Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kaks inimest koputasid uksele

Kaks inimest koputasid uksele

Kaks inimest koputasid uksele

„OLEME juba kaks aastat leinanud oma väikest tütart.” Selliselt algab kiri, mis avaldati Prantsusmaal Saint-Étienne’i ajalehes „Le Progrès”.

„Mélissa oli kolmekuune ja põdes kohutavat haigust, 18-trisoomiat. Nii ebaõiglasena tunduvast tragöödiast ei saa kunagi täiesti üle. Kuigi meid kasvatati katoliku usu vaimus, painas meid mõte, et kui Jumal on olemas, siis miks ta laseb sellistel asjadel juhtuda.” Kahtlemata tundis kirja kirjutanud ema end õnnetu ja abituna. Kiri jätkub:

„Peagi pärast neid sündmusi koputasid uksele kaks inimest. Sain kohe aru, et nad on Jehoova tunnistajad. Olin juba valmis neid viisakalt ära saatma, kuid siis nägin brošüüri, mida nad pakkusid. See oli teemal, miks Jumal lubab kannatusi. Seega otsustasin nad sisse kutsuda kavatsusega nende argumendid ümber lükata. Arvasin, et mis puutub kannatustesse, on minu perekond juba küllalt kannatanud ja kuulnud selliseid väljendeid nagu „Jumal annab, Jumal ka võtab”. Tunnistajad viibisid meil rohkem kui tunni. Nad kuulasid mind väga kaastundlikult, nii et kui nad olid lahkumas, tundsin end palju paremini ja nõustusin uue külastusega. See oli kaks aastat tagasi. Minust pole saanud Jehoova tunnistajat, aga ma hakkasin nendega Piiblit uurima ja ma käin nende koosolekutel nii tihti kui võimalik.”