Kiitkem Jehoovat „keset kogudust”

KRISTLIKUD koosolekud on Jehoova korraldus hoidmaks oma rahvast vaimselt tugevana. Korrapäraselt koosolekutel käies näitame oma hindamist Jehoova korralduste vastu. Peale selle saame õhutada oma vendi „armastusele ja headele tegudele”, mis on tähtis viis, kuidas üksteise vastu armastust ilmutada (Heebrealastele 10:24; Johannese 13:35). Kuidas aga oma vendi koosolekutel julgustada?

Väljendagem oma usku avalikult

Kuningas Taavet kirjutas endast: „Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind! Sinu kohta käib mu kiituslaul suures koguduses.” „Siis ma tänan sind suures rahvakogus ja kiidan sind hulga rahva seas!” „Ma jutlustan õigust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli.” (Laul 22:23, 26; 35:18; 40:10.)

Kui apostel Pauluse päevil kristlased jumalakummardamiseks kokku tulid, väljendasid nad sama moodi oma usku Jehoovasse ja ülistasid teda. Sel moel nad julgustasid ja õhutasid üksteist armastusele ja headele tegudele. Meie päevil, sajandeid pärast Taavetit ja Paulust,  näeme tõesti „selle [Jehoova] päeva lähenevat” (Heebrealastele 10:24, 25). Saatana maailm läheb oma hävingule vastu ja probleemid üha kasvavad. Rohkem kui kunagi varem „on [meil] vaja vastupidavust” (Heebrealastele 10:36, UM). Kes veel peale meie vendade julgustaks meid vastu pidama?

Tänapäeval nagu varemgi on igal usklikul võimalik „keset kogudust” oma usku väljendada. Kõik saavad koguduse koosolekutel kommentaare anda vastuseks kuulajaskonnale esitatud küsimustele. Me ei tohiks kunagi alahinnata sellest tulenevat kasu. Näiteks kommentaarid, mis näitavad, kuidas lahendada või vältida probleeme, tugevdavad meie vendade otsusekindlust järgida Piibli põhimõtteid. Kommentaarid, mis selgitavad viidatud, aga mitte tsiteeritud piiblikohta või milles on lisauurimisest saadud mõtteid, julgustavad teisi parandama oma uurimisharjumusi.

Teadmine, et nii meile endale kui teistele tuleb kasuks see, kui koosolekutel vastuseid anname, peaks ajendama kõiki Jehoova tunnistajaid kartlikkusest ja kinnisusest võitu saama. Eriti tähtis on kogudusevanematel ja teenistusabilistel koosolekutel vastata, sest neilt oodatakse, et nad annaksid eeskuju nii koosolekutel osalemises kui neil kohal viibimises. Aga kuidas võib keegi end parandada, kui ta leiab, et see kristliku tegevuse valdkond valmistab talle raskusi?

Soovitused, kuidas paraneda

Ära unusta, et see on Jehoova teenimise osa. Üks Saksamaal elav kristlik õde räägib, kuidas ta oma kommentaaridesse suhtub. „Need on minu isiklik vastus Saatana püüetele takistada Jumala rahval oma usku väljendada.” Üks äsjaristitud vend samast kogudusest ütleb: „Mis vastamisse puutub, siis ma palvetan palju.”

Valmista hästi ette. Kui sul ei õnnestu materjali ette valmistada, on vastuseid kahtlemata raske anda ja need pole nii mõjusad. Soovitusi koguduse koosolekutel kommentaaride tegemiseks antakse raamatus „Saa kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest” leheküljel 70. *

Võta eesmärgiks anda igal koosolekul vähemalt üks vastus. See eeldab mitme vastuse ettevalmistamist, kuna mida rohkem sa kätt tõstad, seda suurema tõenäosusega koosolekut juhatav vend sind küsib. Võid talle isegi eelnevalt öelda, millistele küsimustele sa oled valmistunud vastama. See on eriti suureks abiks algajatele. Võib-olla sa kardad tõsta oma kätt „suures koguduses”, aga teadmine, et see on sinu lõik ja et  koosoleku juhataja otsib sinu kätt, annab julgust vastata.

Kommenteeri juba alguses. Raske ülesanne ei muutu edasi lükates kergemaks. Koosoleku algul kommentaari tegemisest võib olla abi. Kindlasti märkad üllatusega, et palju lihtsam on vastata teist või kolmandat korda, kui oled juba üle saanud selle esimese kommentaari tegemise hirmust.

Vali sobiv istekoht. Mõnel on kergem vastata siis, kui ta istub kuningriigisaalis eespool. Nii on vähem tähelepanu hajutavaid tegureid ja juhataja märkab suurema tõenäosusega kätt. Kui püüad seda ellu rakendada, ära unusta piisavalt valjusti rääkida, et kõik sind kuuleksid, eriti veel kui koguduses ei kasutata mikrofone.

Kuula tähelepanelikult. Nii väldid kordamast seda, mida keegi teine on alles öelnud. Teiste kommentaarid võivad sulle meenutada ka mõne kirjakoha või mõtte, millega saad toodud mõtet edasi arendada. Mõnikord võib arutluse all olevat mõtet illustreerida lühike kogemus. Sellistest kommentaaridest on palju kasu.

Õpi vastama oma sõnadega. Uuritavast materjalist vastuse maha lugemine näitab, et oled leidnud õige vastuse, ja see on hea moodus, kuidas alustada kommentaaride tegemist. Aga kui üritad oma sõnadega vastuseid anda, ilmneb, et oled mõttest aru saanud. Meie väljaandeid pole vaja sõna-sõnalt tsiteerida. Jehoova tunnistajad ei korda lihtsalt seda, mida nende väljaannetes öeldakse.

