„Jumal on armastus”

„Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus.” (1. JOHANNESE 4:8)

1.–3. a) Mida ütleb Piibel Jehoova armastuse kohta ja mille poolest see väide on eriline? b) Miks ütleb Piibel, et „Jumal on armastus”?

KÕIK Jehoova omadused on võrratud, täiuslikud ja ligitõmbavad. Kõige köitvam neist on aga armastus. Mitte miski ei tõmba meid Jehoova ligi nii võimsalt kui tema armastus. Õnneks on armastus ka tema valitsev omadus. Kust me seda teame?

² Piibel ütleb armastuse kohta midagi sellist, mida ta ei ütle kordagi Jehoova teiste põhiomaduste kohta. Pühakiri ei ütle, et Jumal on jõud või et Jumal on õiglus või isegi seda, et Jumal on tarkus. Need omadused kuuluvad talle, tema on nende esmane allikas. Armastuse kohta on aga öeldud midagi palju sügavamat. 1. Johannese 4:8 ütleb: „Jumal on armastus” (meie kursiiv). Tõepoolest, armastus on kogu Jehoova olemus. See on tema loomus. Üldiselt võib seda endale selgitada nii, et jõud võimaldab Jehooval tegutseda, õiglus ja tarkus juhivad tema tegusid, armastus aga ajendab teda tegutsema. Ja selles, kuidas Jehoova kasutab enda teisi omadusi, väljendub alati armastus.

³ Tihti öeldakse, et Jehoova on armastuse kehastus. Järelikult, kui me tahame õppida tundma armastust, tuleb meil õppida tundma Jehoovat. Uurigem Jehoova võrreldamatu armastuse mõningaid tahke.

 Suurim armastusetegu

4., 5. a) Mis on kogu ajaloo suurim armastusetegu? b) Miks võib öelda, et Jehoova ja tema Poja vahel on tugevaimad eales eksisteerinud armastussidemed?

⁴ Jehoova on ilmutanud oma armastust paljudel viisidel, ent üks tegu ületab kõik teised. Milline? See, et ta saatis oma Poja meie eest kannatama ja surema. On kohane öelda, et see on kogu ajaloo suurim armastusetegu. Miks?

⁵ Piibel nimetab Jeesust „kõige loodu esmasündinuks” (Koloslastele 1:15). Mõelda vaid, Jehoova poeg oli olemas juba enne füüsilist universumit. Kui kaua aega olid Isa ja Poeg koos olnud? Mõned teadlased arvavad, et universumi vanus on 13 miljardit aastat. Isegi kui see arvestus on õige, on Jehoova esmasündinud Poja eluiga palju pikem! Millega ta tegeles kogu selle ajaperioodi jooksul? Poeg teenis õnnelikult oma Isa „meistertöölisena” (Õpetussõnad 8:30, UM; Johannese 1:3). Jehoova ja tema Poeg tegid üheskoos tööd, et tuua olemasollu kõik muu. Milline võrratult õnnelik aeg see kindlasti oli! Kes meist suudaks aimata, kui tugevaks võib kujuneda see side nii määratult pika aja jooksul? On selge, et Jehoova Jumalat ja tema Poega ühendavad tugevaimad eales eksisteerinud armastussidemed.

6. Kuidas väljendas Jehoova oma tundeid Poja vastu siis, kui Jeesus lasi end ristida?

⁶ Sellegipoolest saatis Jehoova oma Poja maa peale, et ta sünniks inimlapsena. Seda tehes pidi Jehoova mõneks aastakümneks loobuma lähedasest läbikäimisest oma armsa Pojaga. Suure huviga jälgis ta taevast, kui Jeesus kasvas üles täiuslikuks meheks. 30-aastasena lasi Jeesus ennast ristida. Sel korral Isa ütles ise taevast: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:17). Kindlasti oli Isa väga õnnelik, nähes, et Jeesus tegi ustavalt ära kõik, mida tema kohta oli ennustatud ja mida temalt oodati! (Johannese 5:36; 17:4.)

