Hea sõnum kannab vilja  São Tomé ja Príncipe saarel

ENAMIK inimesi pole São Tomé ja Príncipe saarest tõenäoliselt mitte kunagi kuulnud, sest neid saari ei reklaamita tavaliselt reisiajakirjades ja maailmakaardilgi on need vaid tillukesed täpid Guinea lahes Aafrika lääneranniku lähedal. São Tomé asub peaaegu ekvaatoril ja Príncipe São Tomést veidi kirde pool. Tänu vihmasele ja niiskele kliimale kasvavad saarte üle 2000 meetri kõrgustel mägedel lopsakad vihmametsad.

Nendel sinistest vetest ümbritsetud troopilistel saartel, mida ääristavad palmidega kaetud rannad, elavad sõbralikud ja lahked inimesed, kelle Aafrika ja Euroopa segunenud päritolu tõttu valitseb saartel meeldivalt mitmekesine kultuur. Selles saareriigis elab 170 000 inimest, kes tegelevad peamise ekspordiartikli, kakao kasvatamisega või siis põlluharimise ja kalapüügiga. Viimastel aastatel on aga saareelanikel olnud väga raske isegi igapäevast leiba teenida.

20. sajandi viimasel aastakümnel toimus midagi, mis on avaldanud suurt mõju üha enamatele saarte elanikele. 1993. aasta juunis registreeriti ametlikult Jehoova tunnistajate tegevus São Tomé ja Príncipe saarel ja nii lõppes pikk ning raske periood nende saarte Jehoova tunnistajate ajaloos.

Seemnete külvamine raskel ajal

Esimene Jehoova tunnistaja saabus sellesse saareriiki tõenäoliselt 1950. aastate alguses, kui Portugali teiste Aafrika asumaade vange saadeti nendele saartele sunnitöölaagrisse. See Aafrika päritoluga pioneer ehk täisajaline teenija küüditati sinna Mosambiigist Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamise pärast. Saarte ainus Jehoova tunnistaja ei lasknud käsi rüppe ja nii oli poole aasta pärast peale tema veel 13 hea sõnumi kuulutajat. Hiljem küüditati riiki ka Angola Jehoova tunnistajaid. Kogu oma vangistuse jooksul kasutasid tunnistajad igat võimalust, et kohalike elanikega head sõnumit jagada.

Aastaks 1966 olid kõik vennad São Tomé sunnitöölaagritest tagasi Aafrika mandrile pöördunud, kuid saarele jäänud väike Kuningriigi kuulutajate grupp jätkas julgelt kuulutustööd. Neid kiusati koosolekute pidamise pärast taga, peksti ja vangistati ning polnud kedagi, kes oleks neid külastanud või julgustanud. Pärast seda, kui saareriik 1975. aastal Portugali võimu alt vabaks sai, hakkasid Kuningriigi tõeseemned aeglaselt, kuid kindlalt vilja kandma.

Kuulutustöö levik ja ehitusprojektid

Selsamal kuul, mil Jehoova tunnistajate töö 1993. aastal ametlikult registreeriti, oli Kuningriigi kuulutajate kõrgarv 100. Samal aastal kolis São Tomésse Portugalist eripioneere. Kuna nad pingutasid, et õppida selgeks portugali kreooli keel, suhtusid kohalikud elanikud neisse väga hästi. Varsti hakati otsima maatükki kuningriigisaali ehitamiseks. Kui sellest plaanist kuulis Jehoova tunnistaja Maria, annetas ta saali krundiks pool oma maast, kus asus tema väike maja. Annetatud maatükk oli piisavalt suur, et rajada sinna avar kuningriigisaal. Marial polnud aga aimugi, et tema omandile olid silma heitnud auahned kinnisvaraarendajad, kes teadsid, et tal pole pärijat. Ühel päeval tuligi üks prominentne ärimees temaga vestlema.

