Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas sa ootad Jehoovat?

Kas sa ootad Jehoovat?

Kas sa ootad Jehoovat?

„Missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses [„Jumalale andumuse tegudes”, UM], oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut.” (2. PEETRUSE 3:11, 12)

1., 2. Millise näite võiks tuua Jehoova päeva ootamise kohta?

KUJUTLE üht perekonda, kes ootab külalisi õhtusöögile. Kindlaksmääratud aeg läheneb kiiresti. Pereema teeb veel viimaseid ettevalmistusi toidu serveerimiseks. Mees ja lapsed vaatavad, et kõik oleks valmis. Õhus on tunda ärevust. Kogu pere ootab innukalt külaliste saabumist ning tunneb juba ette rõõmu maitsvast toidust ja meeldivast seltsingust.

2 Meie kui kristlased ootame midagi palju tähtsamat. Mida? Me ju ootame Jehoova päeva! Kuni selle saabumiseni tuleb meil olla prohvet Miika sarnased, kes ütles: „Mina vaatan Jehoova poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind!” (Miika 7:7). Kas see viitab tegevusetusele? Ei, sest teha on palju tööd.

3. Milline hoiak peaks kristlastel olema vastavalt kirjakohale 2. Peetruse 3:11, 12?

3 Apostel Peetruse sõnad aitavad meil oodata õige hoiakuga. Ta ütleb: „Missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses [„Jumalale andumuse tegudes”, UM], oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut” (2. Peetruse 3:11, 12). Eestikeelse Piibli 1988. aasta väljaandes lõpeb see lause küll küsimärgiga, kuid pane tähele, et Peetrus ei tõstata siin tegelikult küsimust. Oma kahes inspireeritud kirjas ta juba kirjeldas, millised kristlased peaksid olema. Ta ka manitses neid elama püha elu ja tegema Jumalale andumuse tegusid. Ehkki möödunud oli umbes 30 aastat ajast, mil Jeesus Kristus andis „maailmaajastu lõpetuse tunnuse”, ei tohtinud kristlased oma valvsust kaotada (Matteuse 24:3). Nad pidid Jehoova päeva tulekut ’ootama ja igatsema’.

4. Mida tähendab see, et me ’igatseme Jumala päeva tulekut’?

4 Kreeka sõna, mille vasteks on „igatsema”, tähendab sõna-sõnalt ’kiirendama’. Muidugi ei saa me Jehoova päeva tulekut otseses mõttes kiirendada. Me ju ei tea „seda päeva ja tundi”, mil Jeesus Kristus tuleb oma Isa vaenlaste üle kohtuotsust täide viima (Matteuse 24:36; 25:13). Üks teatmeteos selgitab, et sõna „kiirendama” verbijuur tähendab siin „ ’tõttama’ ja on tihedalt seotud ’innukuse, aktiivsuse ja millestki huvitatud olemisega’ ”. Niisiis õhutas Peetrus kaasusklikke, et nad sooviksid südamest Jehoova päeva saabumist. Nad võisid seda teha nõnda, et hoidsid seda pidevalt meeles (2. Peetruse 3:12). Meil peab olema samasugune meelelaad, sest „Jehoova päev, suur ja kardetav”, on jõudnud väga lähedale (Joel 3:4).

Oota „pühas elus”

5. Kuidas me saame näidata, et soovime südamest näha „Jehoova päeva”?

5 Kui me soovime südamest Jehoova päeval ellu jääda, siis on seda näha meie „pühast elust” ja „Jumalale andumuse tegudest”. Väljend „püha elu” tuletab meile ehk meelde Peetruse manitsuse: „Kui sõnakuulelikkuse lapsed ärge anduge endistele himudele, nagu siis kui teil puudus õige teadmine; vaid nõnda nagu see, kes teid on kutsunud, on püha, saage ka ise pühaks kõigis eluviisides; sest on kirjutatud: „Olge pühad, sest mina olen püha!” ” (1. Peetruse 1:14–16).

6. Mida me peame tegema, et olla pühad?

6 Et olla pühad, tuleb meil füüsiliselt, mõistuse poolest, moraalselt ja vaimselt puhtaks jääda. Kas me valmistume „Jehoova päevaks”, hoides end pühana kui inimesed, kes kannavad Jehoova nime? Tänapäeval pole kerge sellist pühadust säilitada, sest selle maailma moraaliväärtused langevad aina allapoole (1. Korintlastele 7:31; 2. Timoteosele 3:13). Kas lõhe meie ja maailma moraaliväärtuste vahel laieneb? Kui mitte, siis on meil põhjust muretseda. Või on lood hoopis nii, et meie mõõdupuud on maailma omadest küll kõrgemad, ent need langevad? Kui see on nõnda, siis tuleb meil olukorra parandamiseks otsustavalt tegutseda, et Jumalale rõõmu valmistada.