7., 8. a) Mida pidi Jeesus kogema 33. aasta 14. niisanil ja kuidas see puudutas tema taevast Isa? b) Miks Jehoova lasi oma Pojal kannatada ja surra?

 ⁷ Mida aga tundis Jehoova 14. niisanil aastal 33, kui Jeesus reedeti ja vihane rahvahulk ta öösel vangistas? Kui Jeesust naeruvääristati, tema pihta sülitati ja teda löödi rusikatega? Kui teda piitsaga peksti, nii et nahk seljal narmendas? Kui ta naelutati käsi- ja jalgupidi puust tulba külge ning jäeti inimeste pilgete all sinna rippuma? Mida tundis Isa siis, kui tema armas Poeg hüüdis teda surmapiinades? Kuidas tundis Jehoova ennast ajal, mil Jeesus tegi viimase hingetõmbe ja esimest korda kogu loodu ajaloos polnud tema kallist Poega enam olemas? (Matteuse 26:14–16, 46, 47, 56, 59, 67; 27:26, 38–44, 46; Johannese 19:1.)

⁸ Võttes arvesse, et Jehooval on tunded, ei suuda me sõnadega kirjeldada seda piina, mida ta tundis oma Poja surma tõttu. Aga see, mida me suudame väljendada, on Jehoova motiiv, mille pärast ta lasi sel juhtuda. Miks oli Isa valmis tundma sellist valu? Jehoova annab meile teada midagi imelist tekstis Johannese 3:16 – piiblisalmis, mis on nii tähtis, et seda on nimetatud koguni miniatuurseks evangeeliumiks. Seal öeldakse: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” Järelikult oli Jumala motiiviks armastus. Suuremat armastust pole keegi kunagi väljendanud.

Kuidas Jehoova kinnitab, et ta armastab meid?

9. Mida Saatan tahab meid uskuma panna seoses Jehoova suhtumisega meisse, ent mida Jehoova meile kinnitab?

⁹ Nüüd kerkib üles tähtis küsimus: kas Jumal armastab meid kui üksikisikuid? Mõned on nõus, et Jumal armastab inimkonda tervikuna, nagu ütleb Johannese 3:16. Samas aga mõtlevad nad: „Jumal ei armasta mitte kunagi mind kui üksikisikut.” On teada, et Kurat-Saatan soovib väga panna meid uskuma, et Jehoova ei armasta ega hinda meid. Ent hoolimata sellest, kui ebameeldiva või väärtusetuna me ise endale võime tunduda, kinnitab Jehoova meile, et ta peab väärtuslikuks igat oma ustavat teenijat.

10., 11. Kuidas näitab Jeesuse näide varblastest, et Jehoova peab meid väärtuslikuks?

¹⁰ Mõtle näiteks Jeesuse sõnadele, mis on kirjas Matteuse 10:29–31. Tuues näite oma jüngrite väärtuse kohta, ütles Jeesus: „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!” Mõtle sellele, mida tähendasid need sõnad Jeesuse kuulajatele, kes elasid 1. sajandil.

¹¹ Jeesuse päevil oli varblane odavaim toiduks tarvitatav lind. Ühe väheväärtusliku mündi eest sai osta kaks varblast. Hiljem aga ütles Jeesus, nagu on kirjas Luuka 12:6 ja 7, et kui ostja maksis kaks münti, sai ta nelja varblase asemel hoopis viis. Üks lind anti kauba peale, nagu poleks tal üldse mingit väärtust. Need linnud võisid inimeste silmis küll väärtusetud olla, ent kuidas suhtus neisse Looja? Jeesus ütles: „Ükski neist [isegi mitte see, kes anti kauba peale] ei ole unustatud Jumala  ees!” Nüüd hakkame ilmselt mõistma, mida Jeesus silmas pidas. Kui Jehoova peab nii tähtsaks isegi ühtainust varblast, kui palju väärtuslikum on siis inimene! Nagu Jeesus selgitas, teab Jehoova meie kohta igat pisiasja – isegi meie juuksekarvad on üle loetud!

