Gileadi kool – 60 aastat misjoniväljaõpet

„TÄNU intensiivsele Piibli uurimisele saime Jehoovaga lähedasemaks ja rohkem teadmisi tema organisatsioonist. See valmistas meid ette eluks võõral maal.” Nii kirjeldas üks esimese kursuse lõpetaja oma õpinguid Vahitorni ühingu Gileadi piiblikoolis. Alates Gileadi kooli avamisest 60 aastat tagasi, on kool saatnud välja misjonäre. 8. märtsil 2003 lõpetas New Yorgi osariigis Pattersonis asuvas Vahitorni ühingu koolituskeskuses 114. lend. 6404 inimest, kes olid kogunenud sealsesse auditooriumi ja teistesse saalidesse, kuhu programm edastati, kuulasid tähelepanelikult kõnedest, intervjuudest ja grupiarutelust koosnevat programmi.

Programmi juhataja oli juhtiva kogu liige Theodore Jaracz. Tema avasõnad juhtisid tähelepanu rahvusvahelisele kuulajaskonnale, kelle seas olid külalised Aasiast, Kariibi piirkonnast, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Euroopast. Tuginedes oma sõnades kirjakohale 2. Timoteosele 4:5, tõstis vend Jaracz esile, mis on Gileadis väljaõpet saanud misjonäri peamine töö – ’teha evangeeliumikuulutaja tööd’. Misjonärid annavad tõest tunnistust, kui õpetavad inimestele Piiblit.

Õpilased saavad veel viimaseid juhtnööre

Alustades lühikeste kõnede sarja, rääkis Ameerika Ühendriikide harubüroo komitee liige John Larson usku tugevdaval teemal „Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?” (Roomlastele 8:31). Kõnepidaja esitas piiblilisi põhjusi, miks õpilased võivad olla täiesti kindlad, et Jehoova jõud aitab neil üle saada mis tahes raskusest, mida nad võivad neile määratud ülesandes kohata. Roomlastele 8:38, 39 põhjal andis vend Larson õpilastele nõu: „Peatuge ja mõelge jõule, mida Jehoova teie heaks kasutab, ja pidage meeles, et mitte miski ei suuda murda Jehoova kiindumust teie vastu.”

Järgmine kõneleja oli juhtiva kogu liige Guy Pierce. Ta oli valinud teemaks „Hoia oma silmad õnnelikud!” (Luuka 10:23, UM). Ta selgitas, et tõelise õnne juurde kuuluvad Jehoova tundmine ja tema igavesest eesmärgist arusaamine, lisaks võimalus näha Piibli prohvetiennustuste täitumist. Kuhu iganes lõpetajad ka ei läheks, võivad nad säilitada tõelise õnne, kui hoiavad oma silmad õnnelikud. Vend Pierce julgustas neid sügavalt mõtisklema Jehoova headuse üle ja hoidma oma meel ja süda tema tahte täitmisel (Laul 77:13). Kui säilitada positiivne hoiak, võivad lõpetajad üle saada mis tahes probleemist, mis nende teele võib tulla.

Seejärel ütlesid lõpetajatele julgustavad lahkumissõnad kaks õpetajat, kes neid iga päev olid õpetanud. „Kas sa otsid au?” küsis Lawrence  Bowen oma kõne pealkirjas. Enamik inimesi mõtleb au all iseendale kiituse, austuse ja silmapaistvuse otsimist. Laulukirjutaja Aasaf aga mõistis, mis on tõeline au – hindamatu aare olla aulistes suhetes Jehoovaga (Laul 73:24, 25). Lõpetajaid innustati jääma pideva sügava piibliuurimise teel Jehoovaga lähedastesse suhetesse. Jeesuse kaudu teostuvatesse Jehoova eesmärkide üksikasjadesse „igatsevad inglidki vaadata” (1. Peetruse 1:12). Nad tahavad nii palju kui võimalik oma isa kohta teadmisi saada, et peegeldada tema au. Seejärel õhutas kõnepidaja õpilasi austama oma misjoniterritooriumil Jehoovat sellega, et nad aitavad teistel leida seda hindamatu väärtusega aaret.

Kooli registraator Wallace Liverance lõpetas sissejuhatavate kõnede sarja teemal „Kuuluta Jumala salajas olevat tarkust” (1. Korintlastele 2:7). Millisest jumalikust tarkusest apostel Paulus oma misjoniteenistuse ajal rääkis? Jehoova targast ja võimsast abinõust kehtestada üleüldine rahu ja ühtsus. See tarkus keskendub Jeesusele. Selle asemel, et kuulutada niinimetatud sotsiaalset evangeeliumi, aitas Paulus inimestel mõista, kuidas Jumal kaotab Aadama patu tagajärjed (Efeslastele 3:8, 9). Kõnepidaja ergutas kuulajaid:  „Kasutage oma teenistuseesõigust sama moodi nagu Paulus, kes nägi oma misjoniülesandes võimalust aidata inimestel mõista, kuidas Jehoova viib oma eesmärgi täide.”