„See pole teile sugugi kasulik, mida te teete!” hoiatas ta Mariat. „Kuulsin, et te olete oma maa ära kinkinud. Kas te ei tea, et linnas maksavad krundid väga palju?”

„Kui ma müüksin maa teile, kui palju te mulle maksaksite?” küsis Maria. Kui mees ei  vastanud, jätkas Maria: „Kui te annaksite mulle ka kogu maailmas leiduva raha, ei saaks selle eest osta elu.”

„Teil pole ju lapsi,” väitis mees.

Soovides vestlust lõpetada, ütles Maria: „Maa kuulub Jehoovale. Ta laenas selle mulle paljudeks aastateks ja nüüd ma andsin selle temale tagasi. Mina ootan igavest elu.” Siis ütles ta mehele: „Teie ju mulle igavest elu pakkuda ei saa.” Ühtki sõna vastamata pöördus mees minema ega tulnud enam tagasi.

Ja nii rajatigi Maria annetatud maatükile kaunis kahekorruseline maja, mille ehitamisel olid abiks erialase väljaõppega vennad Portugalist. Majas on kelder, avar kuningriigisaal, korterid ja klassiruumid, kus saab korraldada kogudusevanemate, teenistusabiliste ja pioneeride koole. Praegu peab selles kuningriigisaalis koosolekuid kaks kogudust ja nii asub pealinnas suurepärane puhta jumalateenimise keskus.

Mé-Zochi linnas oli kogudus, kuhu kuulus 60 innukat kuulutajat. Kuna nende koosolekud toimusid hädapärases ehitises banaanisalus, oli selge, et neil läheb tarvis korralikku kuningriigisaali. Sellest vajadusest anti teada linnavalitsusele ning vastutulelikud ametnikud pakkusid tunnistajatele peatänaval head krunti. Portugali vendade abiga ehitati sinna kiirehitusmeetodil kahe kuuga ilus kuningriigisaal. Kohalikud elanikud suutsid vaevu oma silmi uskuda. Üks Rootsi insener, kes oli seotud selle linna ühe ehitusprojektiga, oli hämmastunud, nähes vendi ja õdesid ehitamas. „Uskumatu!” ütles ta. „Mé-Zochi Jehoova tunnistajad kasutavad kiirehitusmeetodit! Sedasama peaksime ka meie tegema.” Kuningriigisaal pühitseti 1999. aasta 12. juunil ja kohal oli 232 inimest. Jehoova tunnistajate saal on saanud Mé-Zochis turistide peamiseks vaatamisväärsuseks.

Ajalooline konvent

1994. aasta jaanuaris leidis São Tomé ja Príncipe Jehoova tunnistajate ajaloos aset tähtis sündmus, nimelt kolmepäevane „Jumala  õpetuse” piirkonnakonvent, mis oli neil saartel esimene. Konvent peeti riigi kõige paremas kliimaseadmega auditooriumis. Võib kujutada ette nende 116 Kuningriigi kuulutaja rõõmu, kes nägid konvendil 405 inimest, vaatasid esimest korda elus piiblilist näidendit ja said konvendil uusi väljaandeid. Peale selle ristiti troopikarannas 20 Jumalale pühendunud inimest.

Saareelanikele hakkasid silma rinnasildid, mida konvendidelegaadid kandsid. Portugalist ja Angolast tulnud 25 tunnistajat andsid konvendile ka rahvusvahelise maigu. Konvendil viibijad tundsid kristlikku armastust ning kui konvent läbi sai, voolasid paljudel pisarad (Johannese 13:35).

Riigiraadiost oli tulnud kohale ajakirjanikke, kes intervjueerisid konvendiülevaatajat. Nad lasid eetrisse ka mitmeid kõnesid. See oli tõesti ajalooline sündmus ning kohalikud ustavad Jumala teenijad, kes olid kaua teistest Jehoova tunnistajatest eraldatud olnud, tundsid nüüd Jehoova nähtava organisatsiooniga suuremat ühtekuuluvust.

