Kas sina küsid: „Kus on Jehoova?”

„Nad läksid minust eemale ... Nad ei küsinud: kus on Jehoova.” (JEREMIJA 2:5, 6)

1. Mida inimesed võivad silmas pidada, kui nad küsivad: kus on Jumal?

„KUS on Jumal?” Seda on küsinud paljud inimesed. Mõned on püüdnud Looja kohta teada saada lihtsalt üht peamist fakti: kus ta asub? Teised on esitanud selle küsimuse pärast mingit ulatuslikku katastroofi või siis, kui nad on ise mingisse väga raskesse olukorda sattunud ega suuda mõista, miks Jumal ei ole sekkunud. On ka neid, kes selle üle kunagi ei juurdle, sest nad ei usu Jumala olemasolusse (Laul 10:4).

2. Kes on Jumala otsimises edukad?

² Muidugi on palju neid, kes tunnustavad, et Jumala olemasolu kohta on rohkesti tõendeid (Laul 19:2; 104:24). Mõned neist on rahul sellega, et lihtsalt kuuluvad mingisse religiooni. Üle kogu maailma on aga miljoneid inimesi, keda tugev tõearmastus on pannud otsima tõelist Jumalat. Nende pingutused pole olnud asjatud, sest ta „ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:26–28).

3. a) Kus on Jumala asukoht? b) Millele viitab Pühakirjas esitatud küsimus: kus on Jehoova?

³ Kui inimene tõepoolest leiab Jehoova, siis ta mõistab, et „Jumal on Vaim” ja inimsilmale nähtamatu (Johannese 4:24). Jeesus ütles tõelise Jumala kohta: „Mu Isa ..., kes on taevas.” Mida see tähendab? Seda, et nagu taevas asub kõrgel maa kohal, nii on ka meie taevase Isa asupaik vaimses mõttes kõrgustes (Matteuse 12:50, meie kursiiv; Jesaja 63:15). Me küll ei saa Jumalat näha füüsiliste silmadega, kuid ta võimaldab meil teda tunda ja tema eesmärkide kohta palju teada saada (2. Moosese 33:20; 34:6, 7). Ta vastab küsimustele, mida esitavad siirad inimesed, kes otsivad elu mõtet. Ta annab meile usaldusväärse aluse, mis aitab meil teha kindlaks, milline on tema seisukoht meie igapäevaelu puudutavates asjades – täpsemalt öeldes, kuidas tema neile asjadele vaatab ning kas meie soovid on kooskõlas tema eesmärkidega. Ta tahab, et me uuriksime selliseid küsimusi ja teeksime vastuste leidmiseks tõsimeelseid pingutusi. Jehoova noomis prohvet Jeremija kaudu muistset Iisraeli rahvast, kuna see ei toiminud nõnda. Iisraellased teadsid Jumala nime, kuid „nad ei küsinud: kus on Jehoova” (Jeremija 2:6). Jehoova eesmärk polnud nende peamiseks mureks. Nad ei otsinud tema juhatust. Kas sina küsid: „Kus on Jehoova?”, kui sul on vaja langetada suuri või väikseid otsuseid?

Nemad otsisid Jumalalt juhatust

4. Kuidas on Taavet meile eeskujuks Jehoova otsimisel?

⁴ Iisai poeg Taavet arendas juba noore mehena tugevat usku Jehoovasse. Tema jaoks oli Jehoova „elav Jumal”. Taavet oli isiklikult kogenud Jehoova kaitset. Ajendatuna usust ja armastusest „Jehoova nime” vastu, surmas Taavet hästirelvastatud vilistist hiiglase Koljati (1. Saamueli 17:26, 34–51). Edu ei muutnud aga Taavetit liiga enesekindlaks. Ta ei arvanud, et nüüd võib ta ükskõik mida teha ja Jehoova õnnistab teda. Kui Taavetil oli vaja järgnevate aastate jooksul otsuseid  langetada, otsis ta korduvalt Jehoova juhatust (1. Saamueli 23:2; 30:8; 2. Saamueli 2:1; 5:19). Ta palvetas alatasa: „Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!” (Laul 25:4, 5). Kui hea eeskuju meile!