7., 8. a) Kuidas me võime kaotada tunde, et „püha elu” elamine on väga tähtis? b) Mida on vaja olukorra parandamiseks ette võtta?

7 Ühe psühholoogi sõnul on pornograafia jõudmine Internetti ja privaatsus selle vaatamisel põhjustanud olukorra, kus paljud, kel varem puudus ligipääs sellisele ebamoraalsele materjalile, „leiavad end järsku keset lõputuid võimalusi tegeleda seksiga”. Kui otsime selliseid ebapuhtaid veebilehti, siis me kindlasti eirame Piibli käsku: „Ärge puudutage roojast” (Jesaja 52:11). Kas me tõesti ’igatseme Jumala päeva tulekut’? Või kas lükkame oma mõtetes seda päeva aina edasi, mõeldes, et kui me ka rüvetame oma meeli ebamoraalse materjaliga, jääb meil ikkagi aega ennast puhastada? Kui meil on probleeme pornograafiaga, siis on hädavajalik Jehoovat paluda, et ta ’eemaldaks me silmad tühja vaatamast ja elustaks meid oma teedel’! (Laul 119:37.)

8 Valdav osa Jehoova tunnistajaid, nii noori kui vanu, hoiab kõvasti kinni Jumala kõrgetest moraalinormidest ja hoidub selle maailma ebamoraalsetest ahvatlustest. Nad on teadlikud praeguse aja pakilisusest ja Peetruse hoiatusest, et „Issanda päev tuleb otsekui varas”, ning nad jätkavad „püha elu” elamist (2. Peetruse 3:10). Nende teod on tõendiks, et nad ’ootavad ja igatsevad Jumala päeva tulekut’. *

Oota, tehes „Jumalale andumuse tegusid”

9. Mida peaks Jumalale andumus ajendama meid tegema?

9 „Jumalale andumuse teod” on samuti väga tähtsad, kui tahame Jehoova päeva meeles pidada. „Jumalale andumus” viitab Jumala hardale austamisele, mis ajendab meid tegema talle meelepäraseid tegusid. Lojaalne kiindumus Jehoovasse paneb meid tegutsema viisil, mis näitab, et oleme talle andunud. Tema tahe on, et „kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4). Jumal „ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele” (2. Peetruse 3:9). Kas ei peaks meie andumus Jumalale panema meid rohkem pingutama, et aidata inimestel Jehoovat tundma õppida ja teda jäljendada? (Efeslastele 5:1.)

10. Miks me peaksime olema valvel „rikkuse pettuse” suhtes?

10 Meie elu on täidetud Jumalale andumuse tegudega, kui otsime esiti Jumala Kuningriiki (Matteuse 6:33). Muu hulgas tähendab see seda, et meil on tasakaalukas suhtumine materiaalsetesse asjadesse. Jeesus hoiatas: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15). Ehkki võib olla raske uskuda, et rahaarmastus võib ka meid pimestada, on siiski hea tähele panna, et „maailma mure ja rikkuse pettus” võivad Jumala sõna lämmatada (Matteuse 13:22, meie kursiiv). Elatise teenimine ei pruugi kerge olla. Mõnes riigis mõtlevad paljud, et paremale järjele saamiseks tuleb neil jõukamasse riiki tööle suunduda ja oma perest mõningad aastad lahus olla. Isegi mõned Jumala rahva seast on sel viisil arutlenud. Teises riigis töötades suudavad nad ehk oma perele nüüdisaegseid mugavusi võimaldada. Ent mis võib juhtuda koju jäänud omaste vaimsusega? Kas neil on Jehoova päeva üleelamiseks vajaminev hea vaimne seisund, kui kodus puudub õige juhtimine?

11. Kuidas näitas üks võõrtööline, et Jumalale andumuse teod on rikkusest palju tähtsamad?

11 Üks Filipiinidelt Jaapanisse tööle sõitnud mees õppis sealsetelt Jehoova tunnistajatelt Piibli tõde. Kui ta sai teada, et tal on Pühakirjal põhinev kohustus juhtida oma perekonda, mõistis ta, et tal on vaja aidata oma pereliikmetel Jehoova teenijateks saada (1. Korintlastele 11:3). Filipiinidele jäänud abikaasa oli tema uuele usule väga vastu ning tahtis, et mees saadaks koju raha, mitte ei tuleks neile Piiblit õpetama. Mees aga mõistis aja pakilisust ning omaste pärast muret tundes läks ta koju tagasi. Ta tegeles armastavalt oma perega ja tema kannatlikkus kandis vilja. Peagi hakkas kogu tema pere ühtselt Jumalat kummardama ja tema naine alustas täisajalist teenistust.

