„Ärge kartke ja ärge tundke hirmu!”

„Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! ... Jehoova on teiega!” (2. AJARAAMAT 20:17)

1. Kuidas terrorism inimestele mõjub ning miks on nende hirm mõistetav?

TERRORISM! Juba ainuüksi see sõna tekitab südames hirmu ning paneb tundma ebakindlalt ja abitult. See põhjustab segaseid emotsioone, milles on õudust, kurbust ja viha. Paljud inimesed kardavad, et terrorism jääb inimkonda veel aastateks vaevama. Tõsiasi, et mõned riigid on võidelnud ilma oluliste tulemusteta juba aastakümneid terrorismi paljude eri vormidega, annab selliseks kartuseks alust.

2. Mida arvavad Jehoova tunnistajad terrorismiprobleemist ning millised küsimused seoses sellega tekivad?

² Siiski on põhjust loota, et olukord läheb paremaks. Jehoova tunnistajad, kes kuulutavad aktiivselt 234 maal ja territooriumil, on tähelepanuväärselt optimistlikud. Nad ei karda, et terrorismi ei saa kunagi kõrvaldada, vaid on kindlad, et see juhtub üsna varsti. Kas nende optimism on realistlik? Kes üldse suudab maailma sellest nuhtlusest vabastada? Kuidas see võib juhtuda? Kuna ilmselt me kõik oleme kokku puutunud mingit laadi vägivallaga, siis on kohane uurida, millel selline optimism põhineb.

3. Mis põhjustab hirmu ja mida on ennustatud meie aja kohta?

 ³ Tänapäeval on inimesed hirmul mitmesugustel põhjustel. Mõtle, kui paljud inimesed ei suuda kõrge ea tõttu enda eest enam hoolitseda, kui paljusid kurnab ravimatu haigus ja kui paljud pered teevad suuri pingutusi, et ots otsaga kokku tulla. Ja mõtle, kui ebakindel on elu ise! Õnnetusest põhjustatud ootamatu surm võib varitseda iga nurga taga, valmis tegema lõpu kõigele, mida peame kalliks. Sellised kartused ja mured, lisaks veel rohked isiklikud lahkhelid ja pettumused on muutnud meie aja just selliseks, nagu kirjeldas apostel Paulus: „Seda tea, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, ... südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad” (2. Timoteosele 3:1–3).

4. Mida positiivset on kirjakohas 2. Timoteosele 3:1–3, kus meie ette on maalitud sünge pilt?

⁴ Ehkki see kirjakoht maalib meie ette sünge pildi, on selles siiski ka lootusesäde. Pane tähele, et rasked ajad pidid olema Saatana praeguse kurja süsteemi „viimseil päevil”. See tähendab, et kergendus on lähedal ja et see kuri maailmasüsteem asendatakse peagi Jumala Kuningriigi täiusliku valitsusega, mille eest Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama (Matteuse 6:9, 10). See Kuningriik on Jumala taevane valitsus, mis prohvet Taanieli sõnade kohaselt „jääb igavesti hävitamatuks ... See lõhub ja hävitab kõik need [inimeste] kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44).

Kristlik erapooletus vastandiks terrorismile

5. Mida paljud riigid terrorismiohu tõttu hiljuti ette võtsid?

⁵ Aastakümnete jooksul on terrorism nõudnud tuhandeid elusid. Üle kogu maailma saadi terrorismiohust märksa teadlikumaks pärast 2001. aasta 11. septembril New Yorgis ja Washingtonis toimunud rünnakuid. Arvestades terrorismi ülemaailmset ulatust ja mõjuvõimu, koondusid kiiresti paljud riigid, et ühiselt selle vastu võidelda. Näiteks selgub ühest meedias avaldatud teatest, et 2001. aasta 4. detsembril „võtsid 55 riigi välisministrid Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Kesk-Aasiast ühehäälselt vastu kava” ühiste pingutuste tegemiseks. Üks kõrge USA ametnik kiitis selle heaks, öeldes, et see annab terrorismivastasele võitlusele „uut elujõudu”. Järsku olid sajad miljonid inimesed hõivatud tegevusega, mida ühes ajakirjas nimetati „eeposliku lahingu alguseks”. („The New York Times Magazine”.) Aeg näitab, kui edukad need pingutused on. Terrorismivastase sõja tagasilöögid on aga tekitanud hirmu ja muremõtteid paljudes inimestes, välja arvatud neis, kes loodavad Jehoovale.

