Jää kindlaks ja võida elu võidujooks
Jää kindlaks ja võida elu võidujooks
KUI sul tuleks reisida tormisel merel, siis millist alust sa eelistaksid? Kas habrast paati või toekat hästi ehitatud laeva? Kahtlemata valiksid sa laeva, sest see suudab edukamalt raevukatel lainetel sõita.
Kuna me elame selles tormises ja ohtlikus maailmas, seisame silmitsi ebakindlust tekitavate raskustega. Näiteks võivad noored olla mõnikord segaduses ja tunda ebakindlust keset selle maailma eksitavaid ideid ja suundumusi. Inimesed, kes alustasid hiljuti kristlikul teel käimist, võivad tunda end veel üsna ebakindlalt. Isegi mõned vankumatud kristlased, kel on selja taga palju aastaid ustavat Jehoova teenimist, võivad kogeda katseid, kuna nende lootused ei ole veel täielikult täitunud.
Sellistes tunnetes ei ole midagi uut. Jehoova ustavad teenijad nagu Mooses, Iiob ja Taavet tundsid mõnikord ebakindlust (4. Moosese 11:14, 15; Iiob 3:1–4; Laul 55:5). Siiski iseloomustas nende elu vankumatu andumus Jehoovale. Nende hea eeskuju julgustab meid samuti olema vankumatud, kuid Kurat-Saatan tahab meid igavese elu võidujooksust kõrvale juhtida (Luuka 22:31). Seega, kuidas me võime jääda vankumatuks, ’kindlaks usus’? (1. Peetruse 5:9.) Ja kuidas me saame tugevdada oma kaasusklikke?
Jehoova tahab, et me oleksime kindlad
Kui oleme Jehoovale ustavad, aitab ta meil alati säilitada püsivust. Laulik Taavet sattus mitmesse keerulisse olukorda, aga ta lootis Jumalale ja võis seepärast laulda: „[Jehoova] tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud!” (Laul 40:3).
Jehoova tugevdab meid, et saaksime ’võidelda head usuvõitlust ja hakata kinni igavesest elust’ (1. Timoteosele 6:12). Ta annab meile kõik vajaliku, et oleksime püsivad ja väljuksime vaimsest sõjast võitjana. Apostel Paulus innustas kaaskristlasi ’saama vägevaks Issandas ja ta tugevuse jõus’ ja ’varustama endid kogu Jumala sõjavarustusega, et nad suudaksid seista kuradi kavalate rünnakute vastu’ (Efeslastele 6:10–17). Aga mis võib meid ebakindlaks muuta? Ja kuidas me saame end ohtlike mõjude eest kaitsta?
Hoidu ebakindlust tekitavatest mõjudest
On tähtis meeles hoida seda tähtsat tõde: otsused, mida teeme, mõjutavad lõpuks meie kristlikku stabiilsust kas positiivselt või
negatiivselt. Noortel on vaja teha otsuseid, mis puudutavad näiteks karjääri, lisaharidust ja abielu. Täiskasvanutel tuleb otsustada, kas asuda kuhugi mujale elama või võtta endale lisatöökoht. Me langetame iga päev otsuseid, mis puudutavad aja kasutamist ja palju muud. Mis aitab teha tarku otsuseid, mis tugevdaksid meie püsivust Jumala teenijatena? Üks kauaaegne kristlane ütles: „Otsuseid tehes ma palun Jehoova abi. Ma usun, et on tähtis võtta vastu ja rakendada ellu nõuandeid, mida saame Piiblist, kristlikelt koosolekutelt, kogudusevanematelt ja piiblilistest väljaannetest.”Otsuste langetamisel oleks hea endalt küsida: „Kas viie või kümne aasta pärast ma olen rahul otsustega, mida ma teen praegu, või kahetsen neid? Kas ma püüan teha selliseid otsuseid, mis ei muudaks mind vaimselt ebakindlaks, vaid soodustaksid minu vaimset kasvu?” (Filiplastele 3:16.)
Kiusatustele järele andes või olles Jumala seaduste rikkumisele väga lähedal, on mõned ristitud kristlased hakanud elama lodevat elu. Mõningad, keda on kogudusest välja heidetud patuse käitumise pärast, mida nad ei kahetse, on teinud tõsiseid pingutusi, et neid tagasi võetaks, aga seejärel on neid uuesti eemaldatud – mõnikord üsna varsti – sarnase väärteo tõttu. Vahest pole nad palunud Jumala abi, et ’hoiduda kurjast eemale ja kiinduda heasse’? (Roomlastele 12:9; Laul 97:10.) Meil kõigil on vaja ’õgvendada teerajad oma jalgadele’ (Heebrealastele 12:13). Seepärast vaadelgem mõnda viisi, mis aitab meil jääda vaimselt kindlaks.
Püsi kindlana kristliku tegevuse kaudu
Üks viis hoida meie igavese elu võidujooksus püsivat tempot, on olla hõivatud Kuningriigi kuulutustööga. Jah, meie kristlik teenistus on väärt abi hoidmaks oma süda ja meeled Jumala tahte täitmisel ja kindlalt igavese elu auhinnal. Selles suhtes innustas Paulus korintlasi: „Mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!” (1. Korintlastele 15:58). „Kindel” tähendab ’tugevalt kohale pandud’. Algkeelne sõna, mille vasteks on „vankumatu”, võib tähendada ’mitte lasta end oma ankrukohast lahti päästa’. Seega, usin teenistus võib meie kristlikku eluviisi tugevdada. Kui aitame teistel Jehoovat tundma õppida, annab see meie elule mõtte ja toob õnne (Apostlite teod 20:35).