12. Miks me peaksime vaimsed huvid oma elus esikohale seadma?

12 Me oleme otsekui põlevas hoones. Kas oleks tark pööraselt joosta selleks, et kohe kokkuvajuvast leekides majast asju välja tuua? Kas poleks selle asemel palju tähtsam päästa elusid – enda, oma pereliikmete ja teiste inimeste elusid, kes seal hoones viibivad? Praegune kuri süsteem liigub kiiresti hävingu suunas ning kaalul on inimeste elud. Seda mõistes me seame kindlasti vaimsed asjad esikohale ja keskendume innukalt elupäästvale Kuningriigi kuulutustööle (1. Timoteosele 4:16).

Meil on vaja püsida „määrdumatutena”

13. Millised me peaksime Jehoova päeva saabudes olema?

13 Rõhutades, kui tähtis on oodata õige hoiakuga, ütleb Peetrus: „Mu armsad, seda oodates püüdke, et [Jumal] teid leiaks veatuina [„määrdumatutena”, UT] ja laitmatuina rahus” (2. Peetruse 3:14). Lisaks manitsusele, et meie elu peab olema püha ja et meil tuleb teha Jumalale andumuse tegusid, rõhutab Peetrus, kui tähtis on see, et Jehoova leiaks meid lõpuks Jeesuse kallihinnalise verega puhastatuna (Ilmutuse 7:9, 14). Selleks on vaja uskuda Jeesuse ohvrisse ning saada Jehoova pühendunud ja ristitud teenijaks.

14. Mida tähendab püsida „määrdumatutena”?

14 Peetrus innustab meid tegema oma parima, et meid leitaks „määrdumatutena”. Kas me hoiame oma kristliku käitumise „riided” ja isiksuse puhtad ega lase neid maailmal määrida? Kui märkame oma riietel plekki, püüame selle kohe eemaldada. Eriti hoolikalt hakkame puhastama siis, kui tegu on meie lemmikrõivaga. Kas tunneme samamoodi, kui meie kristlikud „riided” on määrdunud mõne meie isiksusevea või halva käitumise tõttu?

15. a) Miks pidid iisraellased oma kuue hõlmadele tutid tegema? b) Miks Jehoova teenijad tänapäeval teistest inimestest erinevad?

15 Iisraellased pidid tegema „tutid oma kuue hõlmadele” ja panema „hõlmatuttide külge purpursinise nööri”. Miks? Et nad mäletaksid Jehoova käske, kuuletuksid neile ja oleksid „pühad oma Jumala ees” (4. Moosese 15:38–40). Jehoova teenijatena me erineme tänapäeva maailmast, sest järgime Jumala seadusi ja põhimõtteid. Näiteks me püsime moraalselt puhtana, austame vere pühadust ja hoidume igasugusest ebajumalateenistusest (Apostlite teod 15:28, 29). Paljud suhtuvad meisse austusega, kuna hoiame endid rüvetamata (Jakoobuse 1:27).

Meil on vaja olla „laitmatud”

16. Mida tähendab see, et hoiame endid „laitmatuina”?

16 Peetrus ütleb veel, et meid peab leitama „laitmatuina”. Kuidas on see võimalik? Määrdunud kohta on tavaliselt kerge puhastada, kuid laitmatuse puudumine viitab millelegi palju tõsisemale – seesmisele rikutusele. Apostel Paulus manitses Filipis elavaid kaaskristlasi: „Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas” (Filiplastele 2:14, 15). Kui järgime seda nõuannet, siis hoidume nurisemisest ja vaidlemisest ning teenime Jumalat puhaste motiividega. Armastus Jehoova ja ligimeste vastu ajendab meid „kuningriigi evangeeliumi” kuulutama (Matteuse 22:35–40; 24:14). Me kuulutame head sõnumit aina edasi, hoolimata sellest, et suurem osa inimestest ei saa aru, miks me kasutame vabatahtlikult oma aega selleks, et aidata teistel Jumalat ja tema Sõna Piiblit tundma õppida.

