Boase ja Ruti ebatavaline abielu

PETLEMMA linna ligidal käib ühes rehealuses vilgas tegevus. On olnud pikk päev. Värskelt kõrvetatud terade meeldiv lõhn annab näljastele töölistele märku, et on aeg keha kinnitada. Igaüks saab maitsta oma töö vilja.

Jõukas maaomanik Boas sööb-joob kõhu täis ja heidab suure viljakuhja äärde puhkama. Hiljem, kui lõikuspäev saab läbi, otsib igaüks endale mõnusa magamispaiga. Rahulolev Boas katab end kinni ja jääb magama.

Vargne kohtumine

Keskööl ärkab Boas külmast värisedes üles. Keegi on meelega tema jalgade katte üles tõstnud ja lamab seal! Nägemata, kes seal pimedas on, küsib ta: „Kes sa oled?” Naisehääl vastab: „Mina olen Rutt, su ümmardaja! Laota hõlm oma ümmardaja peale, sest sina oled suguvõsa lunastaja!” (Rutt 3:1–9).

Nad on omaette pimeduses ja vestlevad. Naised ei tule tavaliselt niimoodi rehealusesse (Rutt 3:14). Siiski jääb Rutt Boase palvel tema jalgade juurde magama, kuni tõuseb enne koitu üles ja lahkub, et vältida alusetut kriitikat.

Kas see oli romantiline kohtumine? Kas Rutt – vaene noor lesknaine võõralt maalt – võrgutas kavalalt selle rikka vanema mehe? Või kas Boas kasutas tol ööl ära Ruti olukorda ja üksindust? Ei. Juhtunus ilmneb hoopis lojaalsus ja armastus Jumala vastu. See sündmus on ka väga südantliigutav.

Kes aga on Rutt? Mis on tema ajend? Ja kes on see rikas mees Boas?

„Tubli naine”

Aastaid enne seda vahejuhtumit tabas Juudamaad näljahäda. Neljaliikmeline iisraeli perekond – Elimelek, tema naine Noomi ja nende kaks poega Mahlon ja Kiljon – läks elama viljakale Moabimaale. Pojad abiellusid moabi naistega, Ruti ja Orpaga. Pärast oma meeste surma Moabis kuulsid need kolm naist, et Iisraelis on olukord paranenud. Seega otsustas Noomi – raskustest kibestunud lesk, kel polnud ei lapsi ega lapselapsi – kodumaale tagasi pöörduda (Rutt 1:1–14).

Tagasiteel Iisraeli veenis Noomi Orpat oma rahva juurde naasma. Seejärel ütles Noomi Rutile: „Vaata, su kälis pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde. Pöördu ka sina oma käliksele järele!” Kuid Rutt vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha  jätaksin ..., sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina ... Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal! Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki” (Rutt 1:15–17). Niisiis läksid need kaks puudust kannatavat leske Petlemma. Ruti armastus oma ämma vastu ja hoolitsus tema eest avaldas ümberkaudsetele inimestele nii head muljet, et nende meelest oli ta Noomile „parem kui seitse poega”. Teised kirjeldasid Rutti kui „tublit naist” (Rutt 3:11; 4:15).

Kui Petlemmas oli alanud odralõikus, ütles Rutt Noomile: „Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!” (Rutt 2:2).

Ta satub juhuslikult põllule, mille omanik on Boas, tema äia Elimeleki sugulane. Rutt küsib ülevaatajalt järelnoppimiseks luba. Tema töökus paistab silma ja ülevaataja kiidab Boasele tema tööd (Rutt 1:22–2:7).

Kaitsja ja heategija

Boas on harras Jehoova kummardaja. Igal hommikul tervitas ta lõikajaid sõnadega: „Jehoova olgu teiega!” ja nad vastasid: „Jehoova õnnistagu sind!” (Rutt 2:4). Kui Boas näeb Ruti töökust ja saab teada tema lojaalsusest Noomile, teeb ta Rutile järelnoppimiseks erilisi korraldusi. Lühidalt öeldes ütleb ta: „Jää minu põllule, sul pole vaja mujale minna. Seltsi minu tüdrukutega, nendega koos võid julge olla. Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Kui sul on janu, siis nad toovad sulle vett.” (Rutt 2:8, 9.)