Pauline, kes on veetnud üle 30 aasta misjoniteenistuses ja teistes täisajalise kuulutustöö vormides, märgib: „Teenistus on kaitseks, sest teistele tunnistuse andmine kinnitab mulle, et mul on tõde.” Sarnane veendumus tuleb ka korrapärasest osalemisest teistes kristlikes tegevustes, milleks on usulistel koosolekutel käimine ja hoolas isiklik piibliuurimine.
Püsivad tänu armastavale vennaskonnale
Kuulumine ülemaailmsesse, tõelistest jumalakummardajatest koosnevasse organisatsiooni võib meid suuresti tugevdada. Milline õnnistus on kuuluda sellisesse ülemaailmsesse armastavasse vennaskonda! (1. Peetruse 2:17, UT.) Meiegi võime oma kaasusklikele tugevdavat mõju avaldada.
Mõtle, millist abi pakkus õiglane mees Iiob. Isegi valelohutaja Eliifas oli sunnitud tunnistama: „Su sõnad tõstsid üles komistaja ja sa tegid nõtkuvad põlved tugevaks!” (Iiob 4:4). Kuidas meie saame teisi toetada? Igaühel meist on kohustus aidata oma vaimsetel vendadel ja õdedel Jumala teenistuses vastu pidada. Koos olles võime tegutseda järgmiste sõnade vaimus: „Kinnitage lõtvu käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!” (Jesaja 35:3). Niisiis, miks mitte teha eesmärgiks tugevdada ja julgustada ühte või kahte kaaskristlast iga kord, kui kokku saame? (Heebrealastele 10:24, 25.) Julgustavad kiitus- ja tänusõnad nende pidevate jõupingutuste eest, mida nad Jehoovale heameele valmistamiseks teevad, võivad tõesti aidata neil elu võidujooksu kindlalt jätkata ja see võita.
Kristlikud kogudusevanemad saavad palju ära teha uuemate kuulutajate julgustamiseks. Nad võivad jagada kasulikke soovitusi ja usaldusväärset Pühakirjal põhinevat nõu ning töötada koos nendega põlluteenistuses. Apostel Paulus haaras alati kinni võimalustest teisi tugevdada. Ta igatses näha Rooma kristlasi, et neid vaimselt kinnitada (Roomlastele 1:11). Ta pidas armsaid Filipi vendi ja õdesid oma „rõõmuks ja pärjaks” ja õhutas neid ’seisma Issandas kindlatena’ (Filiplastele 4:1). Kuulnud Tessaloonika vendade raskustest, saatis Paulus Timoteose ’neid kinnitama ja julgustama, et ükski ei lööks kõikuma viletsustes’ (1. Tessalooniklastele 3:1–3, EP 97).
Apostlid Paulus ja Peetrus tunnustasid ja hindasid oma kaaskummardajate ustavaid pingutusi (Koloslastele 2:5; 1. Tessalooniklastele 3:7, 8; 2. Peetruse 1:12). Samamoodi ärgem ka meie keskendugem vendade nõrkustele, vaid nende headele omadustele ja nende edukale võitlusele selle nimel, et jääda kindlaks ja austada Jehoovat.
Olles negatiivsed või kriitilised, võime tahtmatult teha mõnel usus kindlaks jäämise raskemaks. Kui tähtis on seepärast pidada meeles, et selles maailmas on meie vennad „piinatud ja vintsutatud”! (Matteuse 9:36.) Neil on õigus oodata, et nad leiavad kristlikust kogudusest lohutust ja kosutust. Seega tehkem igaüks oma parim, et kaasusklikke üles ehitada ja aidata neil kindlaks jääda.
Aeg-ajalt võivad teised kohelda meid viisil, mis võiks kahandada meie vankumatust. Kas me lubame karmil märkusel või lahkusetul teol enda innukust Jehoova teenistuses kahandada? Ärgem mitte kunagi laskem kellelgi meie kindlameelsust kõigutada! (2. Peetruse 3:17.)
Meid tugevdavad Jumala tõotused
Jehoova tõotus suurepärasest tulevikust Kuningriigi valitsuse all annab meile lootuse, mis aitab püsida kindlana (Heebrealastele 6:19). Ja veendumus, et Jumal täidab alati oma tõotused, ajendab meid ’valvama ja seisma usus’ (1. Korintlastele 16:13; Heebrealastele 3:6). Mõnede Jumala tõotuste näiline viibimine võib meie usu proovile panna. Seepärast on hädavajalik olla valvel, et valeõpetused meid ei eksitaks ja lootusest ära ei pööraks (Koloslastele 1:23; Heebrealastele 13:9).
Meile peaks olema hoiatuseks halb eeskuju, mille jätsid iisraellased, kes hukkusid, sest neil polnud usku Jehoova tõotustesse (Laul 78:37). Selle asemel, et nende sarnaselt käituda, võime meie olla kindlad, teenides Jumalat pakilisustundega neil viimseil päevil. „Ma elan iga päev nii, otsekui tuleks Jehoova suur päev homme,” lausus üks kogenud kogudusevanem (Joel 1:15).
Õpetussõnad 11:19; 1. Timoteosele 6:12, 17–19.)
Jah, Jehoova suur päev on varsti käes. Meil aga pole vaja midagi karta, niikaua kui püsime Jumala ligi. Kui me peame vankumatult kinni tema õiglastest mõõdupuudest ja jääme kindlaks, siis võime edukalt joosta igavese elu võidujooksu! ([Pilt lk 23]
Kas sa teed kõik, mis suudad, et aidata kaaskristlastel jääda kindlaks?
[Pildi allikaviide lk 21]
„The Complete Encyclopedia of Illustration”/J. G. Heck