6. a) Miks on mõnel inimesel aeg-ajalt raske nõustuda Jehoova tunnistajate kristliku erapooletusega? b) Millise eeskuju andis Jeesus oma järelkäijatele seoses poliitilise tegevusega?

⁶ Jehoova tunnistajad on tuntud oma poliitilise erapooletuse tõttu. Kuigi enamik  inimesi on sellega nõus rahu ajal, kahaneb nende leplikkus tunduvalt erakorralistes tingimustes. Sõja põhjustatud hirm ja ebakindlus kutsuvad tihtipeale esile tugevaid rahvuslikke tundeid. Seepärast on mõnel võib-olla raske mõista, miks keeldub keegi toetamast populaarseid rahvuslikke liikumisi. Tõelised kristlased aga teavad, et nad peavad kuuletuma Jeesuse käsule mitte olla maailma osa (Johannese 15:19; 17:14–16; 18:36; Jakoobuse 4:4). Seetõttu jäävad nad poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes erapooletuks. Jeesus ise andis meile selles kohase eeskuju. Kui arvestada tema täiuslikku tarkust ja silmapaistvaid võimeid, siis oleks ta võinud oma aja ühiskonda märksa paremaks muuta. Sellegipoolest hoidus ta poliitilisest tegevusest. Oma teenistuse alguses keeldus ta kindlalt Saatana pakkumisest hakata maailma kõigi kuningriikide valitsejaks. Hiljem loobus ta otsustavalt võimalusest võtta vastu poliitiline ametikoht (Matteuse 4:8–10; Johannese 6:14, 15).

7., 8. a) Mida Jehoova tunnistajate poliitiline erapooletus ei tähenda ja miks võib nii öelda? b) Kuidas välistab Roomlastele 13:1, 2 osalemise valitsuste vastu suunatud vägivallategudes?

⁷ Jehoova tunnistajate erapooletusest ei peaks järeldama, et nad toetavad vägivallategusid või vaatavad nendele läbi sõrmede. Kui nad seda teeksid, osutuks valeks nende väide, et nad on „armastuse ja rahu Jumala” teenijad (2. Korintlastele 13:11). Nad on saanud teada, kuidas suhtub vägivalda Jehoova. Laulukirjutaja ütles: „Jehoova katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing!” (Laul 11:5). Nad teavad ka seda, et Jeesus ütles apostel Peetrusele: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” (Matteuse 26:52).

⁸ Ajalugu näitab selgelt, et valekristlased on tihti mõõgast abi otsinud. Seda ei saa aga öelda Jehoova tunnistajate kohta, kes hoiduvad igasugusest sellisest tegevusest. Nad kuuletuvad ustavalt käsule, mis on kirjas Roomlastele 13:1, 2: „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele; sest ülemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud. Kes nüüd ülemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale; aga kes vastu panevad, saadavad eneste peale nuhtluse.”

9. Millisel kahel viisil Jehoova tunnistajad terrorismi vastu võitlevad?

⁹ Kas aga Jehoova tunnistajad ei peaks aitama kaasa terrorismivastasele võitlusele – on ju terrorism niivõrd halb? Peaksid küll, ja seda nad ka teevad. Esiteks nad ise hoiduvad igasugusest terroristlikust tegevusest. Teiseks õpetavad nad inimestele kristlikke põhimõtteid, mille järgimine kõrvaldaks igasuguse vägivalla. * Eelmisel aastal kulus tunnistajatel 1 202 381 302 tundi, et õpetada inimestele, milline on kristlik eluviis. See polnud mingi mahavisatud aeg, sest selle tulemusena lasi 265 469 inimest end ristida Jehoova tunnistajaks, näidates sellega avalikult, et nad on täielikult loobunud vägivallast.

