Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ta armastas lahkust

Ta armastas lahkust

Ta armastas lahkust

MILTON G. HENSCHEL, Jehoova tunnistajate juhtiva kogu kauaaegne liige, lõpetas oma maise teekonna laupäeval, 22. märtsil 2003, olles 82-aastane.

Juba noore mehena asus Milton Henschel tööle Jehoova tunnistajate peakorterisse ja teenis seal ustavalt üle 60 aasta. Ta sai kiiresti tuntuks kui inimene, kel on hea otsustusvõime ja kes on siiralt huvitatud Kuningriigi kuulutustööst. 1939. aastal sai temast Nathan H. Knorri sekretär. Tollal oli Nathan Knorr ülevaataja Jehoova tunnistajate trükikojas Brooklynis. Kui vend Knorr hakkas 1942. aastal juhtima tunnistajate ülemaailmset tööd, jäi vend Henschel tema abiliseks. 1956. aastal abiellus Milton Henschel Lucille Bennettiga ja nad jagasid koos nii elu rõõme kui raskusi.

M. G. Henschel tegi N. H. Knorriga lähedalt koostööd kuni tolle surmani 1977. aastal. Vend Knorri saatjana reisis ta rohkem kui 150 maale, külastades ja julgustades Jehoova tunnistajaid, eriti misjonäre ja harubüroode töötajaid. Need reisid olid sageli pingutust nõudvad ja isegi ohtlikud. 1963. aastal Libeerias konvendil käies langes vend Henschel ägeda tagakiusamise ohvriks, sest ta keeldus isamaalisest tseremooniast osa võtmast. * Vaid mõne kuu pärast läks vend Henschel kartmatult Libeeriasse tagasi, et kohtuda maa presidendiga ja seista sealsete Jehoova tunnistajate suurema usuvabaduse eest.

Keerukate probleemide ja raskustega tegeledes oli vend Henschel tuntud kui praktiline, paindlik ja mõistlik inimene. Töökaaslased hindasid iseäranis tema korralikkust, tagasihoidlikkust ja huumorimeelt. Olles õnnistatud erakordse mäluga, rõõmustas ta paljusid misjonäre maailma eri paigus sellega, et suutis kergesti meenutada nende nimesid, lausus kohalikus keeles mõningaid sõnu ja kasutas vaimukat sõnamängu, endal silmad kelmikalt säramas.

Miika 6:8 (UM) tuletab meile meelde Jehoova soovi, et me ’armastaksime lahkust’. Milton Henschel andis selles osas head eeskuju, mida mäletatakse veel kaua. Ta oli raskest vastutusekoormast hoolimata ikka ligipääsetav, tasane ja lahke. Talle meeldis öelda: „Kui kahtled, mida ette võtta, pea meeles, et lahke tegu on õige tegu.” Kuigi oleme kurvad armsa venna kaotuse pärast, rõõmutseme selle üle, et ta pidas ustavalt lõpuni vastu kindlas teadmises, et teda ootab tasu, „elukroon” (Ilmutuse 2:10).

[Allmärkus]

^ lõik 4 Vaata Jehoova tunnistajate aastaraamatut 1977, lk 171–177 (inglise keeles).

[Pilt lk 31]

M. G. Henschel koos N. H. Knorriga

[Pilt lk 31]

Oma naise Lucille’iga