„Vaata, see on meie Jumal!”

Nende kahe uurimisartikli materjal põhineb raamatul „Tule Jehoova ligi”. Selle väljaandmisest teatati piirkonnakonventidel, mida peeti kõikjal maailmas 2002/03. aastal. (Vaata leheküljelt 20 artiklit „Just sellest tundsin ma puudust”.)

„Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova.” (JESAJA 25:9)

1., 2. a) Kuidas nimetas Jehoova patriarh Aabrahami ning milline küsimus võib meil seoses sellega tekkida? b) Kuidas kinnitab Piibel meile, et Jumalaga on võimalik lähedastes suhetes olla?

„MU SÕBER.” Nõnda ütles taeva ja maa Looja Jehoova patriarh Aabrahami kohta (Jesaja 41:8). Mõelda vaid – tühipaljas inimene võib olla universumi Suveräänse Issanda sõber! Vahest küsid sa endalt: „Kas ka minul on võimalik Jumalaga nii lähedane olla?”

² Piibel kinnitab meile, et lähedased suhted Jumalaga on võimalikud. Aabrahamil olid sellised suhted, sest ta „uskus Jumalat” (Jakoobuse 2:23). Tänapäevalgi on Jehooval „õigetega ... lähedased suhted” (Õpetussõnad 3:32, UM). Kirjakohas Jakoobuse 4:8 innustab Piibel: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” On selge, et kui me püüame Jehoovale läheneda, tegutseb ta sellele vastavalt ja tuleb meie ligi. Ent kas need inspireeritud sõnad osutavad sellele, et meie – patused ja ebatäiuslikud inimesed – astume esimese sammu? Mitte sugugi. Lähedased suhted Jehoovaga on võimalikud vaid seetõttu, et meie armastav Jumal on juba astunud kaks tähtsat sammu (Laul 25:14, UM).

3. Millised kaks sammu on Jehoova astunud, et meil oleks võimalik temaga sõprussuhted luua?

³ Esiteks tegi Jehoova korraldusi, et Jeesus ’annaks oma hinge lunaks paljude eest’ (Matteuse 20:28). See lunastusohver võimaldab meil olla Jumalaga lähedased. Piibel ütleb: „Me armastame, sest tema on meid enne armastanud” (1. Johannese 4:19). Kuna Jumal on „meid enne armastanud”, rajas ta  aluse, et meil oleks võimalik temaga sõprussuhted luua. Teiseks, Jehoova on end meile ilmutanud. Kõik meie sõprussuhted algavad teise isiku tõelisest tundmisest, tema ainulaadsete iseloomujoonte imetlemisest ja väärtustamisest. Mõtle, mida see tähendab. Kui Jehoova oleks salapärane, tundmatu Jumal, ei saaks me temaga kunagi lähedased olla. Kuid Jehoova ei varja ennast üldse, vaid soovib hoopis, et me teda tundma õpiksime (Jesaja 45:19). Oma Sõnas Piiblis ilmutab ta end selliste väljendite abil, mida me suudame mõista. See ei tõesta mitte üksnes seda, et ta armastab meid, vaid ka tema soovi, et me tunneksime ja armastaksime teda kui oma taevast Isa.

4. Milles me veendume Jehoova suhtes, kui õpime tema omadusi paremini tundma?

⁴ Kas oled juhtunud nägema, kuidas väike laps osutab oma isale ning ütleb siis sõpradele siira rõõmu ja uhkustundega: „See on minu issi”? Jumala teenijatel on mõjuvaid põhjusi tunda samamoodi Jehoova suhtes. Piibel ennustab, et tuleb aeg, mil ustavad inimesed hüüavad: „Vaata, see on meie Jumal!” (Jesaja 25:8, 9). Mida selgemini me õpime mõistma Jehoova omadusi, seda kindlamalt me veendume, et meil on parim Isa ja lähim Sõber, keda võiks ette kujutada. Tõepoolest, Jehoova omaduste mõistmine annab meile palju põhjusi temaga lähedasemaks saada. Uurigem, mida räägib Piibel Jehoova peamistest omadustest, milleks on jõud, õiglus, tarkus ja armastus. Selles artiklis käsitleme esimest kolme neist omadustest.

