Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Millise nime sa endale teed?

Millise nime sa endale teed?

Millise nime sa endale teed?

KAS sa oled kunagi lugenud ajalehest mõnd järelehüüet või näinud pikka kirjutist mõne lahkunu elust ja saavutustest? Kas oled vahel endalt küsinud: „Mida ütleksid inimesed minu kohta?”? Kui palju inimesi mõtleb üldse sellele, mida neist pärast surma räägitakse? Mõtle seega järgmistele otsekohestele küsimustele: „Mida räägiksid teised minust, kui peaksin täna surema? Millise maine olen ma endale loonud? Kellena ma soovin, et teised inimesed ja Jumal mind mäletaks?”

Piibli Koguja raamatu tark kirjutaja ütles: „Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev!” (Koguja 7:1). Miks on inimese surmapäev parem kui tema sündimise päev? Kuna sündides pole inimesel veel mingit mainet. Tema elu on alles nagu puhas leht. Oma elukäiguga ta loob endale kas hea või halva maine. Neile, kes on aastatega loonud endale hea maine, on surmapäev selles mõttes tõesti parem kui sündimise päev.

Seega seisab meie ees valik. Tegelikult on iga päev meie ees mitmeid valikuid, millest sõltub surmapäeval meie maine, iseäranis selles osas, kuidas mäletab meid Jumal. Seesama tark heebrealane kirjutas: „Mälestus õigest jääb õnnistuseks, aga õelate nimi kõduneb!” (Õpetussõnad 10:7). On tõesti suur au, kui jääme Jumala silmis heasse kirja!

Kui oleme targad, on meie eesmärk rõõmustada Jumalat, elades kooskõlas tema mõõdupuudega. See tähendab järgida põhimõtteid, mida Kristus väljendas järgmiselt: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!” (Matteuse 22:37–40).

Inimest võidakse mäletada kui filantroopi, inimõiguste toetajat või mäletatakse teda tema saavutuste järgi äris, teaduses, meditsiinis või muudes valdkondades. Missuguse mälestuse sooviksid endast jätta sina?

Šoti poeet Robert Burns (1759–1796) väljendas soovi, et mõni jõud annaks meile oskuse näha end teiste inimeste silmade läbi. Kas sina oskad end objektiivselt hinnata ja öelda, kas sul on hea maine teiste inimeste ja Jumala silmis? Pikemas perspektiivis on meie suhted teistega kindlasti tunduvalt olulisemad kui mingid lühiajalised saavutused kas spordi- või ärimaailmas. Seega kerkivad küsimused: „Millist mõju avaldavad teistele meie kõne, käitumisviis ja kehakeel? Kas meid peetakse ligipääsetavaks või endassesulgunuks, lahkeks või karmiks, järeleandlikuks või rangeks, südamlikuks ja inimlikuks või ebasõbralikuks ja kalgiks, mahakiskuvaks kriitikuks või abistavaks nõuandjaks?” Uurigem mõningaid näiteid minevikust ja tänapäevast, et nendest õppust võtta.

[Pilt lk 3]

Robert Burns soovis, et mõni jõud annaks meile oskuse näha ennast teiste inimeste silmade läbi.

[Allikaviide]

Raamatust „A History of England”