5., 6. Kuidas Joosafat Jehoovat eri aegadel otsis?

⁵ Viienda Taaveti soost kuninga Joosafati päevil tuli kolme rahva ühendarmee Juuda vastu sõdima. Selles riiklikus hädaolukorras „pööras [Joosafat] oma palge Jehoovat otsima” (2. Ajaraamat 20:1–3). See polnud esimene kord, kui Joosafat Jehoovat otsis. Ta oli vältinud Baali kummardamist, mis lokkas põhjapoolses ärataganenud Iisraeli kuningriigis, ning ta oli teinud valiku käia Jehoova teedel (2. Ajaraamat 17:3, 4). Kuidas aga Joosafat otsis Jehoovat selles hädaolukorras?

⁶ Ühispalvest, mille Joosafat Jeruusalemmas sel kriitilisel ajal esitas, on näha, et ta tuletas meelde Jehoova kõikvõimast jõudu. Ta oli mõelnud sügavalt Jehoova eesmärgi peale, mis ilmnes selles, kuidas Ta oli teised rahvad ära ajanud ja maa iisraellastele pärandiks andnud. Kuningas tunnistas, et ta vajab Jehoova abi (2. Ajaraamat 20:6–12). Kas Jehoova lasi end sel korral leida? Lasi küll. Ta edastas leviit Jahasieli kaudu üksikasjalikud juhtnöörid ning andis järgmisel päeval oma rahvale võidu (2. Ajaraamat 20:14–28). Kuidas sa võid kindel olla, et Jehoova laseb ka sinul teda leida, kui sa temalt juhatust otsid?

7. Kelle palveid Jumal kuuleb?

⁷ Jehoova ei ole erapoolik. Ta innustab kõigist rahvastest inimesi, et nad otsiksid teda palves (Laul 65:3; Apostlite teod 10:34, 35). Jehoova teab, mis on nende inimeste südames, kes tema poole palvetavad. Ta kinnitab meile, et ta kuuleb õigete palveid (Õpetussõnad 15:29). Ta on leitav ka neile, kes pole varem tema vastu mingit huvi ilmutanud, kuid nüüd alandlikult tema juhatust otsivad (Jesaja 65:1). Jehoova kuuleb isegi nende palveid, kes pole tema seadustest kinni pidanud, kuid nüüd alandlikult seda kahetsevad (Laul 32:5, 6; Apostlite teod 3:19). Kui aga inimene pole Jumalale südamest allaheitlik, siis palvetab ta ilmaaegu (Markuse 7:6, 7). Mõtle mõningatele näidetele.

Nende palved jäid vastuseta

8. Miks olid kuningas Sauli palved Jehoovale vastuvõetamatud?

⁸ Kui prohvet Saamuel ütles kuningas Saulile, et Jumal on ta tema sõnakuulmatuse pärast hüljanud, siis Saul kummardus Jehoova ette (1. Saamueli 15:30, 31). Ent see oli pelgalt teesklus. Saul ei tahtnud Jumalale kuuletuda, vaid inimeste silmis auväärne paista. Hiljem, kui vilistid Iisraeliga sõdisid, otsis Saul Jehoovalt nõu vaid vormitäiteks. Kui ta vastust ei saanud, pöördus ta meediumi poole, ehkki teadis, et see on Jehoovale vastumeelt (5. Moosese 18:10–12; 1. Saamueli 28:6, 7). 1. Ajaraamat 10:14 ütleb Sauli kohta kokkuvõtlikult: „[Ta ei] olnud nõu küsinud Jehoovalt.” Miks võib nõnda öelda? Sauli  palved ei põhinenud usul ja seetõttu ta nagu polekski palvetanud.

