Huvipakkuv laevapäevik

MAADEUURIJA Richard E. Byrd tegi aastatel 1928 kuni 1956 viis Antarktise ekspeditsiooni. Täpset reisipäevikut pidades sai ta oma meeskonnaga kindlaks määrata tuule liikumise, valmistada kaarte ja hankida tähtsat teavet Antarktise mandri kohta.

Byrdi ekspeditsioonid näitavad, milline väärtus on reisipäeviku pidamisel. Sellesse pannakse kirja mere- või lennureisi üksikasjad. Saadud teavet võib hiljem kasutada selleks, et uurida, mis juhtus, või analüüsida informatsiooni, mis võib tulevastel reisidel kasulikuks osutuda.

Pühakiri annab huvipakkuva kirjelduse Noa päevade veeuputusest. See ülemaailmne veeuputus kestis rohkem kui aasta. Veeuputuseks valmistudes kulus Noal, tema naisel, nende kolmel pojal ja nende naistel 50–60 aastat, et ehitada laeva – suurt veesõidukit, mille mahutavus oli umbes 40 000 kuupmeetrit. Miks seda ehitati? Selleks, et osa inimesi ja loomi jääks veeuputuses ellu (1. Moosese 7:1–3).

Tegelikult sisaldab Piibli Esimene Moosese raamat midagi, mida võib nimetada Noa laevapäevikuks, sündmusi, mis leidsid aset veeuputuse algusest kuni ajani, mil ta oma perekonnaga laevast väljus. Kas sel on tänapäeval meie jaoks mingit tähtsust?