Looda rasketel aegadel täielikult Jehoovale

„Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav!” (LAUL 46:2)

1., 2. a) Millisest näitest ilmneb, et ei piisa vaid ütlusest, et me loodame Jumalale? b) Miks on meil vaja teha midagi rohkemat kui vaid öelda, et loodame Jehoovale?

KERGE on öelda, et me loodame Jumalale. Hoopis teine asi on seda oma tegudega tõendada. Näiteks väljend „Me loodame Jumalale” on seisnud kaua aega USA paberrahal ja müntidel. * Aastal 1956 võttis USA Kongress vastu seaduse, mille kohaselt sai see väljend Ameerika Ühendriikide juhtlauseks. Kummalisel kombel loodavad aga paljud inimesed mitte ainult USAs, vaid üle kogu maailma rohkem rahale ja materiaalsele jõukusele kui Jumalale (Luuka 12:16–21).

² Meie kui tõelised kristlased peame tegema midagi enamat kui vaid ütlema, et loodame Jehoovale. Nii nagu „usk ilma tegudeta on surnud”, nii on ka iga väide Jumalale lootmisest tühine, kui seda ei kinnita meie teod (Jakoobuse 2:26). Eelmisest artiklist saime teada, et Jehoovale lootmine ilmneb selles, kui pöördume tema poole palves, otsime tema Sõnast juhatust ja järgime tema organisatsiooni juhtnööre. Uurigem nüüd, kuidas neid kolme sammu astuda rasketel aegadel.

Kui oled kaotanud töö või sissetulek on napp

3. Milliseid majandusprobleeme on Jehoova teenijatel praegustel „rasketel aegadel” ning kust me teame, et Jumal on valmis meid aitama?

³ Praegustel „rasketel aegadel” on kristlastel samasugused majanduslikud probleemid nagu teistelgi (2. Timoteosele 3:1). Seega võime ootamatult töökohast ilma jääda.  Või siis ei jää meil muud üle kui töötada pikki tunde madala palga eest. Sellistes tingimustes võib olla raske omaste eest hoolt kanda (1. Timoteosele 5:8). Kas Kõigekõrgem Jumal on valmis meid sellistes oludes aitama? Päris kindlasti! Muidugi ei kaitse Jehoova meid kõikide selle süsteemi eluraskuste eest. Kui me aga loodame temale, osutuvad meie puhul tõeks Laul 46:2 sõnad: „Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav!” Ent kuidas me saame näidata, et loodame majanduslikus kitsikuses täielikult Jehoovale?

4. Mida me võime paluda, kui sattume rahahädasse, ning kuidas Jehoova sellistele palvetele vastab?

⁴ Üks viis Jehoovale lootmiseks on pöörduda tema poole palves. Mille eest me võiksime paluda? Rahahädas vajame praktilist tarkust rohkem kui mingil muul ajal. Seega tuleks kindlasti tarkuse saamiseks palvetada! Jehoova Sõna lubab meile: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale” (Jakoobuse 1:5). Tõepoolest, palu Jehoovalt tarkust – oskust hästi kasutada oma teadmisi, arusaamist ja vahetegemisvõimet –, et teha mõistlikke otsuseid ja õigeid valikuid. Meie armastav taevane Isa kinnitab, et ta kuuleb selliseid palveid. Ta on alati valmis tegema teerajad tasaseks neile, kes tema peale kogu südamest loodavad (Laul 65:3; Õpetussõnad 3:5, 6).

5., 6. a) Miks võib majandusliku surve korral Jumala Sõnast abi otsida? b) Mida saab murede leevendamiseks ette võtta, kui oleme kaotanud töökoha?

⁵ Jumala Sõnast nõuannete otsimine on teine viis, kuidas me saame näidata, et loodame Jehoovale. Tema targad meeldetuletused, mis on kirjas Piiblis, on osutunud „väga ustavaks” (Laul 93:5). Selle inspireeritud raamatu kirjutamine lõpetati küll rohkem kui 1900 aastat tagasi, kuid see sisaldab väga usaldusväärseid nõuandeid ja sügavat arusaamist, mis aitavad meil majandusliku survega toime tulla. Mõtle mõningatele näidetele, milles avaldub Piibli tarkus.