„Suur jõult”

5. Miks on sobiv, et üksnes Jehoovat nimetatakse „Kõigeväeliseks” ning kuidas ta oma aukartustäratavat jõudu kasutab?

⁵ Jehoova on „suur jõult” (Iiob 37:23). Jeremija 10:6 ütleb: „Ükski ei ole sinu sarnane, Jehoova! Sina oled suur, ja suur on su nimi võimsuse poolest!” Erinevalt kõigist loodutest on Jehooval piiramatu jõud. Seepärast nimetatakse üksnes teda „Kõigeväeliseks” (Ilmutuse 15:3). Jehoova kasutab oma aukartustäratavat jõudu selleks, et luua, hävitada, kaitsta ja taastada. Vaadakem vaid kahte näidet – tema loomisjõudu ja kaitsejõudu.

6., 7. Kui võimas on Päike ning millise tähtsa tõe kohta see tunnistust annab?

⁶ Kui sa kaunil suvepäeval väljas oled, mida sa siis tunned? Päikesesoojust. Ent tegelikult koged sa sel viisil ka Jehoova loomisjõu mõju. Kui võimas on Päike? Selle tuuma temperatuur on umbes 15 miljonit kraadi Celsiuse järgi. Kui sul oleks võimalik võtta Päikese tuumast nööpnõelapeasuurune tükk ja tuua see siia maa peale, oleks ohtlik seista sellele tibatillukesele kuumuseallikale lähemal kui 140 kilomeetrit! Päike kiirgab igas sekundis välja  energiahulga, mis on võrdne sadade miljonite tuumapommide plahvatusega. Maa tiirleb selle aukartustäratava termotuumaahju ümber just õigel kaugusel. Kui Maa oleks Päikesele liiga lähedal, aurustuks kogu vesi; kui ta aga oleks liiga kaugel, külmuks see täielikult. Mõlema äärmuse korral oleks meie planeet elutu.

⁷ Kuigi inimeste elu sõltub Päikesest, peavad paljud seda taevakeha endastmõistetavaks. Seega ei märka nad, mida Päike võib meile õpetada. Laul 74:16 ütleb Jehoova kohta: „Sina oled valmistanud valguse ja päikese!” Jah, Päike toob au Jehoovale, „kes on teinud taeva ja maa” (Laul 146:6). Siiski on see vaid üks loendamatutest loomistöödest, mis annavad meile õpetust Jehoova tohutu jõu kohta. Mida rohkem me Jehoova loomisjõu kohta teada saame, seda suuremaks muutub meie aukartus tema vastu.

8., 9. a) Milline liigutav kõnekujund näitab, et Jehoova soovib oma teenijaid kaitsta ja hoida? b) Kuidas Piibli aegadel elanud karjane oma lammaste eest hoolitses ning mida see õpetab meie Suure Karjase kohta?

⁸ Jehoova kasutab oma tohutut jõudu ka selleks, et kaitsta oma teenijaid ja hoolitseda nende eest. Piiblis leiduvad mõned värvikad, kuid liigutavad kõnekujundid, mis kirjeldavad Jehoova tõotusi kaitsta ja hoolitseda. Pane näiteks tähele, mis on kirjas Jesaja 40:11. Jehoova võrdleb ennast karjasega ja oma rahvast lammastega. Seal öeldakse: „Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid!” Kas sa suudad kujutleda olukorda, mida selles salmis kirjeldatakse?