Püsi teemas. Pole hea esitada kommentaare, mis ei seostu teemaga või mis juhivad tähelepanu arutluse all olevatelt peamistelt mõtetelt kõrvale. See tähendab, et sinu kommentaarid peaksid vastama teemale. Siis rikastavad nad vaimselt ülesehitavat arutelu käsitletaval teemal.

Püüa julgustada. Kuna vastamise üks olulisi eesmärke on teisi julgustada, tuleks meil hoiduda ütlemast midagi, mis võiks teisi heidutada. Lisaks ära käsitle lõigus toodud mõtteid nii üksikasjalikult, et teistel ei jää enam suurt midagi lisada. Pikad või keerukad vastused muudavad sageli mõtte segaseks. Lühikesed, kõigest mõnest sõnast koosnevad vastused võivad olla väga mõjusad ja need julgustavad uusi inimesi andma oma lühikesi vastuseid.

Koosoleku juhataja osa

Mis puutub julgustamisse, siis lasub koosolekut juhataval vennal suur vastutus. Ta näitab oma ehtsat huvi iga kommentaari vastu sellega, kui kuulab tähelepanelikult ja vaatab vastajale viisakalt otsa, selle asemel et millegi muuga tegeleda. Ja oleks väga kohatu, kui ta hooletu kuulamise pärast tarbetult kordaks äsjaöeldud mõtet või esitaks küsimuse, millele just vastati.

Heidutavalt mõjub ka see, kui juhataja pidevalt kordab kommentaari pisut teiste sõnadega, andes otsekui mõista, et see oli kuidagi puudulik. Teisest küljest on väga julgustav, kui tema kommentaarid viivad  aruteludeni mõne olulise mõtte üle. Taolised küsimused nagu „Kuidas me saame seda oma koguduses rakendada?” või „Milline kirjakoht lõigus toetab seda, mida äsja öeldi?” julgustavad tegema positiivseid kommentaare, millel on suur väärtus.

Muidugi tuleks vastuse eest kiita iseäranis neid, kes on koguduses uued või on ujedad. Seda võib teha isiklikult pärast uurimist, et neid vahest mitte piinlikku olukorda seada ja et juhatajal oleks võimalik soovitusi jagada, kui see on kohane.

Harilikus vestluses pärsib mõttevahetuses domineeriv inimene suhtlemist. Tema kuulajad ei tunne vajadust end väljendada. Nad kuulavad teda alistunult ja ükskõikselt, kui üldse kuulavad. Midagi sarnast võib juhtuda siis, kui koosoleku juhataja domineerib mõttevahetuses oma liiga sagedaste märkustega. Ent siiski võib koosoleku juhataja lisaküsimuste abil kohalolijaid vestlusse kaasa haarata ja ergutada neid teema üle rohkem mõtlema. Lisaküsimusi ei tohiks olla palju.

Juhataja ei pea tingimata küsima esimesena käe tõstnud inimest. See heidutaks neid, kes vajavad oma mõtete sõnastamiseks veidi aega. Kui juhataja natuke ootab, annab ta võimaluse vastata sellel, kes seda veel teinud pole. Ta ilmutab vahetegemisvõimet ka sellega, kui ei lase väikestel lastel vastata küsimustele teemal, millest nad aru ei saa.

Mida teha siis, kui antakse vale vastus? Juhataja peaks püüdma vastuse andnud inimest mitte piinlikku olukorda seada. Isegi vales vastuses on sageli terake tõtt. Valides taktitundeliselt välja midagi, mis on õige, sõnastades küsimuse ümber või esitades lisaküsimuse, võib juhataja ilma piinlikkust valmistamata vastuse parandada.

Et julgustada inimesi kommentaare tegema, on parem, kui juhataja ei esitaks niisuguseid üldlevinud küsimusi nagu „Kas keegi teine tahab vastata?”. Laused „Kes pole saanud veel vastata? Nüüd on teie viimane võimalus!” võivad olla esitatud heade kavatsustega, aga tõenäoliselt ei kutsu need end avameelselt väljendama. Vennad ei peaks end süüdlasena tundma sellepärast, et nad varem uurimise jooksul ei vastanud. Pigem tuleks neid julgustada jagama oma teadmisi, kuna jagamine on armastuse väljendus. Peale selle, kui koosoleku juhataja palub kellelgi vastata, poleks hea öelda: „Pärast teda vastab see vend ja siis too õde.” Juhataja peaks esmalt kuulama vastust ja siis otsustama, kas lisakommentaare on vaja.

Kommentaare anda on eesõigus

Kristlikel koosolekutel käimine on vaimsuse säilitamiseks hädavajalik; neil kommentaare anda on aga eesõigus. Mida enam me sel ainulaadsel viisil Jehoovat „keset kogudust” kiidame, seda paremini ilmneb, et järgime Taaveti eeskuju ja suhtume tõsiselt Pauluse nõuandesse. Koosolekutel osalemisega tõestame, et armastame oma vendi ja et kuulume suurde Jehoova kogudusse. Kus mujal tahaksid sa olla, kui näed „selle päeva lähenevat”? (Heebrealastele 10:25.)

[Allmärkus]

[Pildid lk 20]

Kristlikel koosolekutel on tähtis nii kuulata kui kommentaare anda

[Pilt lk 21]

Juhataja tunneb ehtsat huvi iga kommentaari vastu