Noored, elage Jehoova vääriliselt

MÕNED kristlikud noored on pidanud ajutiselt oma perest ja kodukogudusest eemal elama. Osa neist noortest on kolinud kodunt ära selleks, et suurendada oma osa Jumala teenistuses, teised on aga pidanud lahkuma kodust, kuna nad on jäänud selle maailma asjade suhtes erapooletuks (Jesaja 2:4; Johannese 17:16). Mõningates maades on „keiser” määranud kristliku laitmatuse säilitanud noortele vanglakaristuse või kohustanud neid ühiskondlikku tööd tegema (Markuse 12:17; Tiitusele 3:1, 2). *

Noored, kes kannavad neutraalsuse pärast vanglakaristust, võivad olla pikka aega vangis koos kurjategijatega. Ka teistel põhjustel kodunt eemalviibimise tõttu on noortel tulnud töötada ebameeldivas keskkonnas. Mis aitab neil noortel kristlastel või teistel, kes on sattunud niisugustesse oludesse, kuid kes püüavad ’elada Jumala vääriliselt’, tulla toime raskustega, millega nad kokku puutuvad? (1. Tessalooniklastele 2:12, EP 97.) Mida saavad vanemad teha, et valmistada oma lapsi ette kõigiks võimalikeks ebameeldivateks oludeks? (Õpetussõnad 22:3.)

Eriomased raskused

„Nii raske ja heidutav oli olla eemal hoolitsevatest vanematest ja kaitsvatest kogudusevanematest, kes mind hästi tunnevad,” ütleb 21-aastane Tákis, kes pidi 37 kuud kodunt eemal olema. * Ta lisab: „Vahel tundsin end eriti kaitsetuna.” 20-aastane Pétros pidi olema kodunt ära enam kui kaks aastat. Ta möönab: „Esimest korda elus tuli mul täiesti ise langetada otsuseid meelelahutuse ja kaaslaste valiku suhtes, ja minu otsused polnud mitte alati arukad.” Ta lisab: „Mõnikord mind isegi hirmutas suurem vastutus, mis kaasnes suurema vabadusega.” Kristlik kogudusevanem Tássos, kes on tihtipeale aidanud sellises olukorras olevaid noori, märgib: „Ettevaatamatuid ja kaitsetuid noori võib mõjutada nende uskmatute kaaslaste ropp keel, mässumeelsus ja vägivaldsus.”

Kui kristlikud noored elavad ja töötavad inimeste seas, kes ei austa Piibli põhimõtteid, peavad nad olema valvel, et ei hakkaks jäljendama nende kaaslaste ebamoraalset ja pühakirjavastast eluviisi (Laul 1:1; 26:4; 119:9). Neile võib tunduda raske säilitada kindlakskujunenud elurütmi, näiteks isiklikult uurida, koosolekutel ja kuulutamas käia (Filiplastele 3:16). Kerge ei pruugi ka olla püstitada vaimseid eesmärke ja neid saavutada.

Ustavad kristlikud noored tahavad kindlasti oma käitumise ja kõnega Jehoovale rõõmu valmistada. Nad püüavad ustavalt kuulda võtta oma taevase Isa üleskutset: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11). Nad saavad aru, et nende välimus ja käitumine avaldab mõju sellele, kuidas  teised suhtuvad Jehoovasse ja tema rahvasse (1. Peetruse 2:12).

On tore, et enamik neist noortest teeb oma parima, et sarnaneda esimesel sajandil elanud vendadega, kelle eest apostel Paulus palvetas: „[Elage] väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida, vilja kandes kõiges heas töös ..., saades vägevaks kõige väega tema au vägevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga” (Koloslastele 1:9–11). Piibel räägib mitmest jumalakartlikust noorest, kes elasid Jumala vääriliselt võõra, vaenuliku ja ebajumalaid teeniva rahva seas (Filiplastele 2:15).

„Jehoova oli Joosepiga”

Kui Joosep, Jaakobi ja Raaheli armastatud poeg, oli alles noor, sattus ta kaugele oma turvalisest kodust ja jumalakartliku isa juurest. Ta müüdi Egiptusesse orjaks. Joosep on suurepärane näide töökast, usaldusväärsest ja moraalsest noorest mehest. Hoolimata sellest et ta orjas Pootifari, kes polnud Jehoova teenija, oli ta kohusetundlik ja hoolas, nii et tema isand usaldas talle hiljem kogu oma majapidamise eest hoolitsemise (1. Moosese 39:2–6). Joosep jäi Jehoova ees laitmatuks, ja isegi kui ta selle tõttu vanglasse heideti, ei küsinud ta, mis kasu on laitmatuks jäämisest. Joosep ilmutas isegi vangis olles häid omadusi ning peagi anti tema hooleks paljud tööd, mida vangihoones pidi tehtama (1. Moosese 39:17–22). Jumal õnnistas Joosepit ja nagu ütleb 1. Moosese 39:23, Jehoova oli temaga.