Rutt kummardab maani ja ütleb: „Miks olen ma su silmis armu leidnud, ... kuigi olen võõras?” Boas vastab: „Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa maha jätsid oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud. Jehoova tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Jehoovalt” (Rutt 2:10–12).

Boas ei püüa tema kiindumust võita. Tema kiitus on siiras. Rutt on südamelt alandlik ja tänab teda lohutuse eest. Ta pole seda enda arvates ära teeninud ja hakkab veelgi kõvemini tööle. Hiljem, söögiajal, kutsub Boas Rutti: „Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!” Ta sööb kõhu täis ja jätab osa toitu alles, et koju Noomile viia (Rutt 2:14).

Päeva lõpuks on Rutt kogunud ligi 22 liitrit otra. Ta viib selle ja toidu, mis üle jäi, koju Noomile (Rutt 2:15–18). Tundes rõõmu vilja rohkuse üle, küsib Noomi: „Kus sa täna noppisid . . . ? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!” Saades teada, et see oli Boas, ütleb Noomi: „Õnnistagu teda Jehoova, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja  surnute vastu! ... See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid” (Rutt 2:19, 20).

„Varjupaiga” leidmine

Soovist leida oma miniale „varjupaik” ehk kodu, haarab Noomi sellest võimalusest kinni ja teeb vastavalt Jumala Seadusele korraldusi lunastamise palumiseks (3. Moosese 25:25; 5. Moosese 25:5, 6). Noomi annab Rutile nõu toimida ühe väga mõjusa, isegi omajagu põneva tegevusplaani järgi, et Boase tähelepanu köita. Selleks valmistunud ja head juhatust saanud Rutt läheb pimeduse varjus Boasele kuuluvasse rehealusesse. Rutt leiab ta magamas. Ta tõstab üles Boase jalgade katte ja jääb ootama, et too ärkaks.

Kui Boas ärkab, siis kahtlemata aitab Ruti sümboolne tegu tal mõista, milline tähendus on naise palvel, et ta ’laotaks hõlma oma ümmardaja peale’. Ruti tegevuse kaudu saab eakas juuda mees teada oma lunastajakohustusest, sest ta oli Ruti kadunud abikaasa Mahloni sugulane (Rutt 3:9).

Ruti öine külaskäik oli ootamatu. Siiski võib Boase reageeringu põhjal järeldada, et Ruti lunastamispalve polnud täiesti üllatuslik. Boas tahtis teha nii, nagu Rutt palus.

Ruti hääl oli ilmselt murelik, sest see ajendas Boast talle kinnitama: „Nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle, sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!” (Rutt 3:11).

See, et Boase silmis oli Ruti käitumine täiesti vooruslik, ilmneb tema sõnades: „Õnnistagu sind Jehoova, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem” (Rutt 3:10). Kõigepealt ilmutas Rutt lojaalset armastust Noomi vastu. Hiljem andis ta omakasupüüdmatult endast Boasele teada, kuna see Rutist palju vanem mees oli lunastaja. Rutt tahtis üles kasvatada järeltulijat Mahlonile, oma surnud abikaasale, ja Noomile.

Lunastaja, kes taganeb

Järgmisel hommikul kutsub Boas sugulase, kellele ta viitab: „Sina, mis su nimi nüüd ongi” ja kes on Noomile lähem sugulane kui Boas. Linnaelanike ja linna vanemate ees teatab Boas talle tema õigusest osta Noomilt põlluosa, mis kuulus viimase abikaasale Elimelekile ja mille Noomi on sunnitud ära müüma. Lühidalt öeldes küsib Boas temalt: „Kas sa tahad lunastada? Kui ei, siis lunastan mina selle.” Seepeale nõustub see mees lunastama (Rutt 4:1–4).