9. Mis mõttes palus Sidkija Jehoova juhatust valesti?

⁹ Samasugune oli olukord siis, kui lähenes Juuda kuningriigi lõpp. Tehti palju palveid ja küsiti nõu Jehoova prohvetitelt. Inimesed väitsid, et austavad Jehoovat, kuid samal ajal tegelesid nad ebajumalakummardamisega (Sefanja 1:4–6). Ehkki nad pealtnäha otsisid Jumalat, ei valmistanud nad oma südant tema tahtele alluma. Kuningas Sidkija anus Jeremijat, et see tema eest Jehoovalt nõu küsiks. Jehoova oli juba öelnud kuningale, mida too peab tegema. Sidkijal polnud aga piisavalt usku ja ta kartis inimesi ning seetõttu ei kuuletunud ta Jehoovale. Jehoova ei andnud kuningale teistsugust vastust, mis oleks talle rohkem meeldinud (Jeremija 21:1–12; 38:14–19).

10. Mis mõttes otsis Joohanan Jehoova juhatust valesti ja mida me tema eksimusest õpime?

¹⁰ Kui Jeruusalemm oli hävitatud ja babüloonlaste armee koos juudi vangidega lahkunud, tahtis Joohanan viia väikse grupi Juudamaale järele jäänud juute Egiptusse. Plaanid olid juba tehtud, kuid enne lahkumist palusid nad Jeremijal palvetada nende eest ja otsida Jehoovalt juhatust. Saamata sellist vastust, mida nad oleksid tahtnud, toimisid nad ikka edasi oma plaanide kohaselt (Jeremija 41:16–43:7). Kas sa näed neis sündmustes õppetunde, mis võivad sullegi kasuks tulla, nii et sa Jehoova palet otsides tema ka leiaksid?

„Uurige”

11. Miks meil on vaja kirjakohta Efeslastele 5:10 ellu rakendada?

¹¹ Õige jumalateenistus tähendab midagi enamat kui pühendumise sümboliseerimist veeristimisega, koguduse koosolekutel käimist ja avalikku kuulutamist. Sellega on seotud kogu meie elu. Me kogeme iga päev nii varjatud kui ka täiesti otsest survet, mis võib meid eksitada teelt, millel me Jumalale andunult käime. Mida me saame selles suhtes ette võtta? Apostel Paulus innustas Efesose ustavaid kristlasi: „Uurige, mis on Issandale meelepärane” (Efeslastele 5:10, EP 97). Paljud Pühakirjas kirjeldatud olukorrad näitavad, kui tark on nii toimida.

12. Miks polnud Jehoovale meelepärane see, kuidas Taavet seaduselaegast Jeruusalemma viis?

¹² Kui seaduselaegas oli toodud Iisraeli tagasi ja seda oli hoitud aastakümneid Kirjat-Jearimis, tahtis kuningas Taavet selle Jeruusalemma toimetada. Ta pidas nõu rahva juhtidega ja ütles, et laegas viiakse uude kohta, ’kui see nende meelest hea on ja Jehoova lubab’. Ta ei olnud aga piisavalt hoolikas, et teha kindlaks Jehoova tahe selles asjas. Kui ta oleks seda teinud, poleks laegast vankrile asetatud. Kehatlastest leviidid oleksid pidanud seda kandma õlgadel, nagu Jumal varem selgelt oli öelnud. Ehkki Taavet otsis sageli Jehoovalt juhatust, ei teinud ta sel korral seda õigel viisil. Tagajärg oli kohutav. Taavet tunnistas hiljem: „Sellepärast ... rebis meid Jehoova, meie Jumal; sest me ei olnud temast hoolinud, nagu oleksime pidanud!”  (1. Ajaraamat 13:1–3; 15:11–13; 4. Moosese 4:4–6, 15; 7:1–9).

13. Milline meeldetuletus oli laulus, mida lauldi siis, kui laegas oli edukalt Jeruusalemma toimetatud?

¹³ Kui leviidid olid laeka Oobed-Edomi kojast lõpuks Jeruusalemma toimetanud, lauldi üht Taaveti loodud laulu. Selles oli südamlik meeldetuletus: „Nõudke Jehoovat ja tema võimsust, otsige alati tema palet! Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid” (1. Ajaraamat 16:11, 12).