Vilja kandmine toob Jehoovale kiitust

Kui inimesed Kuningriigi sõnumi vastu võtavad, hakkavad nad käituma viisil, mis toob Jehoovale kiitust ja au (Tiitusele 2:10). Ühele teismelisele tüdrukule meeldis see, mida ta oli iganädalase piibliuurimise käigus teada saanud. Tema isa aga keelas tal koguduse koosolekutele minemast. Kui tütar selgitas isale lugupidavalt, kui tähtsad on kristlikud koosolekud ja kui väga ta tahab neist osa võtta, viskas isa ta ilma pikema jututa kodunt välja. Tõenäoliselt mõtles isa, et küll ta tütar hakkab mõne mehega koos elama, nii nagu paljud teised noored. Kui aga isa sai teada, et tütar elab moraalselt puhast elu, kutsus ta tütre koju tagasi ja lubas tal vabalt Jehoovat teenida.

Teine näide, kuidas kuningriigisõnum head vilja kannab, on ühest muusikust. Ebamoraalne elu oli teda ära tüüdanud. Otsides elu mõtet, sai ta tuttavaks Jehoova tunnistajatega. Kui see mees hakkas elama Piibli moraalinormide järgi, sai see linna peal suureks kõneaineks. Peagi lõpetas ta läbikäimise halva seltskonnaga (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Seejärel astus ta tähtsa sammu, lastes end ristida, et näidata nii oma pühendumist Jehoovale.

Ka üks noorte grupp otsis õiget religiooni. Nad väitlesid mitme evangeelse rühmituse pastoriga, kuid see ajas neid veel suuremasse segadusse ja nad pettusid religioonis. Neist said vägivaldsed hulkurid ja nad pilkasid kõike, mis oli seotud usuga.

Ühel päeval sattusid nad aga kokku Jehoova tunnistajast misjonäriga, kes oli teel piibliuurimisele. Noored tahtsid esitada misjonärile küsimusi ning kutsusid ta tagahoovi ja palusid tal istet võtta. Küsimusi tuli nagu tulvavett nii hinge, põrgu, taevase elu kui ka maailma lõpu kohta. Jehoova tunnistaja vastas kõigile nende küsimustele Piibli abil, mille jõugupealik oli talle ulatanud. Tund aega hiljem ütles jõugupealik Law misjonärile: „Kui me palusime sind küsimustele vastata, tahtsime tegelikult sind mõnitada, nagu me oleme teinud teiste usklikega, sest meile tundus, et keegi ei oska nendele küsimustele vastata. Kuid sina suutsid ja sa tegid seda vaid Piibli abil. Ütle, kuidas on võimalik Piibli kohta rohkem teadmisi saada?” Law’ga alustati piibliuurimine ja ta hakkas varsti ka koosolekutel käima. Peagi lõpetas ta oma jõuguga läbikäimise ning lõpetas vägivallatsemise. Aasta pärast pühendus ta Jehoovale ja lasi end ristida. Nüüd on ta koguduses teenistusabiline.

Saartel on laialt levinud vabaabielud. Paljud on elanud koos aastaid ja neil on lapsed. Seetõttu on saare elanikel raske selles  küsimuses Jumala seisukohta omaks võtta. On tore näha, kuidas Jumala Sõna aitas ühel inimesel sellest takistusest üle saada (2. Korintlastele 10:4–6; Heebrealastele 4:12).