⁶ Tark kuningas Saalomon tegi kaua aega tagasi tähelepaneku: „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:11). On vaja aega ja raha, et oma asju parandada, puhastada, hooldada ja kaitsta. Töökohakaotuse korral on meil võimalik oma elustiili uurida ning teha selgeks, mida me tegelikult vajame ja mida lihtsalt soovime. Murede leevendamiseks on ehk tark teha mõningaid muudatusi. Kas on näiteks võimalik lihtsustada elu, kolida väiksemasse majja või korterisse ja vähendada ebavajalike asjade hulka? (Matteuse 6:22.)

7., 8. a) Kuidas näitas Jeesus, et ta on teadlik ebatäiuslike inimeste kalduvusest materiaalsete asjade pärast ülearu muretseda? (Vaata ka allmärkust.) b) Millise targa nõuande andis Jeesus liigse mure vältimiseks?

⁷ Mäejutluses andis Jeesus nõu: „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda” (Matteuse 6:25). * Jeesus teadis, et ebatäiuslikud inimesed on loomupäraselt mures oma põhivajaduste rahuldamise pärast. Kuidas me võime aga lõpetada selliste asjade pärast muretsemise? „Otsige esiti Jumala riiki,” ütles Jeesus. Ükskõik mis probleemid meie teele ka ei sattuks, Jehoova teenimine peaks elus esikohale jääma. Kui toimime nõnda, siis meie taevane Isa rahuldab kõik meie igapäevased vajadused. Ühel või teisel viisil aitab ta meil hakkama saada. (Matteuse 6:33.)

⁸ Jeesus andis ka sellise nõuande: „Ärge ...  olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest” (Matteuse 6:34). Pole tark olla ülearu mures selle pärast, mida homne päev võib tuua. Üks piibliõpetlane märkis: „Reaalne tulevik on harva nii halb kui meie tulevikuhirmud.” Kui kuuletume alandlikult Piibli soovitusele keskenduda esmatähtsatele asjadele ja elada üks päev korraga, saame vältida liigset muret (1. Peetruse 5:6, 7).

9. Millist abi võib leida „ustava ja mõistliku sulase” väljaannetest majanduslike probleemide puhul?

⁹ Majanduslike probleemide puhul saame näidata oma usaldust Jehoova vastu ka nii, et otsime abi „ustava ja mõistliku sulase” väljaannetest (Matteuse 24:45). Aeg-ajalt on ajakirja „Ärgake!” artiklites olnud häid nõuandeid, kuidas majanduslike raskustega hakkama saada. Artikkel „Tööd pole – millised on lahendused?” (inglise keeles), mis ilmus 1991. aasta 8. augusti numbris, tõi esile kaheksa praktilist mõtet, mis on aidanud paljudel töötuse ajal rahaliselt ja emotsionaalselt toime tulla. * Muidugi on lisaks nendele juhtnööridele vajalik arusaamine raha tegelikust tähtsusest. Seda teemat käsitles samas ajakirjas ilmunud artikkel „Midagi palju tähtsamat kui raha”. (Koguja 7:12.)

Kui mure põhjuseks on tervisehäired

10. Kuidas näitab kuningas Taaveti eeskuju, et raske haiguse korral on realistlik Jehoovale loota?

¹⁰ Kas on realistlik loota Jehoovale raske haigusega silmitsi seistes? Kindlasti on! Jehoova tunneb kaasa oma teenijatele, kes on haiged. Rohkemgi veel – ta on valmis neid aitama! Mõtle näiteks kuningas Taavetile. Tema tervis võis olla väga halb, kui ta pani kirja selle, kuidas Jumal kohtleb õiglast inimest, kes on haige. Ta ütles: „Jehoova toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb!” (Laul 41:2, 4, 8, 9). Taavet lootis kindlalt Jumalale ning lõpuks sai ta terveks. Kuidas võime aga meie näidata, et loodame Jumalale, kui meile teevad muret tervisehäired?