Kui kerge oleks küll Joosepil olnud oma jumalakartlikust perest eemal olles hakata elama ebamoraalset elu nagu egiptlased tema ümber. Siiski hoidis ta kinni jumalikest põhimõtetest ja jäi kõige raskemateski kiusatustes moraalselt puhtaks. Kui Pootifari naine tegi Joosepile korduvalt ettepanekuid, et see temaga magaks, vastas Joosep resoluutselt: „Kuidas tohiksin ... teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” (1. Moosese 39:7–9).

Tänapäeval tuleb Jehoova tunnistajatest noortel võtta kuulda Piiblil põhinevaid hoiatusi halva seltskonna, ebamoraalse meelelahutuse, pornograafia ja laastava muusika suhtes, sest nad mõistavad, et „Jehoova silmad on igas paigas, valvates kurje ja häid” (Õpetussõnad 15:3).

Mooses hoidus paturõõmu nautimast

Mooses kasvas üles vaarao õukonnas, kus kummardati ebajumalaid ja armastati naudinguid. Piibel ütleb Moosese kohta: „Usu  läbi keeldus Mooses ... kandmast vaarao tütrepoja nime, pidades paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu” (Heebrealastele 11:24, 25).

Sõprus maailmaga võib tuua mõningast kasu, kuid see on lühiajaline. Parimal juhul kestab see vaid nii kaua, kui see maailm eksisteerib (1. Johannese 2:15–17). Kas pole siis parem jäljendada Moosese eeskuju? Piibel ütleb, et „otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana” (Heebrealastele 11:27). Tema mõtete keskmes oli jumalakartlike esivanemate vaimne pärand. Jehoova eesmärgist sai ka tema eesmärk ja ta soovis täita Jumala tahet (2. Moosese 2:11; Apostlite teod 7:23, 25).

Kui jumalakartlikud noored satuvad jumalakartmatusse ja ebasõbralikku keskkonda, võivad nad tugevdada oma suhteid Jehoovaga, uurides Piiblit ja õppides paremini tundma teda, „kes on nähtamatu”. Kogu kristlik tegevus, nii koosolekud kui ka kuulutustöö, aitavad neil noortel hoida oma tähelepanu keskmes vaimseid asju (Laul 63:7; 77:13). Nad peaksid püüdma kasvatada nii tugevat usku ja lootust, nagu oli Moosesel, koondada oma mõtted Jehoovale ja tegutseda tema tahte kohaselt ning olema rõõmsad, et saavad olla tema sõbrad.

Ta tõi oma suuga Jumalale kiitust

Veel üks noor, kes osutus kodunt eemal olles teistele eeskujuks, oli Iisraeli tüdruk, kelle süürlased Jumala prohvet Eliisa päevil vangi võtsid. Sellest tüdrukust sai pidalitõbise Süüria väepealiku Naamani naise teenija. Kord ütles tüdruk oma emandale: „Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!” Tänu tüdruku sõnadele läks Naaman Iisraeli Eliisa juurde ning paranes pidalitõvest. Peale selle sai Naamanist ka Jehoova teenija (2. Kuningate 5:1–3, 13–19).

Selle tüdruku eeskuju näitab noortele, kui tähtis on kasutada oma keelt nii, et see tooks Jumalale austust isegi siis, kui nad on oma  vanematest kaugel. Kas sellel tüdrukul oleks olnud kerge võimaluse tekkides kasutada oma keelt hästi, kui tal oleks olnud kombeks kasutada „rumalaid sõnu” või ’sündsusetult lõõpida’? (Efeslastele 5:4, EP 97; Õpetussõnad 15:2.) Níkos, kes vangistati erapooletu seisukoha pärast siis, kui ta oli veidi üle 20 aasta vana, meenutab: „Kui olin koos mõningate teiste noorte vendadega vanglas, eemal oma vanematest ja kogudusest, märkasin, et meie kõneviis hakkas manduma. See ei toonud kindlasti Jehoovale kiitust.” Õnneks aidati Níkosel ja teistel noortel rakendada ellu Pauluse nõuannet: „Aga hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele” (Efeslastele 5:3).