17. Mis peaks olema meie motiiv, kui püüdleme kristlikus koguduses suuremate eesõiguste poole?

17 Kui me tahame, et meid leitaks „laitmatuina”, siis peaksime uurima kõigis valdkondades oma motiive. Me oleme loobunud tegutsemast isekatel põhjustel, nagu on üldiselt tavaks, ning me ei pinguta näiteks rikkuse või mõjujõu saavutamise nimel. Kui pürgime kristlikus koguduses suuremate eesõiguste poole, siis jäägu meie ajendid puhtaks ja olgu meie liikumapanevaks jõuks alati armastus Jehoova ja kaasinimeste vastu. Kosutav on näha vaimseid mehi, kes rõõmuga ’püüavad koguduse ülevaataja ametisse’ ja kel on alandlik soov teenida Jehoovat ja kaasusklikke (1. Timoteosele 3:1; 2. Korintlastele 1:24). Tõepoolest, need, kes on tunnistatud kõlblikuks teenima kogudusevanematena, hoiavad „Jumala karja ... vabast tahtest ..., mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks” (1. Peetruse 5:1–4).

Meil on vaja olla „rahus”

18. Milliste omaduste poolest on Jehoova tunnistajad tuntud?

18 Peetrus ütleb meile veel, et meid leitaks „rahus”. Et elada selle nõude kohaselt, tuleb meil olla rahus Jehoova ja ligimesega. Peetrus rõhutab, kui tähtis on ’südamlik armastus üksteise vastu’ ja kui tähtis on hoida rahu kaaskristlastega (1. Peetruse 2:17; 3:10, 11; 4:8; 2. Peetruse 1:5–7). Et hoida rahu, peab meil olema armastus isekeskis (Johannese 13:34, 35; Efeslastele 4:1, 2). Meie armastus ja rahu on eriti hästi nähtavad rahvusvahelistel konventidel. Aastal 1999 Costa Ricas toimunud konvendil oli üks lennujaamas kaubitseja ärritunud selle pärast, et kohalikud Jehoova tunnistajad tulid saabuvaid delegaate tervitama ja ummistasid seejuures kogemata ligipääsu tema ärile. Teisel päeval ta aga märkas, missuguse armastuse ja rahuga tervitasid kohalikud tunnistajad delegaate, ehkki nad isiklikult neid ei tundnud. Viimasel päeval see kaubitseja ühines tervitajatega ja palus, et temaga hakataks Piiblit uurima.

19. Miks on väga tähtis hoida rahu kaasusklikega?

19 Sellest, kui siiralt me taotleme rahu oma vaimsete õdede ja vendadega, sõltub, kui innukalt me ootame Jehoova päeva ja tema tõotatud uut maailma (Laul 37:11; 2. Peetruse 3:13). Oletagem, et meil on raske hoida rahulikke suhteid mõne kaasusklikuga. Kas me suudame endid kujutleda koos temaga rahumeelselt paradiisis elamas? Kui tunneme, et vennal on midagi meie vastu, siis peaksime otsekohe suhted korda seadma (Matteuse 5:23, 24). See on väga tähtis, kui tahame, et meil oleks rahu Jehoovaga (Laul 35:27; 1. Johannese 4:20).

20. Millest peaks olema näha, et ootame Jehoovat?

20 Kas me isiklikult ’ootame ja igatseme Jumala päeva tulekut’? Meie südamesttulev soov näha kurjuse lõppu ilmneb sel viisil, et jääme selles ebamoraalses maailmas pühaks. Seda, et igatseme väga Jehoova päeva saabumist ja elu Kuningriigi valitsuse all, näitavad ka Jumalale andumuse teod. Ja meie ootust elada rahumeelses uues maailmas väljendab see, kui pingutame, et praegu oma kaaskummardajatega rahus elada. Sedasi me näitame, et ’ootame ja igatseme Jumala päeva tulekut’.

[Allmärkus]

^ lõik 8 Vaata näiteid 2000. aasta 1. jaanuari „Vahitornist” leheküljelt 16 ja Jehoova tunnistajate aastaraamatust 1997 leheküljelt 51 (viimane inglise keeles).

Kas sa mäletad?

• Mida tähendab ’igatseda Jumala päeva tulekut’?

• Kuidas meie käitumine näitab, et ootame Jehoovat?

• Miks on „Jumalale andumuse teod” eluliselt tähtsad?

• Mida meil tuleb teha, et Jehoova leiaks meid „määrdumatutena” ja „laitmatuina rahus”?

[Küsimused]

[Pilt lk 11]

Püha eluviisi peegeldavad teod näitavad, et ootame Jehoovat

[Pildid lk 12]

Kuningriigi kuulutustöö päästab elusid

[Pilt lk 14]

Jehoova päeva oodates taotlegem rahu üksteisega