Kuid teda ootab üllatus! Nüüd ütleb Boas kõigi tunnistajate juuresolekul: „Sel päeval,  kui sa ostad põllu Noomilt, ostad sa ka moabi naise Ruti, surnu naise, surnu nime taastamiseks tema pärisosal.” Kartes oma pärisosa rikkuda, keeldub lähim sugulane oma lunastamisõigusest, öeldes: „Mina ei saa lunastada!” (Rutt 4:5, 6).

Vastavalt tavale pidi mees, kes vabaksostmisest keeldub, tõmbama sandaali jalast ja andma teisele. Seega, kui lunastaja ütleb Boasele: „Osta enesele!”, tõmbab ta sandaali jalast. Siis Boas ütleb vanematele ja kogu rahvale: „Te olete täna tunnistajad, et ma olen ostnud Noomilt kõik, mis kuulus Elimelekile, ja kõik, mis kuulus Kiljonile ja Mahlonile. Ka olen ma moabi naise Ruti, Mahloni naise, ostnud enesele naiseks, et taastada surnu nime ta pärisosal ... te olete täna selle tunnistajad!” (Rutt 4:7–10).

Kogu rahvas, kes oli väravas, ütleb Boasele: „Jehoova tehku naine, kes tuleb su kotta, Raaheli ja Lea sarnaseks, kes mõlemad ehitasid Iisraeli koja! Tee vägevaid tegusid Efratas, tee oma nimi kuulsaks Petlemmas” (Rutt 4:11, 12).

Rahva õnnistusel võtab Boas Ruti endale naiseks. Rutt toob talle ilmale poja Oobedi ja nii saavad neist kuningas Taaveti ja järelikult ka Jeesus Kristuse esivanemad (Rutt 4:13–17; Matteuse 1:5, 6, 16).

„Täielik palk”

Kogu jutustuse kestel, alates esimesest lahkest tervitusest töölistele kuni nõusolekuni täita oma kohust säilitada Elimeleki perekonna nimi, paistab Boas silma kui teoinimene ja mõjuvõimas isik. Samal ajal oli ta inimene, kes ilmutas tugevat enesevalitsust, usku ja laitmatust. Boas oli ka helde, lahke, kõlbeliselt puhas ja kuuletus täielikult Jehoova käskudele.

Ruti puhul paistab silma tema armastus Jehoova vastu, lojaalsus, mida ta osutas Noomile, ning tema töökus ja alandlikkus. Pole ime, et ta oli inimeste silmis „tubli naine”. Ta ei söönud „laiskuse leiba” ja kuna ta tegi hoolega tööd, oli tal üht-teist oma puudust kannatavale ämmale jagada (Õpetussõnad 31:27, 31). Võtnud enda peale kohustuse hoolitseda Noomi eest, tundis Rutt kindlasti andmisrõõmu (Apostlite teod 20:35; 1. Timoteosele 5:4, 8).

Milliseid häid eeskujusid me küll leiame Ruti raamatust! Jehoova peab meeles Noomit. Rutt saab „täieliku palga”, saades Jeesus Kristuse esiemaks. Boast õnnistatakse „tubli naisega”. Meile on aga sellised inimesed usu eeskujudeks.

[Kast lk 26]

Lootusekiir

Kui sa tunned mõnikord, et elad viletsal ajal, võib Ruti lugu anda lootusesädeme. See paistab silma kui Kohtumõistjate raamatu tähtis epiloog. Ruti raamat räägib, kuidas Jehoova kasutas alandlikku leske, kes oli pärit võõra rahva, moabiitide seast, et anda oma rahvale kuningas. Kohtumõistjate raamatu taustal särab Ruti usk otsekui valgusena tolles ajastus.

Lugedes Ruti lugu, võid olla kindel, et olgu ajad ükskõik kui rasked, Jumal hoolitseb alati oma rahva eest ja täidab oma eesmärgid.