14. Kuidas tuleb meile kasuks Saalomoni hea eeskuju ja mida me õpime tema vigadest, mida ta tegi vanas eas?

¹⁴ Taavet ütles enne surma oma pojale Saalomonile: „Kui sa [Jehoovat] otsid, siis sa leiad tema” (1. Ajaraamat 28:9). Kui Saalomon oli troonile tõusnud, läks ta Gibeoni, kus asus kogudusetelk, ning ohverdas Jehoovale. Seal kutsus Jehoova Saalomoni üles: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!” Saalomoni palve peale andis Jehoova talle heldelt tarkust ja mõistust, et ta võiks Iisraelis kohut mõista. Lisaks andis Jehoova talle rikkust ja au (2. Ajaraamat 1:3–12). Kavandi alusel, mille Jehoova oli Taavetile andnud, ehitas Saalomon suurejoonelise templi. Kuid abielus ei otsinud Saalomon Jehoovat. Ta võttis omale naisi, kes polnud Jehoova teenijad. Saalomoni vanas eas pöörasid need naised tema südame Jehoovast kõrvale (1. Kuningate 11:1–10). Hoolimata sellest, kui silmapaistvad, targad või asjatundlikud me ka ei paistaks, on tähtis alati ’uurida, mis on Issandale meelepärane’.

15. Miks võis Aasa kindlustundega paluda, et Jehoova päästaks Juuda etiooplase Serahi käest?

¹⁵ Seda vajadust rõhutab jutustus kuningas Aasast, kes oli Saalomoni pojapojapoeg. Üksteist aastat pärast seda, kui Aasa oli kuningaks saanud, tuli Juuda vastu etiooplane Serah oma miljonimehelise armeega. Kas Jehoova päästis Juuda? Rohkem kui 500 aastat varem oli Jehoova selgelt öelnud, mis juhtub tema rahvaga, kui nad kuulavad teda ja peavad tema käske, ning mis saab siis, kui nad seda ei tee (5. Moosese 28:1, 7, 15, 25). Oma valitsemisaja alguses kõrvaldas Aasa enda valdustest altarid ja sambad, mida kasutati ebajumalateenistuses. Ta innustas inimesi ’otsima Jehoovat’. Aasa tegi seda juba enne hädaaega. Tal oli usk Jehoovasse ja seega võis ta paluda, et Jumal tegutseks oma rahva heaks. Mis oli tulemus? Jehoova andis Juudale vägeva võidu (2. Ajaraamat 14:1–11).

16., 17. a) Mida tuletas Jehoova Aasale meelde, kui too oli võidu saavutanud? b) Kuidas Aasat rumala teo puhul aidati ja kuidas ta sellele reageeris? c) Kuidas võib meile kasuks tulla Aasa käitumise üle mõtisklemine?

¹⁶ Kui kuningas Aasa võidukana tagasi tuli, saatis Jehoova talle siiski vastu Asarja, et ta ütleks: „Kuulge mind, Aasa ja kogu Juuda ja Benjamin! Jehoova on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha!” (2. Ajaraamat 15:2). Aasa asus uue innuga õiget jumalateenistust edendama. Ent 24 aastat hiljem, uue sõja ohus, ei otsinud Aasa enam Jehoovat. Ta ei püüdnud leida nõu Jumala Sõnast ega meenutanud, mida Jehoova oli teinud, kui etiooplaste sõjavägi Juudat ründas. Rumala peaga sõlmis ta liidu Süüriaga (2. Ajaraamat 16:1–6).