10. Kuidas saab tänapäeva maailmast vägivalda kõrvaldada?

¹⁰ Lisaks tõdevad Jehoova tunnistajad, et nemad üksi ei suuda kunagi maailma kurjusest vabastada. Sellepärast loodavad nad täielikult Isikule, kes seda suudab – Jehoova Jumalale (Laul 83:19). Siirastest pingutustest hoolimata ei suuda inimesed vägivallale lõppu teha. Inspireeritud piiblikirjutaja annab meile hoiatuse praeguse aja ehk „viimsete päevade” kohta: „Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades  teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:1, 13). Seda silmas pidades pole inimeste väljavaated lahingut kurjuse vastu võita eriti paljutõotavad. Ent me võime loota, et Jehoova kõrvaldab vägivalla täielikult ja alatiseks (Laul 37:1, 2, 9–11; Õpetussõnad 24:19, 20; Jesaja 60:18).

Kartmatud, hoolimata peatsest rünnakust

11. Mida on Jehoova vägivalla kõrvaldamiseks juba teinud?

¹¹ Kuna rahu Jumal vihkab vägivalda, siis on mõistetav, miks ta on võtnud ette samme, et hävitada selle peamine põhjustaja Kurat-Saatan. Tegelikult on ta juba lasknud Saatanal kogeda alandavat langust peaingel Miikaeli – oma äsjatroonitud Kuninga Kristus Jeesuse – käe läbi. Piibel kirjeldab seda nõnda: „Sõda tõusis taevas: Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga” (Ilmutuse 12:7–9).

12., 13. a) Mille poolest oli aasta 1914 tähendusrikas? b) Mida on andnud Hesekiel teada neile, kes toetavad Jumala Kuningriiki?

¹² Nii piiblikronoloogia kui ka maailmasündmused näitavad kooskõlaliselt, et sõda taevas toimus aastal 1914. Alates sellest ajast on tingimused maa peal järjest halvenenud. Ilmutuse 12:12 selgitab, miks see on nii, öeldes: „Olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!”

¹³ Muidugi mõista on Kuradi viha suunatud eeskätt Jumala võitud teenijate ja nende „teistest lammastest” kaaslaste vastu (Johannese 10:16; Ilmutuse 12:17). See vastuseis jõuab peagi haripunkti, kui Kurat alustab võimsat rünnakut kõigi nende vastu, kes toetavad Jumala rajatud Kuningriiki ja loodavad sellele. Hesekieli raamatu 38. peatükis Hs ptk 38 on öeldud, et selle otsustava rünnaku teeb ’Goog Maagoogi maalt’.

14. Kuidas on Jehoova tunnistajaid kaitstud ja kas see jääb ka edaspidi nii?

¹⁴ Nagu Ilmutuse 12:15, 16 sümboolses keeles ütleb, on pärast Saatana taevast väljaheitmist mõningad poliitilised elemendid Jumala rahvast Saatana rünnakute eest vahel kaitsnud. Piibel aga näitab, et Saatana viimase rünnaku ajal ei kaitse ükski inimeste organisatsioon neid, kes panevad oma lootuse Jehoova peale. Kas kristlased peaksid seetõttu hirmu tundma? Mitte sugugi!

15., 16. a) Kuidas annavad Jehoova julgustavad sõnad, mis ta oma rahvale Joosafati päevil ütles, tänapäeva kristlastele põhjust optimismiks? b) Millise eeskuju andsid Joosafat ja Juuda rahvas tänapäevastele Jumala teenijatele?

¹⁵ Jumal toetab tulevikus oma rahvast sama kindlalt, nagu ta tegi seda siis, kui ta toetas oma eelpiltlikku rahvast kuningas  Joosafati päevil. Piibel ütleb: „Pange tähele kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat: nõnda ütleb teile Jehoova: ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid on Jumala sõda! ... Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Jehoova on teiega!” (2. Ajaraamat 20:15–17).