Pärast seda juhtis teine Gileadi õpetaja Mark Noumair elavat arutelu kursuse mitme õpilasega. Teema „Jumala Sõna uurimine muudab kuulutajad innukaks” tõstis esile Pauluse sõnu kirjakohas Roomlastele 10:10. Õpilased jutustasid mitmeid kooliskäimise ajal saadud põlluteenistuskogemusi. Nende kogemused näitasid, et kui me uurime Jumala Sõna ja mõtiskleme selle üle, täitub meie süda Jehoova Jumala ja tema Kuningriigiga seotud heade mõtetega ja need tulevad ka meie huulile. Vahitorni ühingu koolituskeskuses veedetud viie kuu jooksul alustasid õpilased üle 30 koduse piibliuurimise huvilistega, kes elavad lähedalasuvate koguduste hästi läbitöötatud territooriumidel.

Kogenud võtavad sõna

Koolituse vältel tuli õpilastele kasuks seltsimine Ameerika Ühendriikide Peeteli pere liikmetega. Harubüroo liikmed Robert Ciranko ja Robert P. Johnson intervjueerisid mitmeid kauaaegseid ustavaid Jehoova teenijaid, nende hulgas reisivaid ülevaatajaid, kes olid sel ajal Vahitorni ühingu koolituskeskuses eriväljaõpet saamas. Kõik intervjueeritavad olid Gileadi kooli lõpetanud, kes olid mingi aja teeninud misjonäridena. Õpilastel ning nende pereliikmetel ja sõpradel oli väga julgustav kuulda tarkusesõnu nendelt kogenud vaimsetelt meestelt.

Nende antud nõuannete seas olid ka järgmised: „Olge nii palju kui võimalik hõivatud teenistuse ja kogudusega.” „Ärge pöörake iseendale liiga palju tähelepanu. Keskenduge enda kui misjonäri eesmärgile ja tehke paigast, kus teenite, oma kodu.” Teised kasulikud kommentaarid näitasid, kuidas Gileadi väljaõpe valmistab jumalateenrit ette hea töö tegemiseks, ükskõik, kuhu ta määratakse. Siin on mõned mõtted: „Me õppisime koostööd tegema ja üheskoos töötama.” „Kool aitas meil uue kultuuriga kohaneda.” „Meid õpetati kasutama Piiblit täiesti uuest vaatenurgast lähtudes.”

John E. Barr, juhtiva kogu kauaaegne liige, pidas programmi peakõne. Tema kõne Pühakirjal põhinev teema oli „Üle kogu ilmamaa käib nende hääl” (Roomlastele 10:18). Ta tõstatas küsimuse, kas Jumala rahvas suudab tänapäeval seda rasket ülesannet täita? Jah, suudab küll! Aastal 1881 küsiti ajakirja „Vahitorn” lugejatelt: „Kas sina kuulutad?” Seejärel tuletas kõnepidaja kuulajaskonnale meelde ajaloolist üleskutset, mis esitati 1922. aastal Cedar Pointis (USA-s Ohios) peetud konvendil: „Kuulutage Kuningat ja tema Kuningriiki!” Aja möödudes on Jumala ustavad teenijad innukalt kuulutanud imelisi Kuningriigi tõdesid kõigile rahvastele. Trükiste kaudu ja suusõnal on hea sõnum jõudnud maailma otsteni – kõik Jehoova auks ja kiituseks. Innustavas lõppsõnas õhutas vend Barr lõpetajaid üles lugema saadud õnnistusi, lausudes: „Kui te oma määratud territooriumil päevast päeva Jehoova poole palvetate, tänage teda kogu südamest, et teil on oma osa nende sõnade täitumises: „Üle kogu ilmamaa käib nende hääl”.”

Kõne järel loeti ette tervitused ja programmi juhataja andis igale lõpetajale diplomi. Seejärel, tundes ühtaegu nii rõõmu kui kurbust armastatud koolist lahkumise üle, luges lennu esindaja ette südamliku resolutsiooni, mis oli suunatud juhtivale kogule ja Peeteli perele ning millega lõpetajad väljendasid oma kindlat otsust kiita Jehoovat „nüüd ja igavesti” (Laul 115:18).

Me palvetame, et need lõpetajad kohaneksid uue koduga ja annaksid oma panuse ülemaailmse kuulutustöö edenemisse, nii nagu lõpetajad enne neid on teinud juba 60 aastat.

[Kast lk 23]

LENNU ANDMED

Esindatud maid: 12

Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 16

Õpilasi: 48

Keskmine vanus: 34,4

Keskmiselt aastaid tões: 17,6

Keskmiselt aastaid täisajalises teenistuses: 13,5

[Pilt lk 24]

Vahitorni ühingu Gileadi piiblikooli 114. lend

Alltoodud loetelus on read nummerdatud eest tahapoole ja nimed loetletud vasakult paremale.

1) D. Rosa, J. Garrigolas, R. Lindström, P. Pavanello, N. Tait. 2) M. van Hout, C. Donabauer, L. Martínez, D. Millar, Y. Festré, S. Nutter. 3) P. Martínez, L. Clarke, B. Maughan, L. Fischer, G. Romo. 4) R. Romo, S. Eadie, C. Tuynman, P. Campbell, D. Millar, W. Rosa. 5) C. Lindström, J. Garrigolas, N. Markevich, K. Lindala, J. van den Heuvel, S. Tait, P. Nutter. 6) P. Maughan, V. Pavanello, N. Eadie, A. West, D. Clarke, J. Markevich. 7) D. Fischer, R. Donabauer, P. Curry, Y. Curry, W. Carfagno, M. West, A. Tuynman. 8) M. van Hout, C. Campbell, Y. Festré, C. Carfagno, K. van den Heuvel, D. Lindala.