Jehoova oli neile reaalne

Taanieli kolme heebrealasest kaaslase kogemus muistses Babüloonias tõestab Jeesuse sõnade õigsust, et ustavus väikestes asjades aitab olla ustav ka suurtes asjades (Luuka 16:10). Kui nendele noormeestele määrati toiduks roogasid, mille söömine oli Moosese Seaduse järgi keelatud, oleksid nad võinud ennast õigustada, et nad on vangid võõral maal ja neil ei jää muud üle. Millise õnnistuse osaliseks said nad aga tänu sellele, et võtsid tõsiselt isegi näiliselt väikest asja! Nad osutusid tervemaks ja targemaks kui kõik teised vangid, keda toideti kuningliku roaga. Ustavus neis väikestes asjades tugevdas neid kahtlemata, ja kui neid ootas ees suurem usukatse – kummardada ebajumala kuju – keeldusid nad kompromissi tegemast (Taaniel 1:3–21; 3:1–30).

Jehoova oli neile kolmele noorele mehele täiesti reaalne. Kuigi nad olid kaugel kodust ja Jumala teenimise keskusest, olid nad otsustanud mitte lasta ennast maailmal määrida (2. Peetruse 3:14). Suhted Jehoovaga olid neile nii tähtsad, et nad olid valmis selle eest isegi oma elu ohvriks tooma.

Jehoova ei hülga sind

Kui noored on eemal inimestest, keda nad armastavad ja usaldavad, on arusaadav, et nad võivad tunda ebakindlust ja kartust. Siiski võivad nad katsumustes täiesti kindlad  olla, et „Jehoova ei hülga” neid (Laul 94:14, UM). Kui need noored kannatavad „õiguse pärast”, aitab Jehoova neil käia „õigluse rajal” (1. Peetruse 3:14; Õpetussõnad 8:20).

Jehoova andis järjekindlalt jõudu nii Joosepile, Moosesele, Iisraelist pärit orjatüdrukule kui ka kolmele ustavale heebrea noormehele ning õnnistas neid rikkalikult. Tänapäeval kasutab ta oma püha vaimu, Sõna ja organisatsiooni, et toetada neid, kes ’võitlevad head usuvõitlust’, ning ta on tõotanud anda neile tasuks igavese elu (1. Timoteosele 6:11, 12). Jah, Jehoova vääriliselt on võimalik käia ja seda on tark teha (Õpetussõnad 23:15, 19).

[Allmärkused]

[Kast lk 25]

VANEMAD, VALMISTAGE OMA LAPSI KATSETEKS!

„Otsekui nooled sangari käes, nõnda on noorpõlve pojad!” (Laul 127:4.) Nool ei taba sihtmärki juhuslikult. Noole laskmine nõuab oskust. Ka lapsed ei oska toime tulla raskustega, millega nad kodunt eemal viibides kokku puutuvad, kui vanemad pole neid selleks ette valmistanud (Õpetussõnad 22:6).

Noored käituvad sageli impulsiivselt ja annavad järele „nooreea himudele” (2. Timoteosele 2:22). Piibel hoiatab: „Vits ja noomimine annavad tarkust, aga üleannetu poiss [„kellele on antud vaba voli”, UM] teeb häbi oma emale!” (Õpetussõnad 29:15). Kui vanemad ei sea noorele piire, ei ole ta valmistunud raskusteks, mis ootavad teda ees kodunt eemal.

Kristlikud vanemad peaksid selgelt ja vastutustundlikult rääkima oma lastele, millised probleemid, pinged ja ohud neid selles maailmas ees ootavad. Ilma et vanemad oleksid pessimistlikud ja negatiivsed, tuleks neil selgitada oma lastele, milliste ebameeldivate oludega nad võivad kodunt eemal kokku puutuda. Selline ettevalmistus ning Jumala antud tarkus annavad „kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet” (Õpetussõnad 1:4).

Vanemad, kes juurutavad oma lastesse jumalikke väärtusi ja moraalipõhimõtteid, aitavad neil eluraskustega toime tulla. Korrapärasel perekondlikul piibliuurimisel, avameelsel suhtlemisel ja siiral huvil oma laste heakäekäigu vastu võib olla määrav osa selles, kas neil läheb hästi või halvasti. Vanemad peaksid õpetama oma lapsi tasakaalukalt ja mõistlikult, valmistades neid tulevikus omal jalul seisma. Vanemad saavad õpetada lapsi oma eeskujuga, et selles maailmas on võimalik elada ilma sellesse kuulumata (Johannese 17:15, 16).

[Pilt lk 23]

Mõned noored kristlased on olnud sunnitud kodunt lahkuma

[Pildid lk 24]

Noored võivad jäljendada Joosepit ja jääda moraalselt puhtaks, kui nad võitlevad kiusatuse vastu

[Pildid lk 26]

Jäljenda Iisraelist pärit orjatüdrukut, kes kasutas oma keelt Jehoovale au toomiseks