11. Mida me võime oma taevaselt Isalt paluda, kui oleme haiged?

¹¹ Kui meid vaevab mõni haigus, siis üks viis Jehoovale lootmiseks on paluda temalt abi vastupidamiseks. Võime paluda, et  ta aitaks meil kasutada „arukust”, et oskaksime vastavalt võimalustele oma tervise eest parimal viisil hoolt kanda (Õpetussõnad 3:21). Me võime ka paluda, et ta aitaks meil arendada kannatlikkust ja vastupidavust, mida on vaja haiguse talumiseks. Eelkõige tahame paluda, et Jehoova kinnitaks meid, annaks jõudu ustavaks jääda ja et me ei kaotaks tasakaalu, ükskõik mis ka ei juhtuks (Filiplastele 4:13). Jumala ees laitmatuks jääda on isegi tähtsam kui oma praegust elu hoida. Kui jääme laitmatuks, annab Jehoova, kes tasub heldesti, meile igaveseks täiusliku elu ja tervise (Heebrealastele 11:6).

12. Millised Pühakirja põhimõtted aitavad meil tarku otsuseid langetada, kui küsimuse all on ravivalik?

¹² Jehoovale lootmine ajendab meid ka tema Sõnast Piiblist praktilisi juhendeid otsima. Pühakirja põhimõtted aitavad meil seoses raviga tarku otsuseid langetada. Kuna me näiteks teame, et Piibel mõistab hukka nõiduse, siis väldime sellist diagnoosimist ja ravi, mis on seotud spiritismiga (Galaatlastele 5:19–21; 5. Moosese 18:10–12). Veel üks näide Piibli usaldusväärsest tarkusest on järgmine mõte: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” (Õpetussõnad 14:15). Ravi valikul on tark otsida usaldusväärset teavet ja mitte ’uskuda igat sõna’. Selline mõistlikkus aitab meil oma võimalusi hoolega kaaluda ja teadlikke otsuseid teha (Tiitusele 2:12).

13., 14. a) Milliseid informatiivseid terviseartikleid on ilmunud ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!”? (Vaata kasti leheküljel 17.) b) Milliseid nõuandeid anti 2001. aasta 22. jaanuari „Ärgake!” numbris kroonilistele haigetele?

¹³ Jehoovale lootmist näitab ka see, et uurime ustava sulase väljaandeid. Ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” on aeg-ajalt avaldatud informatiivseid artikleid mitmesuguste tervisehädade ja haiguste kohta. * Vahel on neis ajakirjades artikleid inimestest, kes saavad oma puudest või haigusest hoolimata eluga edukalt hakkama. Lisaks on mõningates artiklites antud Pühakirjal põhinevaid soovitusi ja praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas elada mingi kroonilise haigusega.

¹⁴ Näiteks 2001. aasta 22. jaanuari „Ärgake!” kaaneteema oli „Lohutus haigetele”. Neis artiklites esitati häid Piibli põhimõtteid. Samuti oli seal vahetut infot, mida saadi intervjuudest asjatundlike inimestega, kes on juba palju aastaid mingi haigusega elanud. Artikkel „Oskus haigusega elada” andis järgmise nõuande: loe oma haiguse kohta nii palju kui võimalik (Õpetussõnad 24:5). Sea endale sobivaid eesmärke ja mõtle, kuidas sa saaksid ka teisi aidata. Kuid pea meeles, et sa ei saa jõuda samade eesmärkideni,  kuhu jõuavad terved (Apostlite teod 20:35; Galaatlastele 6:4). Ära eralda ennast teistest (Õpetussõnad 18:1). Tee oma külastajatele sinuga kokkusaamisest meeldiv elamus (Õpetussõnad 17:22). Kõige tähtsam on hoida lähedasi suhteid Jehoova ja kogudusega (Nahum 1:7; Roomlastele 1:11, 12). Kas me pole tänulikud, et Jehoova annab oma organisatsiooni kaudu usaldusväärset juhatust?

Kui lihalik nõrkus püsib

15. Kuidas suutis apostel Paulus saada võidu oma ebatäiusliku liha nõrkuste üle ning milles me võime kindlad olla?

¹⁵ „Minu lihas, ei ela head,” kirjutas apostel Paulus (Roomlastele 7:18). Paulus teadis oma kogemustest, kui raske on võidelda ebatäiusliku liha soovide ja nõrkuste vastu. Kuid ta oli veendunud, et ta suudab nende üle võidu saavutada (1. Korintlastele 9:26, 27). Kuidas? Kõhklematult Jehoovale lootes. Seepärast võis Paulus öelda: „Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust? Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi!” (Roomlastele 7:24, 25). Mida võib öelda meie kohta? Meiegi peame võitlema lihalike nõrkustega. Selliste nõrkustega heideldes võib eneseusaldus kergesti kaduda ja tekkida veendumus, et me ei suuda kunagi edu saavutada. Ent Jehoova võib meid aidata, kui me Pauluse sarnaselt toetume Tema, mitte vaid omaenda jõule.

16. Mille eest on meil vaja palvetada, kui lihalik nõrkus püsib, ning mida me peaksime tagasilanguse korral tegema?

¹⁶ Kui lihalik nõrkus püsib, võime näidata Jehoovale lootmist nii, et pöördume tungivas palves tema poole. Meil on vaja paluda, lausa anuda Jehoova püha vaimu abi (Luuka 11:9–13). Võime konkreetselt paluda enesevalitsust, mis on Jumala vaimu vilja osa (Galaatlastele 5:22, 23, EP 97). Mida peaksime tegema, kui kogeme tagasilangust? Mingil juhul ei tohiks alla anda. Ärgem kunagi väsigem alandlikult meie halastava Jumala poole pöördumast, et temalt andestust ja  abi paluda. Jehoova ei lükka iialgi tagasi südant, mis on „murtud ja purukslöödud” vaevava südametunnistuse tõttu (Laul 51:19). Kui pöördume härdalt Jehoova poole siira ja kahetseva südamega, aitab ta meil katsumustele vastu seista (Filiplastele 4:6, 7).

17. a) Miks on hea mõtiskleda selle üle, kuidas suhtub Jehoova konkreetsesse nõrkusesse, millega me võitleme? b) Milliseid kirjakohti me võiksime pähe õppida, kui püüame oma ägedat loomust talitseda? oma keelt kontrollida? seista vastu kalduvusele tegeleda kahtlase meelelahutusega?

¹⁷ Jehoovale lootmist saame näidata ka nii, et otsime abi tema Sõnast. Kasutades Piibli sõnaregistrit, Vahitorni ühingu väljaannete registrit või ajakirjade aineregistrit, mis on aasta viimases numbris, võime otsida vastust küsimusele: kuidas suhtub Jehoova sellesse nõrkusesse, millega ma võitlen? Mõtisklemine Jehoova suhtumise üle võib aidata meil tugevdada soovi talle meeldida. Nii võime hakata tundma samu tundeid mis tema, näiteks vihkama seda, mida tema vihkab (Laul 97:10). Mõnedele on olnud abiks see, et nad on õppinud pähe piiblitekste, mis käivad just selle konkreetse nõrkuse kohta, millega nad võitlevad. Kas püüame talitseda oma ägedat loomust? Siis võiksime meeles hoida selliseid tekste nagu Õpetussõnad 14:17 ja Efeslastele 4:31. Kas meil on raske oma keelt valvata? Võiksime jätta meelde näiteks salmid Õpetussõnad 12:18 ja Efeslastele 4:29. Kas kipume tegelema kahtlase meelelahutusega? Siis võiksime meenutada kirjakohti Efeslastele 5:3 ja Koloslastele 3:5.

18. Miks ei tohiks me lasta piinlikkustundel takistada end pöördumast kogudusevanemate poole, et leida abi nõrkustest jagu saamiseks?

¹⁸ Abi otsimine vaimu kaudu määratud kogudusevanematelt on veel üks viis, kuidas näidata, et loodame Jehoovale (Apostlite teod 20:28). Need „annid inimeste kujul” (UM) on Jehoova korraldus Kristuse kaudu, et kaitsta oma lambaid ja hoolitseda nende eest (Efeslastele 4:7, 8, 11–14). Kindlasti pole kerge minna nõrkuse puhul abi otsima. Me võime tunda piinlikkust ja karta, et kogudusevanemad hakkavad meisse mingil moel halvemini suhtuma. Kuid kindlasti peavad need vaimselt küpsed mehed meist lugu, et meil on julgust neilt abi paluda. Pealegi püüavad kogudusevanemad karjaga tegeledes  Jehoova omadusi peegeldada. Nende lohutavad ja praktilised nõuanded ning Jumala Sõnal põhinevad juhendid võivad olla just see, mida me vajame, et tugevdada oma otsusekindlust nõrkustest jagu saada (Jakoobuse 5:14–16).

19. a) Kuidas püüab Saatan kasutada selle süsteemi tühisust? b) Milles väljendub meie lootus ja mida me peaksime kindlalt otsustama?

¹⁹ Ärgem kunagi unustagem, et Saatan teab, et tal on vähe aega (Ilmutuse 12:12). Ta kasutab selle maailma tühisust, et panna meid julgust kaotama ja alla andma. Olgem täiesti kindlad selles, mis on kirjas Roomlastele 8:35–39: „Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, või ahastus, või tagakiusamine, või nälg, või alastiolek, või häda, või mõõk? ... Aga selles kõiges me saame täie võidu tema läbi, kes meid on armastanud! Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” Kui hästi väljendub selles küll Jehoovale lootmine! Selline lootus on midagi rohkemat kui lihtsalt tunne. See hoopis väljendub meie igapäevastes läbimõeldud otsustes. Otsustagem siis kindlalt loota rasketel aegadel täielikult Jehoovale.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Kuidas me saame näidata, et loodame Jehoovale majandusraskustes?

• Kuidas me saame näidata, et loodame Jumalale, kui meile teevad muret tervisehäired?

• Kuidas me saame näidata, et toetume Jehoovale, kui mingi lihalik nõrkus püsib?

[Küsimused]

[Kast lk 17]

Kas sa mäletad neid artikleid?

Kui meid masendavad tervisehädad, on julgustav lugeda, kuidas teised oma haiguste või puuetega toime tulevad. Siin on viited mõningatele artiklitele, mis on avaldatud ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!”.

„Kuidas ma oma nõrkustega edukalt toime tulin.” Artikkel keskendub sellele, kuidas saada üle negatiivsest mõtteviisist ja depressioonist. („Vahitorn”, 1. mai 1990.)

„Tunnen end õnneliku ja vajalikuna, kuigi olen pime.” („Ärgake!”, 8. veebruar 1999.)

„Teie ... ei teagi, missugune on homme teie elu.” Lugu bipolaarse meeleoluhäirega toimetulekust. („Vahitorn”, 1. detsember 2000.)

„Rõõmsa ellusuhtumisega vaatamata rasketele puuetele.” („Ärgake!”, 22. veebruar 2000.)

„Kuidas Loida pääses vaikimise vangistusest.” Artikkel ajuhalvatusega tüdrukust. („Ärgake!”, 8. mai 2000.)

„Minu võitlus endometrioosiga.” („Ärgake!”, 22. juuli 2000.)

„Minu võitlus sklerodermiaga.” („Ärgake!”, 8. august 2001.)

„Sain üle raskest sünnitusjärgsest depressioonist.” („Ärgake!”, 22. juuli 2002.)

[Pilt lk 15]

Töökohakaotuse korral oleks mõistlik oma elustiil üle vaadata

[Pilt lk 16]

Loida lugu näitab, kuidas Jehoovale lootmine aitab vastu pidada. (Vaata kasti leheküljel 17)

[Pilt lk 18]

Meil pole vaja piinlikkust tunda, kui palume abi oma nõrkustest jagu saamiseks