⁹ Vähesed loomad on nii abitud nagu kodulambad. Piibli aegadel pidi karjane olema julge, et kaitsta lambaid huntide, karude ja lõvide eest (1. Saamueli 17:34–36; Johannese 10:10–13). Aga vahel tuli lambaid kaitstes ja nende eest hoolitsedes ka hell olla. Kuidas hoolitses karjane näiteks kaitsetu vastsündinud talle eest, kui lammas poegis aedikust kaugel? Ta kandis lambatalle võib-olla päevade kaupa oma „süles” – ülarõiva voltide vahel. Aga kuidas satub talleke karjase sülle? Talleke võib tulla karjase juurde ja koguni müksida tema jalga. Kuid karjane on see, kes kummardub, talle üles tõstab ja teda turvaliselt oma süles hoiab. Milline liigutav pilt sellest, kuidas meie Suur Karjane on valmis oma teenijaid kaitsma ja hoidma!

10. Millist kaitset pakub Jehoova meile tänapäeval ning miks on see kaitse eriti tähtis?

¹⁰ Jehoova on teinud enamat, kui vaid tõotanud kaitsta. Piibli aegadel näitas ta imeliselt, et ta suudab „vabastada Jumalale andunud inimesed katsumusest” (2. Peetruse 2:9, UM). Kuidas on lugu tänapäeval? Me teame, et ta ei kasuta praegu oma jõudu selleks, et meid kõigi õnnetuste eest kaitsta. Ent ta pakub midagi palju tähtsamat – vaimset kaitset. Meie armastav Jumal kaitseb meid vaimse kahju eest sel viisil, et varustab meid kõigega, mida vajame katsumustes vastupidamiseks ja temaga heade suhete säilitamiseks. Näiteks Luuka 11:13 ütleb: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.” See võimas jõud aitab meil hakkama saada iga ettetuleva katsumusega (2. Korintlastele 4:7). Nii tegutseb Jehoova selle nimel, et tagada meile elu mitte üksnes mõneks lühikeseks aastaks, vaid kogu igavikuks. Sellise väljavaatega võib tunduda iga selle süsteemi katsumus ’silmapilkne ja kerge’ (2. Korintlastele 4:17). Kas ei tõmba see meid Jumala ligi, kes nii armastavalt kasutab oma jõudu meie heaks?

„Jehoova armastab õiglust”

11., 12. a) Miks tõmbab Jehoova õiglus meid tema ligi? b) Millisele järeldusele jõudis Taavet seoses Jehoova õiglusega ja kuidas need inspireeritud sõnad meid lohutavad?

¹¹ Jehoova teeb seda, mis on õige ja aus, ning ta teeb seda järjekindlalt ja erapooletult.  Jumalik õiglus pole kalk ega eemaletõukav omadus, vaid selline, mis tõmbab meid Jehoova ligi. Piibel kirjeldab selgelt selle omaduse südantsoojendavat olemust. Vaadelgem nüüd kolme viisi, kuidas Jehoova oma õiglust väljendab.

¹² Esiteks ajendab õiglus Jehoovat oma teenijate vastu ustav ja lojaalne olema. Laulukirjutaja Taavet õppis seda Jehoova õigluse tahku mõistma ja hindama. Millisele järeldusele jõudis Taavet omaenda kogemuste ja Jumala teguviiside uurimise põhjal? Ta kuulutas: „Jehoova armastab õiglust ega hülga oma vagasid; need hoitakse igavesti” (Laul 37:28). Kui lohutav lubadus! Meie Jumal ei hülga hetkekski neid, kes on talle lojaalsed. Seega võime arvestada tema ligioleku ja hella hoolitsusega. Tema õiglus on selle tagatiseks! (Õpetussõnad 2:7, 8.)

