Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ärge hakake ebavõrdses ikkes vedama

Ärge hakake ebavõrdses ikkes vedama

Ärge hakake ebavõrdses ikkes vedama

NAGU näha, paistab kaamelil ja härjal olevat väga ebameeldiv koos künda. Neid ühendav ike, mis on mõeldud kahele võrdse suuruse ja tugevusega loomale, tekitab mõlemale kannatusi. Kuna Jumal tunneb muret selliste veoloomade heaolu pärast, ütles ta iisraellastele: „Ära künna härja ja eesliga paaris” (5. Moosese 22:10). Sama põhimõte kehtib ka härja ja kaameli puhul.

Tavaliselt ei vaeva talunik oma loomi selliselt. Ent kui tal pole kaht härga, võib ta rakendada kokku kaks looma, mis tal on. Ilmselt nõnda see 19. sajandi talumees illustratsioonil on teinudki. Kuna nende loomade suurus ja kaal on niivõrd erinevad, tuleb nõrgemal loomal pingutada, et sammu pidada, ent tugevam peab suuremat koormust kandma.

Apostel Paulus tõi selle näite ebavõrdsest ikkest, et õpetada meile midagi väga tähtsat. „Ärge hakake võõras [„ebavõrdses”, UM] ikkes vedama ühes uskmatutega,” kirjutas ta. „Sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega?” (2. Korintlastele 6:14.) Kuidas võib kristlane end ebavõrdselt ikestada?

Näiteks siis, kui ta valib abikaasaks isiku, kellel ei ole samu uskumusi. Kui abikaasadel ei ole ühiseid seisukohti põhilisteski küsimustes, võib selline liit osutuda ebameeldivaks mõlemale.

Kui Jehoova pani abielule aluse, siis pidi naine olema ’kohane abi’ oma mehele (1. Moosese 2:18, UM). Samuti ütles Jumal prohvet Malakia kaudu, et naine on kui „kaaslane” (Malakia 2:14, Suur Piibel). Looja tahab, et abikaasad töötaksid kooskõlaliselt ühtse vaimse eesmärgi nimel, kannaksid ühist koormat ja lõikaksid võrdselt vilja.

Abielludes ’vaid Issandas’, näitab kristlane, et ta austab oma taevase Isa nõuandeid (1. Korintlastele 7:39). See rajab aluse ühtsele abielule, mis toob au ja kiitust Jumalale, kui abikaasad teenivad teda „tõeliste ikkekaaslastena” selles erilises mõttes (Filiplastele 4:3, UM).

[Pildi allikaviide lk 32]

Kaamel ja härg: raamatust „La Tierra Santa”, 1. köide, 1830