¹⁷ Selle peale saatis Jehoova nägija Hanani Aasat noomima. Isegi siis, kui Jehoova seisukoht oli selgeks tehtud, polnud Aasal veel liiga hilja midagi ette võtta. Tema aga sai hoopis Hanani peale pahaseks ja pani ta vangihoonesse (2. Ajaraamat 16:7–10). Kurb lugu. Mida öelda meie kohta? Kas me otsime Jumalat, kuid samas keeldume tema nõu kuulda võtmast? Kui murelik ja hooliv kogudusevanem näeb, et oleme end liialt maailmaga sidumas, ja annab Piibli alusel nõu,  siis kas oleme tänulikud selle armastava abi eest, et meile on teada antud, „mis on Issandale meelepärane”?

Ära unusta küsida: „Kus on Jehoova?”

18. Kuidas Eliihu sõnad Iiobile meile kasuks tulevad?

¹⁸ Võib juhtuda, et pinge all olles ei suuda Jehoova tahte kohaselt toimida isegi see inimene, kes on olnud temaga juba pikka aega heades suhetes. Kui Iiobit tabas kohutav haigus, kui ta kaotas oma lapsed ja materiaalse vara ning kui tema kaaslased esitasid talle valesüüdistusi, keskendusid ta mõtted vaid iseendale. Eliihu tuletas talle meelde: „Ükski ei küsi: „Kus on Jumal, mu Looja ...?” ” (Iiob 35:10). Iiob pidi oma tähelepanu keskendama Jehoovale ja mõtlema, kuidas tema seda olukorda näeb. Iiob toimis alandlikult selle meeldetuletuse kohaselt ning tema eeskuju aitab meil sama teha.

19. Mida Iisraeli rahvas tihtilugu tegemata jättis?

¹⁹ Iisraeli rahvas teadis, kuidas Jumal oli nendega varasematel aegadel tegelenud. Ent konkreetsetes olukordades jätsid nad selle üsna tihti meelde tuletamata (Jeremija 2:5, 6, 8). Kui neil oli vaja igapäevaelus otsuseid teha, toimisid nad oma heaksarvamise järgi ega küsinud: „Kus on Jehoova?” (Jesaja 5:11, 12).

Küsi pidevalt: „Kus on Jehoova?”

20., 21. a) Kes on tänapäeval ilmutanud Eliisa vaimu, otsides Jehoova juhatust? b) Kuidas me võime nende usku jäljendada ja nende eeskujust kasu saada?

²⁰ Kui Eelija avalik teenistus lõppes, siis võttis teener Eliisa tema mahalangenud ametikuue, läks Jordani äärde, lõi vastu vett ja küsis: „Kus on Jehoova, Eelija Jumal?” (2. Kuningate 2:14). Jehoova vastas, näidates, et tema vaim on nüüd Eliisa peal. Mida me võime sellest õppida?

 ²¹ Midagi sarnast on toimunud ka tänapäeval. Osa võitud kristlasi, kes olid kuulutustöö eestvedajad, on maisest elust lahkunud. Need, kellele seejärel on ülevaatajaamet usaldatud, on uurinud Pühakirja ja palunud Jehoovalt juhatust. Nad on küsinud alati: „Kus on Jehoova?” Selle tulemusena on Jehoova jätkanud oma teenijate juhtimist ja õnnistanud nende tegevust. Kas me jäljendame nende usku? (Heebrealastele 13:7.) Me saame seda teha, kui püsime Jehoova organisatsiooni ligi, võtame kuulda selle juhatust ja osaleme täiel määral töös, mida tehakse Jeesus Kristuse juhtimise all (Sakarja 8:23).

Kuidas sa vastaksid?

• Mis mõttes me peaksime küsima: kus on Jehoova?

• Kuidas me võime tänapäeval leida vastuse küsimusele: kus on Jehoova?

• Miks jäävad mõned Jumalale esitatud abipalved vastuseta?

• Millistest Piibli näidetest ilmneb vajadus ’uurida, mis on Issandale meelepärane’?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Kuidas otsis Jehoovat kuningas Joosafat?

[Pilt lk 10]

Miks Saul meediumi käest nõu küsis?

[Pildid lk 12]

Palveta, uuri ja mõtiskle, et teha kindlaks, kus on Jehoova