12. Miks me võime kindlad olla, et Jeesus oli realistlik, kui ta rääkis sellest, et meie juuksekarvad on üle loetud?

¹² Mõni võib arvata, et Jeesus liialdas siin. Kuid mõtle ülestõusmisele. Kui üksikasjalikult peab Jehoova meid küll tundma, et ta võiks meid uuesti luua! Ta peab meid nii väärtuslikuks, et mäletab meie juures igat pisiasja, kaasa arvatud meie keerukat geneetilist koodi ning aastate jooksul kogunenud mälestusi ja kogemusi. Loendada meie juuksekarvu – mida tavaliselt kasvab inimese peas umbes 100 000 – oleks sellega võrreldes väike saavutus. Kui kaunilt kinnitavad Jeesuse sõnad meile, et Jehoova hoolib meist kui üksikisikuist!

13. Kuidas näitab kuningas Joosafati juhtum, et hoolimata meie ebatäiuslikkusest, otsib Jehoova meis head?

¹³ Piiblist ilmneb veel midagi, mis kinnitab meile, et Jehoova armastab meid: ta otsib meis head ja peab seda väärtuslikuks. Võtkem näiteks hea kuningas Joosafat. Kui see kuningas tegi ühe rumala teo, ütles Jehoova prohvet talle: „Seepärast on su peal Jehoova viha!” Milline kainestav mõte! Kuid sellega Jehoova sõnum ei lõppenud. Prohvet jätkas: „Ometi leidub su juures ka häid asju” (2. Ajaraamat 19:1–3). Järelikult ei pimestanud õiglane viha Jehoovat, vaid ta nägi Joosafati juures ka „häid asju”. Kas pole julgustav teada, et hoolimata meie ebatäiuslikkusest, otsib Jumal meis head?

Jumal, kes on „valmis andestama”

14. Milline koorem võib meile langeda patustamise tõttu, ent kuidas saab Jehoova meile andestada?

¹⁴ Patustamise korral võime pettumuse, häbi ja süü tõttu arvata, et me pole enam kunagi väärt Jehoovat teenima. Pea aga meeles, et Jehoova on „valmis andestama” (Laul 86:5, UM). Tõepoolest, kui me oma patte kahetseme ja pingutame südamest, et neid mitte korrata, siis Jehoova andestab meile. Mõtle, kuidas Piibel seda Jehoova armastuse imelist tahku kirjeldab.

15. Kui kaugele viib Jehoova meie patud?

¹⁵ Laulukirjutaja Taavet kirjeldas Jehoova andestust ühe ilmeka väljendi abil: „Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised!” (Laul 103:12, meie kursiiv). Kui kaugel on ida läänest? Mingis mõttes on ida läänest alati lõputult kaugel; need kaks vastassuunda ei saa mitte kunagi kokku. Üks õpetlane märgib, et see väljend tähendab „nii kaugele kui võimalik; nii kaugele, kui suudame kujutleda”. Taaveti inspireeritud sõnad annavad meile teada, et kui Jehoova andestab, siis viib ta meie patud meist nii kaugele, kui me üldse suudame kujutleda.

16. Miks me võime kindlad olla, et kui Jehoova on meie patud andestanud, siis peab ta meid puhtaks?

¹⁶ Kas sa oled kunagi üritanud heledalt riidelt mingit plekki eemaldada? Ehk jäi plekk nähtavaks, hoolimata kõigist pingutustest. Pane tähele, kuidas Jehoova kirjeldab oma võimet andestada: „Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!” (Jesaja 1:18, meie kursiiv). * Me ei suuda mitte kunagi oma jõuga patu plekki eemaldada. Kuid Jehoova võib võtta meie patud, mis on otsekui helepunased või purpurpunased, ja teha need valgeks nagu lumi või värvimata vill. Kui Jehoova on meie patud andestanud, ei pea me enam arvama, et kanname kogu ülejäänud elu nende pattude plekki.