13. Kuidas ilmneb Seadusest, mille Jehoova andis Iisraelile, et ta hoolib puudusekannatajatest?

¹³ Teiseks väljendub Jumala õiglus selles, et ta arvestab rõhutute vajadustega. Seadusest, mille Jehoova andis Iisraelile, ilmneb selgelt, et ta hoolib neist, kes kannatavad puudust. Näiteks oli Seaduses sätestatud, kuidas tuleb hoolitseda orbude ja leskede eest (5. Moosese 24:17–21). Kuna Jehoova mõistis, kui raske elu võis olla sellistel peredel, hakkas ta ise nende isalikuks Kohtunikuks ja Kaitsjaks (5. Moosese 10:17, 18). Ta hoiatas iisraellasi, et kui nad teevad liiga kaitsetutele naistele ja lastele, siis võtab ta kuulda nende hädakisa. Nagu on kirjas 2. Moosese 22:21–23, ütles ta: „Mu viha süttib põlema.” Kuigi viha ei kuulu Jumala peamiste omaduste hulka, kutsub tahtlik ebaõiglus temas esile õiglase meelepaha – seda eriti siis, kui ohvrid on nõrgad ja abitud (Laul 103:6).

14. Milline on üks tähelepanuväärne tõend Jehoova erapooletuse kohta?

¹⁴ Kolmandaks kinnitab Piibel tekstis 5. Moosese 10:17 (SP), et Jehoova „ei pea ühte teisest paremaks ja ei võta meelehead vastu”. Erinevalt paljudest inimestest, kellel on võimu, ei lase Jehoova ennast mõjutada materiaalsel rikkusel ega välimusel. Tal pole eelarvamusi ega lemmikuid. Tõeliselt tähelepanuväärne tõend tema erapooletuse kohta on see, et võimalus saada tema tõeliseks kummardajaks – kellel on väljavaade elada igavesti – pole piiratud vaid väheste väljavalitutega. Vastupidi, Apostlite teod 10:34, 35 (EP 97) ütleb: „Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.” See väljavaade on igal inimesel, hoolimata tema ühiskondlikust positsioonist, nahavärvist või riigist, kus ta elab. Kas pole see suurepärane näide tõelisest õiglusest? Tõepoolest, parem arusaamine Jehoova õiglusest tõmbab meid tema ligi!

’Oh seda Jumala tarkuse sügavust!’

15. Mis on tarkus ja kuidas Jehoova seda ilmutab?

¹⁵ Nagu on kirjas Roomlastele 11:33, hüüatas apostel Paulus: „Oh seda Jumala ... tarkuse ... sügavust!” Jah, kui me mõtiskleme Jehoova ääretu tarkuse mitmesugustele tahkudele, ei jää meil üle muud kui aukartust tunda. Kuidas aga seda omadust defineerida? Tarkus on oskus ühendada teadmised, vahetegemisvõime ja arusaamine ning rakendada neid soovitud tulemuse saavutamiseks. Toetudes oma laialdastele teadmistele ja sügavale arusaamisele, teeb Jehoova alati parimad otsused ja viib need ellu parimal mõeldaval viisil.

16., 17. Kuidas annab Jehoova loomistöö tunnistust tema ääretust tarkusest? Too näide.

¹⁶ Millised on mõned konkreetsed tõendid Jehoova ääretu tarkuse kohta? Laul 104:24 ütleb: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!” Tõepoolest, mida rohkem me Jehoova valmistatud asjade kohta teada saame, seda suuremat aukartust tema tarkus meis äratab. Mõtle, kui palju on teadlased Jehoova loomistöid uurides teada saanud! On  olemas isegi selline teadusharu nagu biomimeetika, mille abil üritatakse jäljendada looduses esinevate struktuuride ehitust.

¹⁷ Näiteks oled sa ehk imetlenud ämblikuvõrgu ilu. See on konstrueerimistöö ime. Mõned pealtnäha õrnad niidid on proportsionaalselt tugevamad kui teras ja vastupidavamad kui kiud, millest valmistatakse kuulikindlaid veste. Mida see täpsemalt tähendab? Kui ämblikuvõrgu mõõtmeid suurendada sel määral, et see oleks sama suur nagu võrk, mida kasutavad kalalaevad, siis oleks see nii tugev, et sellega võiks kinni püüda lendava reisilennuki! Jehoova on tõesti „kõik teinud targasti”.

