesse, nii peame end harjutama olema positiivsemad oma nüüdisaegsete vaimsete vendade ja õdede vastu. Nii tehes tekivad meil nendega paremad suhted. Miks on see väga vajalik?

Rakendagem seda õppetundi ellu

17., 18. a) Miks võib kristlaste vahel hõõrumisi tekkida? b) Milline Piibli nõuanne võib aidata meil kaasusklikega arusaamatusi lahendada?

17 Tänapäeval teenivad Jehoovat ühtselt eri rassidest mehed, naised ja lapsed, kel on erinev majanduslik olukord ja haridustase (Ilmutuse 7:9, 10). Kui erinevaid isiksusi me kristlikus koguduses näeme! Kuna me teenime Jumalat külg külje kõrval, siis on paratamatu, et aeg-ajalt tekib omavahelisi hõõrumisi (Roomlastele 12:10; Filiplastele 2:3).

18 Ehkki me pole vendade puuduste suhtes pimedad, ei keskendu me nende vigadele. Me püüame jäljendada Jehoovat, kelle kohta laulukirjutaja laulis: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” (Laul 130:3). Selle asemel et keskenduda iseloomujoontele, mis võivad meie suhted rikkuda, me taotleme „seda, mis läheb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks” (Roomlastele 14:19). Me püüame näha inimesi nii nagu Jehoova – vaatame mööda vigadest ja keskendume headele omadustele. Kui teeme nii, aitab see meil ’sallida üksteist’ (Koloslastele 3:13).

19. Milliseid praktilisi samme võiks kristlane tõsiste tülide lahendamiseks ette võtta?

19 Mida teha aga siis, kui tekivad erimeelsused, mida me ei suuda oma südames lahendada? (Laul 4:5.) Kas sul on selline olukord mõne kaasusklikuga? Miks mitte proovida suhteid korda seada? (1. Moosese 32:14–16.) Kõigepealt pöördu palves Jehoova poole ja palu juhatust. Seejärel, hoides meeles inimese positiivseid omadusi, pöördu tema poole „targas tasaduses” (Jakoobuse 3:13). Ütle talle, et tahad rahumeelseid suhteid taastada. Tuleta meelde inspireeritud nõuannet: „Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale” (Jakoobuse 1:19). Nõuanne olla „pikaline vihale” viitab sellele, et teine isik võib teha või öelda midagi, mis sind vihale ajab. Kui nõnda juhtub, siis palu Jehoovalt abi enesevalitsuse säilitamiseks (Galaatlastele 5:22, 23). Lase vennal öelda, mis tal öelda on, ja kuula hoolega. Ära sega vahele, isegi kui sa ei nõustu kõigega, mida ta ütleb. Tema seisukoht võib olla vale, kuid see on siiski tema seisukoht. Püüa näha probleemi tema vaatepunktist. See võib tähendada ka seda, et vaatame ennast läbi venna silmade (Õpetussõnad 18:17).

20. Millised edasised sammud erimeelsuste lahendamisel viivad tõenäoliselt leppimiseni?

20 Kui on sinu kord rääkida, siis tee seda lahkel toonil (Koloslastele 4:6). Ütle oma vennale, mida sa temas hindad. Vabanda, kui oled mingilgi moel tüli tekkimisele kaasa aidanud. Kui sinu alandlike pingutuste tulemuseks on leppimine, siis täna Jehoovat. Kui leppida ei õnnestu, siis palu edaspidigi Jehoovalt juhatust ja otsi rahu saavutamiseks teisi võimalusi (Roomlastele 12:18).

21. Kuidas on see arutelu aidanud sul näha teisi nii nagu Jehoova?

21 Jehoova armastab kõiki oma teenijaid. Tal on hea meel kasutada meid kõiki oma teenistuses, ehkki me oleme ebatäiuslikud. Kui saame rohkem teada tema suhtumise kohta teistesse, siis kasvab meie armastus vendade ja õdede vastu. Kui meie armastus mõne kaaskristlase vastu on jahenenud, saab seda uuesti sütitada. Milliseid õnnistusi me küll kogeme, kui teeme sihikindlaid pingutusi, et teistesse positiivselt suhtuda ja näha neid nii nagu Jehoova!

[Allmärkused]

^ lõik 1 Hiljem selgus, et kena välimusega Eliabil ei olnud omadusi, mis oleksid sobinud Iisraeli kuningale. Kui vilistist hiiglane Koljat kutsus iisraellasi võitlema, oli Eliab koos teiste Iisraeli meestega hirmust kange (1. Saamueli 17:11, 28–30).

^ lõik 7 Jerobeam II tegi ilmselt palju, et suurendada põhjapoolse kuningriigi rikkusi. Ta saavutas mõned olulised võidud, taastas endise territooriumi ja kogus selle tulemusena arvatavasti andamit (2. Saamueli 8:6; 2. Kuningate 14:23–28; 2. Ajaraamat 8:3, 4; Aamos 6:2).

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas suhtub Jehoova oma ustavate teenijate puudustesse?

• Milliseid Joona ja Peetruse positiivseid omadusi oskad sa välja tuua?

• Kuidas sa oled otsustanud suhtuda kristlikesse vendadesse?

[Küsimused]

[Kast lk 18]

Mõtle, kuidas Jumal inimesi näeb

Kui mõtiskled Piibli jutustuse üle Joonast, siis kas tunned vajadust vaadata uue pilguga inimestele, kellele sa korrapäraselt head sõnumit kuulutad? Nad võivad tunduda ükskõiksed või endaga rahulolevad, nagu olid iisraellased, või panna vastu Jumala sõnumile. Kuidas aga Jehoova Jumal neid näeb? Isegi mõned selle asjade süsteemi prominentsed isikud võivad ühel päeval Jehoova poole pöörduda, nagu Niinive kuningas kahetses Joona kuulutamise tulemusena (Joona 3:6, 7).

[Pilt lk 15]

Kas sa näed teisi nii nagu Jehoova?

[Pilt lk 16, 17]

Jeesusel oli Joona kogemuse kohta midagi positiivset öelda