¹⁶ Juuda rahvale kinnitati, et neil pole üldse vaja võidelda. Ka nüüd, kui Goog Maagoogi maalt ründab Jumala rahvast, ei võta nad enesekaitseks relvi kätte. Jumala teenijad hoopis ’seisavad ja vaatavad, kuidas Jehoova nad päästab’. Seismine ei tähenda muidugi täielikku tegevusetust, sest ka Joosafati päevil ei olnud Jumala rahvas täiesti tegevusetu. Piibel annab teada: „Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Jehoova ette ning kummardasid Jehoovat. ... Ja [Joosafat] pidas rahvaga nõu, seadis Jehoovale lauljad ja kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja ütlema: „Tänage Jehoovat, sest tema heldus kestab igavesti!” ” (2. Ajaraamat 20:18–21). Tõepoolest, isegi vaenlase rünnakuga silmitsi seistes jätkas rahvas aktiivselt Jehoova kiitmist. See on eeskujuks Jehoova tunnistajatele, kui Goog neid ründama hakkab.

17., 18. a) Milline positiivne hoiak on Jehoova tunnistajatel seoses Googi rünnakuga? b) Milline meeldetuletus anti hiljuti kristlikele noortele?

¹⁷ Jehoova tunnistajad toetavad Jumala Kuningriiki kuni Googi rünnaku alguseni ja ka pärast seda. Nad leiavad edaspidigi julgustust ja kaitset rohkem kui 94 600 kogudusest üle kogu maailma (Jesaja 26:20). Kui sobiv on praegu Jehoovat julgelt kiita! Googi peatse rünnaku ootus ei pane neid hirmunult taganema. See hoopis innustab neid tooma rohkem kiitusohvreid – nii palju, kui nad mõistlikkuse piires suudavad (Laul 146:2).

¹⁸ Tuhanded noored üle kogu maailma on näidanud oma julget hoiakut nõnda, et nad on alustanud täisajalist teenistust. Et rõhutada sellise elutee valiku kasulikkust, anti 2002. aasta piirkonnakonventidel välja traktaat  „Noored, millised on teie tulevikuplaanid?”. Nii noored kui ka eakad kristlased on tänulikud selliste ajakohaste meeldetuletuste eest (Laul 119:14, 24, 99, 119, 129, 146; UM).

19., 20. a) Miks pole kristlastel mingit põhjust hirmu tunda? b) Mis on järgmise uurimisartikli eesmärk?

¹⁹ Hoolimata maailma praegusest olukorrast, pole kristlastel vaja hirmu tunda. Nad teavad, et peagi kõrvaldab Jehoova Kuningriik igasuguse vägivalla ühe korraga ja alatiseks. Nad leiavad lohutust ka teadmisest, et ülestõusmine annab elu tagasi paljudele, kes on vägivalla tõttu surnud. Kui osa inimesi saab ülestõusmise kaudu esimest korda võimaluse Jehoovat tundma õppida, siis teised saavad Jumala teenimist pühendunult jätkata (Apostlite teod 24:15).

²⁰ Tõeliste kristlastena me mõistame vajadust jääda kristlikult erapooletuks ja me teeme seda otsusekindlalt. Me tahame hoida kinni imelisest võimalusest ’seista ja vaadata, kuidas Jehoova meid päästab’. Järgmine artikkel tugevdab meie usku, andes meile teada, kuidas praegused sündmused aitavad Piibli prohvetikuulutuste täitumisest järjest paremini aru saada.

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

• Miks on paljud inimesed tänapäeval nii pessimistlikud?

• Miks on Jehoova tunnistajad tuleviku suhtes optimistlikud?

• Mida on Jehoova juba teinud, et kõrvaldada kogu vägivalla algpõhjus?

• Miks me ei peaks Googi rünnakut kartma?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Jeesus andis kristlikus erapooletuses kohase eeskuju

[Pildid lk 16]

Tuhanded noored Jehoova tunnistajad on asunud rõõmsalt täisajalisse teenistusse

[Pildi allikaviide lk 12]

UN PHOTO 186 226/M. Grafman