17. Mis mõttes heidab Jehoova meie patud oma selja taha?

 ¹⁷ Liigutavas tänulaulus, mille Hiskija koostas pärast surmahaigusest paranemist, ütles ta Jehoovale: „Sa heitsid kõik mu patud oma selja taha!” (Jesaja 38:17, meie kursiiv). See loob ettekujutuse, et Jehoova võtab kahetseva väärtegija patud ja heidab need oma selja taha, kus Ta neid enam ei näe ega tee neist välja. Ühe allika järgi võib siin esitatud mõtet väljendada järgmiselt: „Sa tegid nii, nagu poleks [mu patte] mitte kunagi olnudki.” Kas pole see lohutav?

18. Kuidas näitab prohvet Miika, et kui Jehoova andestab, siis ta kõrvaldab meie patud jäädavalt?

¹⁸ Ühes taastamistõotuses väljendas prohvet Miika veendumust, et Jehoova andestab oma kahetsevale rahvale: „Kes on Jumal nagu sina, kes ... läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest ... Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse!” (Miika 7:18, 19, meie kursiiv). Kujutle, mida tähendasid need sõnad inimestele, kes elasid Piibli aegadel. Kas oli mingit võimalust leida üles midagi, mis oli heidetud „mere sügavustesse”? Nii näitavad Miika sõnad, et kui Jehoova andestab, siis ta kõrvaldab meie patud jäädavalt.

„Meie Jumala hell kaastunne”

19., 20. a) Mida tähendab heebrea verb, mida tõlgitakse sõnadega „halastama” või „kaasa tundma”? b) Kuidas õpetab Piibel emalikke tundeid näiteks tuues, milline on Jehoova kaastunne?

¹⁹ Kaastunne on veel üks Jehoova armastuse tahk. Mis on kaastunne? Piiblis on kaastunne tihedalt seotud halastusega. Hulk heebrea ja kreeka sõnu annab edasi mõtte kaastundest. Pane näiteks tähele heebrea verbi ra·ḥamʹ, mida tõlgitakse sageli sõnadega „halastama” või „kaasa tundma”. See heebrea sõna, mida Jehoova kasutab enda kohta, on seotud sõnaga, mis tähendab ’emakat’, ja sellega mõeldakse „emalikku kaastunnet”.

²⁰ Piibel toob võrdluseks ema tunded oma lapse vastu, et õpetada meile, milline on Jehoova kaastunne. Jesaja 49:15 ütleb: „Kas naine võib unustada oma rinnalapse ja mitte tunda kaasa [ra·ḥamʹ] oma ihuviljale? Nemad võivad isegi unustada, aga mina ei unusta teid siiski” (The Amplified Bible). On raske kujutleda, et ema võiks unustada toita oma rinnalast ja mitte hoolitseda tema eest. On ju väikelaps täiesti abitu: ta vajab päeval ja ööl ema tähelepanu. Kurb küll, kuid hoolimatud emad pole midagi ennekuulmatut, seda eriti praegustel „rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1, 3). „Aga mina ei unusta teid siiski,” kuulutab Jehoova. Hell kaastunne, mis Jehooval on oma teenijate vastu, on mõõdetamatult  tugevam kui kõige õrnem loomupärane tunne, mida me oskame endale ette kujutada – emalik kaastunne oma väikse lapse vastu.

21., 22. Mida kogesid iisraellased muistses Egiptuses ja kuidas reageeris Jehoova nende appihüüetele?