Antonio mõistis, et ta peab oma abielu registreerima, ning plaanis seda teha pärast maisilõikust, kui ta on saanud pulmadeks raha. Ühel ööl enne maisilõikust varastati aga kogu tema saak. Niisiis otsustas ta oodata järgmise aasta lõikuseni, kuid ka siis juhtus sama asi. Kui Antonio pingutused pulmadeks raha saada kolmandalgi korral luhta läksid, mõistis ta, kes on kõige selle taga. „Enam Saatan minuga ei mängi,” ütles ta. „Pooleteise kuu pärast oleme abielus, ükskõik kas peoga või ilma peota.” Ja nende abielu sai tõepoolest sõlmitud ning Antonio üllatuseks olid nende sõbrad toonud pulmapeoks nii kanu, parte kui ka kitse. Pärast abielu registreerimist lasid end ristida nii Antonio, tema naine kui ka nende kuus last, sümboliseerimaks oma pühendumist Jehoovale.

Príncipe saar

Viimastel aastatel on 6000 elanikuga Príncipe saarel aeg-ajalt käinud São Tomélt nii ringkonnaülevaatajaid kui ka pioneere. Saare elanikud on olnud väga külalislahked ja kuulanud Jehoova tunnistajaid suurima hea meelega. Pärast seda, kui üks mees oli lugenud läbi pioneeridelt saadud traktaadid, otsis ta nad järgmisel päeval üles ja pakkus oma abi traktaatide levitamisel. Pioneerid selgitasid, et see on nende töö, kuid mees käis neile peale, et ta saaks minna koos nendega ukselt uksele ja tutvustada neid kohalikele elanikele, soovitamaks neil tunnistajaid hoolega kuulata. Enne, kui mees pioneeride juurest lõpuks lahkus, tänas ta neid tähtsa töö eest.

1998. aastal kolisid São Tomé saarelt Príncipele kaks pioneeri ja peagi olid nad saanud endale 17 kodust piibliuurimist. Nende töö kandis vilja ja varsti käis koguduse raamatu-uurimisel keskmiselt 16 ning avalikku kõnet kuulamas rohkem kui 30 inimest. Linnavalitsusele räägiti vajadusest koosolekupaiga järele ning tunnistajad saidki kuningriigisaali ehitamiseks krundi. São Tomé vennad läksid vabatahtlikult kuningriigisaali ehitusele appi ja nüüd on Príncipel väike kuningriigisaal, mille juurde kuulub ka korter kahe eripioneeri jaoks.

On näha, et hea sõnumi levitamine on nendel eraldatud saartel palju vilja kandnud (Koloslastele 1:5, 6). 1990. jaanuaris oli São Tomé ja Príncipe saarel 46 kuulutajat. 2002. teenistusaastal tõusis aga Kuningriigi kuulutajate arv 388-ni. Üle 20 protsendi kuulutajatest on täisajalises teenistuses ning saartel juhatatakse ligikaudu 1400 piibliuurimist. 2001. aasta mälestusõhtul saavutati kohalviibijate kõrgarv – 1907 inimest. Jah, Jehoova sõna levib neil troopilistel meresaartel kiiresti ja on saare elanike seas ausse tõusnud (2. Tessalooniklastele 3:1).

[Kast/pilt lk 12]

Populaarsed raadiosaated

„Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” * on raamat, mida neil saartel väga hinnatakse. Riigiraadios on iga kahe nädala tagant selle pealkirjaga raadiosaade, mis kestab veerand tundi. Kui tore on küll kuulda saatejuhti esitamas küsimust: „Noored, kust te teate, kas see on tõeline armastus ja mitte sõge armumine?” ning kuulda teda lugemas raamatust selleteemalisi lõike. (Vaata peatükki 31.) Ühes teises samalaadses raadiosaates loetakse lõike raamatust „Perekonnaõnne saladus”. *

[Allmärkused]

[Pilt lk 9]

Esimene kuningriigisaal São Tomés, mis ehitati 1994. aastal

[Pildid lk 10]

1. Kiirehitusmeetodil valminud kuningriigisaal Mé-Zochis

2. Ajalooline piirkonnakonvent toimus selles auditooriumis

3. Rõõmsad ristimiskandidaadid konvendil

[Pildi allikaviide lk 8]

Maakera: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc