Miks me peaksime palvetama lakkamata?
Miks me peaksime palvetama lakkamata?
„Palvetage lakkamata! Olge tänulikud kõige eest.” (1. TESSALOONIKLASTELE 5:17, 18)
1., 2. Mil viisil näitas Taaniel, et ta pidas lugu võimalusest palvetada ning kuidas mõjutas see tema suhteid Jumalaga?
PROHVET Taanielil oli harjumuseks kolm korda päevas Jumala poole pöörduda. Ta palvetas põlvili oma katusekambri Jeruusalemma-poolse akna ees (1. Kuningate 8:46–49; Taaniel 6:11). Isegi siis, kui anti välja kuninglik seadus, mis keelas palvete esitamise kellelegi muule kui Meedia kuningale Dareiosele, ei kõhelnud Taaniel hetkegi, kas palvetada Jumala poole või mitte. Tal oli harjumus paluda Jehoovat lakkamata, ehkki see võis tema elu ohtu seada.
2 Kuidas Jehoova Taanieli suhtus? Kui ingel Gabriel tuli vastama ühele Taanieli palvele, kirjeldas ta prohvetit kui „armastusväärset” või „väga armast” (Piibli Raamat) meest (Taaniel 9:20–23). Hesekieli prohvetiennustuses nimetas Jehoova Taanieli õiglaseks meheks (Hesekiel 14:14, 20). Aastate jooksul tekkisid Taanielil palvetamise tulemusena Jumalaga lähedased suhted – seda tõsiasja tunnistas isegi Dareios (Taaniel 6:17).
3. Kuidas aitab palve meil laitmatuks jääda, nagu näitab ühe misjonäri kogemus?
3 Korrapärane palvetamine aitab meil ka raskustega hakkama saada. Mõtle näiteks Hiinas teeninud misjonärile Harold Kingile, kes oli viis aastat üksikvangistuses. Vend King ütles oma vangisoleku kohta: „Mind võidi küll eraldada kaaslastest, aga mitte keegi ei saanud mind eraldada Jumalast. ... Nähtavana kõigile, kes võisid mu kongist mööduda, põlvitasin ma kolm korda päevas ja esitasin palve kuuldavalt, pidades meeles Taanieli, kellest räägib Piibel. ... Tundsin, et siis juhtis Jumala vaim mu mõtted kõige kasulikumatele asjadele ja rahustas mind. Missugust vaimset jõudu ja lohutust küll palve mulle andis!”
4. Milliseid palvetamisega seotud küsimusi me selles artiklis arutame?
4 Piibel ütleb: „Palvetage lakkamata! Olge tänulikud kõige eest” (1. Tessalooniklastele 5:17, 18). Seda nõuannet silmas pidades arutagem järgmisi küsimusi: miks on meil vaja oma palveid analüüsida? Miks me peaksime pidevalt Jehoova poole pöörduma? Ja mida tuleks teha, kui tunneme oma vigade tõttu end väärtusetuna ja hoidume seepärast Jumalale palveid esitamast?
Loo palve abil sõprussuhted
5. Millist ainulaadset sõprust aitab saavutada palve?
5 Kas sa tahad, et Jehoova peaks sind oma sõbraks? Nii suhtus ta patriarh Aabrahami (Jesaja 41:8; Jakoobuse 2:23). Jehoova tahab, et me püüaksime tema sõbraks saada. Ta lausa kutsub meid enda ligi (Jakoobuse 4:8). Kas selline kutse ei peaks panema meid sügavalt mõtlema palve anni ainulaadsusele? Kui raske on teha kokkulepet mõne tähtsa valitsusametniku juurde jutule pääsemiseks, rääkimata veel tema sõbraks saamisest! Ent universumi Looja julgustab enda poole palves pöörduma, ükskõik millal me seda soovime või vajame (Laul 37:5). Lakkamatud palved aitavad meil Jehoovaga heaks sõbraks saada.
6. Mida me õpime Jeesuse eeskujust selle kohta, et on vaja ’palvetada pidevalt’?
6 Kui kergesti võib aga palvetamine hooletusse jääda! Igapäevasele survele vastuseismine võib haarata meie tähelepanu sel määral, et me ei üritagi Jumalaga vestelda. Jeesus julgustas oma jüngreid ’pidevalt palvetama’ ja ka ta ise tegi seda (Matteuse 26:41, UM). Ehkki ta oli alati hommikust õhtuni hõivatud, võttis ta aega oma taevase Isaga rääkimiseks. Mõnikord tõusis Jeesus palvetamiseks „vara hommikul enne valget” (Markuse 1:35). Mõnel juhul tõmbus ta päeva lõpul üksikusse paika, et Jehoovaga rääkida (Matteuse 14:23). Jeesus võttis alati aega palvetamiseks ja seda peaksime tegema meiegi (1. Peetruse 2:21).
7. Miks tuleks meil iga päev taevase Isaga rääkida?
7 Olukordi, mille puhul isiklikke palveid esitada, tekib rohkesti iga päev, kui me kohtame raskusi ja katseid ning meil tuleb teha otsuseid (Efeslastele 6:18). Kui otsime kõigis eluvaldkondades Jumala juhatust, saame temaga kindlasti lähedasemaks. Kui kaks sõpra seisavad mingi probleemiga silmitsi üheskoos, muutub nende sõprus ju tugevamaks (Õpetussõnad 17:17). Sama juhtub siis, kui me toetume Jehoovale ja kogeme tema abi (2. Ajaraamat 14:10).
8. Mida me õpime isiklike palvete pikkuse kohta Nehemja, Jeesuse ja Hanna eeskujust?
8 Me oleme väga rõõmsad, et Jumal ei sea mingeid piiranguid selles osas, kui pikalt või kui tihti võib temaga palves rääkida. Nehemja palvetas vaikselt ja lühidalt, enne kui ta oma soovi Pärsia kuningale teatavaks tegi (Nehemja 2:4, 5). Samuti esitas Jeesus lühikese palve, kui ta soovis Jehoovalt väge Laatsaruse üles äratamiseks (Johannese 11:41, 42). Teisest küljest Hanna ’palvetas Jehoova ees kaua’, valades oma südame välja (1. Saamueli 1:12, 15, 16). Meie palved võivad olla lühikesed või pikad vastavalt vajadusele ja olukorrale.
9. Miks peaksime esitama ka kiitus- ja tänupalveid kõige selle eest, mida Jehoova meie heaks teeb?
9 Paljudes Piibli palvetes väljendub tänu ja tunnustus Jehoova kõrgeima positsiooni ning tema imeliste tegude eest (2. Moosese 15:1–19; 1. Ajaraamat 16:7–36; Laul 145). Apostel Johannes sai nägemuse 24 vanemast – see viitab kõigile võitud kristlastele taevas –, kes kiidavad Jehoovat: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” (Ilmutuse 4:10, 11). Meilgi on põhjust Loojat korrapäraselt kiita. Lapsevanemad on väga rõõmsad, kui laps tänab neid südamest millegi eest, mida nad tema heaks on teinud. Kui mõtiskleme lugupidavalt Jehoova lahkuse üle ja väljendame südamest oma tänu, siis paraneb meie palvete kvaliteet.
Miks ’palvetada lakkamata’?
10. Kui tähtis osa on palvel meie usu tugevdamisel?
10 Et meie usk oleks tugev, peame palvetama korrapäraselt. Pärast seda kui Jeesus oli näitlikustanud vajadust „alati ... palvetada ja mitte tüdida”, küsis ta: „Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?” (Luuka 18:1–8). Mõttekas ja südamlik palve tugevdab usku. Kui patriarh Aabraham jäi järjest vanemaks ning ta polnud veel saanud järglasi, rääkis ta sellest murest Jumalale. Vastuseks palus Jehoova tal kõigepealt vaadata taevasse ja lugeda üle tähed, kui ta seda suudab. Siis kinnitas ta Aabrahamile: „Nõnda saab olema sinu sugu!” Mis oli tulemus? Aabraham „uskus Jehoovat ning see arvati temale õiguseks” (1. Moosese 15:5, 6). Kui avame Jehoova ees südame, võtame Piibli kaudu vastu tema kinnituse ja kuuletume talle, siis tugevdab ta meie usku.
11. Kuidas aitab palve probleemidega hakkama saada?
11 Palve aitab ka probleemidega toime tulla. Kas meie igapäevased kohustused tunduvad koormavad ja elu raske? Piibel ütleb: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23). Keeruliste otsustega silmitsi seistes saame toimida Jeesuse eeskujul. Enne 12 apostli määramist palvetas ta kogu öö (Luuka 6:12–16). Ja ööl enne surma palvetas Jeesus nii pingsalt, et „tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale” (Luuka 22:44). Mis oli tulemus? „Tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast” (Heebrealastele 5:7). Innukad ja lakkamatud palved aitavad meil närvesöövate tingimuste ja katsumustega toime tulla.
12. Kuidas ilmneb võimaluses palvetada Jehoova isiklik huvi meie vastu?
12 Teine põhjus palve kaudu Jehoovale lähenemiseks on see, et nõnda tuleb tema omakorda meile lähemale (Jakoobuse 4:8). Kui avame Jehoovale oma südame, siis tunneme kindlasti, et ta on huvitatud meie vajadustest ja hoolib meist. Me kogeme Jumala armastust väga isiklikult. Jehoova kuulab viimast kui üht palvet, mida tema teenijad talle kui taevasele Isale esitavad – ta pole delegeerinud seda ülesannet kellelegi teisele (Laul 66:19, 20; Luuka 11:2). Ta kutsub meid ’heitma kõik oma mure tema peale, sest ta peab hoolt meie eest’ (1. Peetruse 5:6, 7).
13., 14. Miks me peaksime palvetama lakkamata?
13 Palve võib innustada meid rohkem avalikus teenistuses osalema ja see tugevdab meid, kui ükskõiksus või vastupanu viivad mõtted kuulutamisest loobumisele (Apostlite teod 4:23–31). Palve kaitseb meid ka „kuradi kavalate rünnakute” eest (Efeslastele 6:11, 17, 18). Igapäevaste katsumustega heideldes võime pidevalt paluda, et Jumal meile jõudu annaks. Jeesus palus näidispalves muu hulgas ka seda, et Jehoova ’päästaks meid kurjast’ – Kurat-Saatana käest (Matteuse 6:13).
14 Kui palume ühtepuhku Jehoovalt abi, et hoida kontrolli all oma patuseid kalduvusi, siis ta ka aitab meid. Meile on kinnitatud: „Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda” (1. Korintlastele 10:13). Apostel Paulus koges Jehoova julgustust ja hoolt väga erinevates oludes. Ta ütles: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:13; 2. Korintlastele 11:23–29).
Palveta eksimustest hoolimata
15. Mis võib juhtuda, kui meie käitumine ei vasta täielikult Jumala mõõdupuudele?
15 Me ei tohi lükata kõrvale Jumala Sõna nõuannet, kui tahame, et meie palveid kuulda võetaks. Apostel Johannes kirjutas: „Mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on temale meelepärast” (1. Johannese 3:22). Mis võib aga juhtuda, kui meie käitumine ei vasta täielikult Jumala mõõdupuudele? Aadam ja Eeva peitsid end pärast patustamist Eedeni aias. Meiegi võime kippuda endid peitma „Jehoova Jumala palge eest” ja mitte enam palvetada (1. Moosese 3:8). „Olen tähele pannud, et peaaegu alati on Jehoovast ja tema organisatsioonist eemaletriivijate esimene valesamm see, et nad lõpetavad palvetamise,” märgib kogenud reisiv ülevaataja Klaus (Heebrealastele 2:1). Nii juhtus näiteks José Ángeliga, kes meenutab: „Ligi kaheksa aastat ei palvetanud ma peaaegu üldse Jehoova poole. Tundsin end väärtusetuna. Kuid pidasin siiski teda oma taevaseks Isaks.”
16., 17. Too näiteid, kuidas korrapäraselt palvetamine aitab meil vaimsest nõrkusest üle saada.
16 Mõned võivad tunda end väärtusetuna oma vaimse nõrkuse või mingi eksisammu tõttu ega julge seepärast palvetada. Kuid just see on õige aeg, mil kogu hingest Jumala poole pöörduda. Joona põgenes oma ülesande eest. Hiljem ta aga ütles: „Ma hüüdsin oma kitsikuses Jehoova poole ja tema vastas mulle! Haua sisemuses ma hüüdsin appi, sina kuulsid mu häält!” (Joona 2:2). Joona palvetas, Jehoova vastas tema palvele ning Joona sai jälle vaimselt tugevaks.
17 Ka José Ángel palvetas innukalt. Ta räägib: „Avasin oma südame ja anusin Jumalalt andestust. Ta tõepoolest aitas mind. Ma arvan, et ilma palveta poleks ma tõe juurde tagasi pöördunud. Nüüd palvetan ma korrapäraselt iga päev ja ootan rõõmuga seda aega.” Me peaksime alati tundma, et võime vabalt ja avameelselt Jumalaga oma eksimustest rääkida ja nende pärast alandlikult andestust paluda. Kui kuningas Taavet tunnistas oma patud üles, siis Jehoova andestas talle (Laul 32:3–5). Jehoova tahab meid aidata, mitte hukka mõista (1. Johannese 3:19, 20). Kogudusevanemate palved võivad meid vaimselt tugevdada, sest nende ’palved on vägevad’ (Jakoobuse 5:13–16).
18. Mida peaksid Jumala teenijad kindlasti teadma, ükskõik kui kaugele nad on triivinud?
18 Milline isa tõukaks eemale oma poja, kes on teinud vea, kuid pöördub tema poole alandlikult abi ja nõu saamiseks? Tähendamissõna kadunud pojast näitab, et hoolimata sellest, kui kaugele me oleme triivinud, tunneb taevane Isa meie tagasipöördumise üle rõõmu (Luuka 15:21, 22, 32). Jehoova innustab kõiki eksinuid, et nad hüüaksid teda, sest „tema annab palju andeks” (Jesaja 55:6, 7). Taavet tegi küll mitu ränka pattu, kuid hüüdis siiski Jehoova poole: „Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!” Veel ütles ta: „Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja [Jehoova] kuuleb mu häält!” (Laul 55:2, 18). Kui julgustav!
19. Miks ei peaks me järeldama, et näiliselt vastuseta jäänud palved on märk Jumala hukkamõistust?
19 Mis saab aga siis, kui meie palvele ei tule kohe vastust? Sel juhul võiksime kindlaks teha, kas meie palved on Jehoova tahtega kooskõlas. Kas esitame neid ikka Jeesuse nimel? (Johannese 16:23; 1. Johannese 5:14.) Jünger Jakoobus viitas mõningatele kristlastele, kelle palved jäid vastuseta, kuna nad ’palusid pahasti’ (Jakoobuse 4:3). Teisest küljest ei peaks me kiiresti järeldama, et näiliselt vastuseta jäänud palved on alati märk Jumala hukkamõistust. Jehoova võib lubada vahetevahel oma ustavatel teenijatel mingi asja pärast tükk aega palvetada, enne kui tema vastus ilmsiks saab. Jeesus ütles: „Paluge [„pidevalt”, UM], siis antakse teile” (Matteuse 7:7). Seepärast on meil vaja olla „püsivad palves” (Roomlastele 12:12).
Palveta korrapäraselt
20., 21. a) Miks on meil vaja „viimseil päevil” lakkamata palvetada? b) Mis on tulemus, kui läheme iga päev Jehoova armuaujärje ette?
20 „Viimseil päevil” on „rasked ajad” – probleeme tuleb aina juurde ja surve muutub üha tugevamaks (2. Timoteosele 3:1). Meie mõtted võivad hakata kergesti vaid katsumuste ümber keerlema. Lakkamatud palved aitavad aga vaimsetele asjadele keskenduda, hoolimata püsivatest probleemidest, katsetest ja julgusekaotusest. Iga päev Jehoova poole palvetades saame vajalikku tuge.
21 Jehoova „kuuleb palvet”, ta pole kunagi liiga hõivatud meie kuulamiseks (Laul 65:3). Ärgem meiegi olgem liiga hõivatud temaga rääkimiseks. Sõprus Jumalaga on meie kõige kallim aare. Ärgem pidagem seda kunagi endastmõistetavaks. „Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks” (Heebrealastele 4:16).
Kuidas sa vastaksid?
• Mida me õpime prohvet Taanielilt palve väärtuse kohta?
• Kuidas me võime Jehoovaga paremaks sõbraks saada?
• Miks me peaksime palvetama lakkamata?
• Miks ei peaks väärtusetustunne takistama meid Jehoova poole palvetamast?
[Küsimused]
[Pilt lk 16]
Nehemja tegi vaikselt lühikese palve, enne kui hakkas kuningaga rääkima
[Pilt lk 17]
Hanna ’palvetas Jehoova ees kaua’
[Pildid lk 18]
Jeesus palvetas enne 12 apostli valimist kogu öö
[Pildid lk 20]
Kogu päeva jooksul võib avaneda sobivaid võimalusi palvetamiseks