²¹ Kuidas väljendab Jehoova armastava lapsevanema sarnaselt oma kaastunnet? See omadus ilmneb selgelt selles, kuidas ta tegeles vanal ajal Iisraeli rahvaga. 16. sajandi lõpus e.m.a olid miljonid iisraellased orjadena Egiptuses, kus neid rängalt rõhuti (2. Moosese 1:11, 14). Ahastuses hüüdsid iisraellased Jehoova poole. Kuidas kaastundlik Jumal sellele reageeris?

²² Jehoova süda valutas. Ta ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist ... ma tean nende valu” (2. Moosese 3:7). Jehoova ei võinud näha oma rahva kannatusi ja kuulda nende hädakisa, tundmata neile kaasa. Jehoova on empaatiline Jumal. Empaatia – oskus mõista teiste valu – on lähedalt seotud kaastundega. Kuid Jehoova lihtsalt ei tundnud kaasa oma rahvale. Ta hakkas nende heaks ka tegutsema. Jesaja 63:9 ütleb: „Armastuse ja kaastunde pärast ta lunastas nad.” „Vägeva käe” abil vabastas ta iisraellased Egiptusest (5. Moosese 4:34). Seejärel varustas ta neid imeliselt toiduga ja viis nad viljarikkale maale, mis sai nende omaks.

23. a) Kuidas kinnitavad lauliku sõnad, et Jehoova on meist igaühest väga huvitatud? b) Kuidas Jehoova meid aitab?

²³ Jehoova ei osuta kaastunnet oma teenijatele mitte ainult kui grupile. Meie armastav Jumal on väga huvitatud meist igaühest. Ta teab täpselt, milliseid kannatusi meil tuleb taluda. Laulik ütles: „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole! Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:16, 19). Kuidas Jehoova meid igaüht aitab? Ta ei pruugi kõrvaldada meie kannatuse põhjust. Kuid tal on küllaldaselt võimalusi toetada neid, kes teda appi hüüavad. Tema Sõnast võime leida praktilist nõu, mille järgimine annab häid tulemusi. Koguduses on vaimselt küpsed ülevaatajad, kes püüavad teisi aidates Jehoova kaastunnet jäljendada (Jakoobuse 5:14, 15). Kuna Jehoova ’kuuleb palvet’, annab ta „Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Laul 65:3; Luuka 11:13). Kõik need korraldused väljendavad „meie Jumala hella kaastunnet” (Luuka 1:78, UM).

24. Kuidas sa vastad Jehoova armastusele?

²⁴ Kas pole vaimustav mõtiskleda meie taevase Isa armastuse üle? Eelmises artiklis tuletati meile meelde, et Jehoova on armastaval viisil ilmutanud meie kasuks oma jõudu, õiglust ja tarkust. Selles artiklis oleme näinud, et Jehoova on otseselt väljendanud oma armastust inimkonna vastu – ja meie igaühe vastu – märkimisväärsetel viisidel. Meil kõigil oleks nüüd hea endalt küsida: „Kuidas mina vastan Jehoova armastusele?” Olgu su vastus selline, et armastad teda kõigest oma südamest, hingest, meelest ja väest (Markuse 12:29, 30). Peegeldagu su igapäevane elu südamesttulevat soovi Jehoovaga aina lähedasemaks saada. Ja tulgu Jehoova, armastuse Jumal, sulle aina lähemale – kogu igaviku jooksul! (Jakoobuse 4:8.)

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Kuidas me teame, et armastus on Jehoova valitsev omadus?

• Miks võib pidada suurimaks armastuseteoks seda, et Jehoova saatis oma Poja meie eest kannatama ja surema?

• Kuidas Jehoova meile kinnitab, et ta armastab igaüht meist?

• Milliste elavate näidetega kirjeldab Piibel Jehoova andestust?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

’Jumal andis oma ainusündinud Poja’

[Pilt lk 16, 17]

„Teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!”

[Allikaviide]

© J. Heidecker/VIREO

[Pilt lk 18]

Ema tunded oma rinnalapse vastu annavad meile ettekujutuse Jehoova kaastundest