18. Kuidas ilmneb Jehoova tarkus selles, et ta lasi oma Sõna Piibli kirjutada inimestel?

¹⁸ Suurim tõend Jehoova tarkuse kohta ilmneb tema Sõnas Piiblis. Selle raamatu lehekülgedel leiduvad targad nõuanded näitavad, milline on parim eluviis (Jesaja 48:17). Ent Jehoova võrreldamatu tarkus väljendub ka selles, kuidas Piibel kirjutati. Miks võib nii öelda? Jehoova tarkus avaldub selles, et ta lasi oma Sõna kirja panna inimestel. Kas Piibel oleks sama köitev, kui ta oleks lasknud oma inspireeritud Sõna kirja panna hoopis inglitel? Muidugi oleksid inglid võinud kirjeldada Jehoovat oma ülevast vaatenurgast ja väljendada oma andumust temale. Aga kas me oleksime tõesti võimelised mõistma ja tundma seda, mida tunnevad täiuslikud vaimolendid, kelle teadmised, kogemused ja jõud on palju suuremad kui meil? (Heebrealastele 2:6, 7.)

19. Millistest näidetest ilmneb, et inimestest kirjutajad annavad Piiblile tohutu südamlikkuse ja köitvuse?

¹⁹ Tänu sellele, et Piibli kirjutasid inimesed, on see raamat eriliselt südamlik ja köitev. Selle kirjutajatel olid samasugused tunded nagu meil. Olles ebatäiuslikud, talusid nad katsumusi ja raskusi, mis sarnanevad meie omadega. Mõnikord kirjutasid nad minavormis omaenda tunnetest ja võitlustest (2. Korintlastele 12:7–10). Seega panid nad kirja mõtteid, mida poleks saanud väljendada ükski ingel. Võtame näiteks Taaveti sõnad, mis on kirjas Laulus 51. Vastavalt laulu pealdisele komponeeris Taavet selle laulu pärast seda, kui ta oli rängalt patustanud. Ta valas välja  oma südame, väljendades sügavat kurbust ja anudes Jumalalt andestust. Salmides 4 ja 5 L 51:4, 5 ütleb ta: „Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust! Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees!” Pane tähele 7. salmi L 51:7: „Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on mu ema mind saanud!” L 51 Salm 19 lisab: „Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” Kas sa tajud, millist ahastust tunneb laulukirjutaja? Kes peale ebatäiusliku inimese võiks veel väljendada selliseid tundeid?

20., 21. a) Miks võib öelda, et kuigi inimesed on Piibli kirja pannud, on selles ikkagi Jehoova tarkus? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

²⁰ Kuna Jehoova usaldas oma Sõna kirjutamise ebatäiuslikele inimestele, andis ta meile just selle, mida vajame – ülestähenduse, mis on küll „Jumala Vaimu poolt sisendatud”, aga milles siiski ilmnevad inimlikud jooned (2. Timoteosele 3:16). Jah, neid kirjutajaid juhtis püha vaim. Seega kirjutasid nad Jehoova, mitte omaenda tarkusest. See tarkus on täiesti usaldusväärne. See on niivõrd palju kõrgem meie endi tarkusest, et Jumal ergutab meid armastavalt: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6). Kui me neid tarku nõuandeid tähele paneme, saame lähedasemaks oma kõiketeadva Jumalaga.

²¹ Kõige meeldivam ja kaunim Jehoova omadus on armastus. Järgmises artiklis arutatakse, kuidas Jehoova on armastust ilmutanud.

Kas sa mäletad?

• Milliseid samme on Jehoova astunud, et meil oleks võimalik temaga lähedasi suhteid arendada?

• Milliseid näiteid võib tuua Jehoova loomis- ja kaitsejõu kohta?

• Kuidas ilmneb Jehoova tegudes õiglus?

• Kuidas on Jehoova tarkust näha nii loomistöös kui ka Piiblis?

[Küsimused]

[Pilt lk 10]

Jehoova hoolitseb oma lammaste eest hellalt nagu karjane, kes kannab talle süles

[Pilt lk 13]

Jehoova tarkus avaldub selles, kuidas ta lasi Piibli kirja panna