Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Aita teistel Kuningriigi sõnumit vastu võtta

Aita teistel Kuningriigi sõnumit vastu võtta

Aita teistel Kuningriigi sõnumit vastu võtta

„Agrippa ütles Paulusele: „Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!” ” (APOSTLITE TEOD 26:28, EP 97)

1., 2. Miks pidi apostel Paulus ilmuma maavalitseja Festuse ja kuningas Heroodes Agrippa II ette?

AASTAL 58 m.a.j läksid kuningas Heroodes Agrippa II ja tema õde Berniike Rooma maavalitseja Porkius Festuse kutsel Kaisareasse. ’Suure toredusega läksid nad kohtukotta ühes ülempealikute ja meestega, kes linnas olid kõige ülemad’. Festuse korraldusel toodi nende ette kristlik apostel Paulus. Mis viis selleni, et see Jeesus Kristuse järelkäija pidi seisma maavalitseja kohtu ees? (Apostlite teod 25:13–23.)

2 Festuse selgitus oma külalistele annab sellele küsimusele vastuse. Ta ütles: „Kuningas Agrippas ja kõik mehed, kes olete meiega! Te näete siin seda, kelle pärast kogu juutide hulk Jeruusalemmas ja siin on mulle peale käinud kisendades, et ta ei peaks enam ellu jääma. Aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma väärt, ja tema ka ise nõudis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna. Midagi kindlat mul ei ole temast oma isandale kirjutada. Sellepärast ma olen lasknud tema tuua teie ette ja kõigepealt sinu ette, kuningas Agrippas, et mul pärast ülekuulamist oleks midagi kirjutada. Sest minule näib mõttetuna lähetada vangi, ilma et tema vastu tõstetud süüdistust teada antaks!” (Apostlite teod 25:24–27).

3. Miks usujuhid Paulust süüdistasid?

3 Festuse sõnadest ilmneb, et Pauluse vastu oli esitatud valesüüdistus mässule õhutamises – kuriteos, mille eest oli ette nähtud surmanuhtlus (Apostlite teod 25:11). Ent Paulus oli süütu. Jeruusalemma usujuhid olid kadedusest need süüdistused välja mõelnud. Nad olid vastu Pauluse kuulutustööle ja panid väga pahaks, et ta aitab teistel Jeesus Kristuse järelkäijateks saada. Paulus toodi range valve all Jeruusalemmast Kaisareasse, sadamalinna, kus ta esitas keisrile edasikaebuse. Siit pidi ta viidama Rooma.

4. Mida üllatavat ütleb kuningas Agrippa?

4 Kujutle Paulust seismas maavalitseja palees inimeste ees, kelle seas on ka Rooma impeeriumi ühe tähtsa piirkonna valitseja. Kuningas Agrippa pöördub Pauluse poole ja ütleb: „Sul on luba enese eest rääkida!” Sõnad hakkavad voolama üle Pauluse huulte ning juhtub midagi ebatavalist. Pauluse jutt mõjutab kuningat. Tõepoolest, kuningas Agrippa ütleb: „Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!” (EP 97) (Apostlite teod 26:1–28.)

5. Miks Pauluse sõnad Agrippale nii suurt mõju avaldasid?

5 Mõtle vaid! Pauluse osava kaitsekõne tõttu mõjutas Jumala Sõna läbitungiv vägi üht valitsejat (Heebrealastele 4:12). Mis tegi Pauluse kaitsekõne nii tõhusaks? Ja mida me saame Pauluselt õppida, mis aitaks meid inimeste jüngriteks tegemise töös? Tema kaitsekõnet analüüsides tuleb esile kaks tähtsat mõtet: 1) Pauluse esitlus oli veenev. 2) Ta kasutas oma teadmisi Jumala Sõnast oskuslikult, nagu käsitööline kasutab hästi mingit tööriista.

Kasuta veenmiskunsti

6., 7. a) Mida tähendab „veenmine” Piibli kontekstis? b) Kui oluline on veenmine, kui tahame aidata teistel Piibli õpetust vastu võtta?

6 Apostlite tegude raamatus kasutatakse kreeka sõnu, mille vasteks on „veenmine”, tihti seoses Paulusega. Kuidas on veenmine seotud inimeste jüngriteks tegemise tööga?

7 Kristlike Kreeka Kirjade algkeeles on sõna „veenma” tähenduseks „enda poole võitma” või „teisele arvamusele viima arutlemise või moraalsete kaalutluste esitamise teel”, ütleb Vine’i sõnaraamat („An Expository Dictionary of New Testament Words”). Kui uurida selle sõna peamist tähendust, selgineb meie arusaamine veelgi. See kannab endas mõtet usaldusest. Järelikult, kui sa veenad inimese Piibli õpetust vastu võtma, siis oled sa võitnud tema usalduse, nii et ta usub selle õpetuse tõepärasust. Muidugi pole piisav lihtsalt öelda, mida Piibel räägib, ja siis loota, et inimene kohe usub sellesse ja hakkab selle järgi tegutsema. Su kuulaja peab öeldu tõesuses veenduma, olgu ta laps, naaber, töökaaslane, koolikaaslane või sugulane (2. Timoteosele 3:14, 15).

8. Kuidas saab aidata inimesel Pühakirja tõde uskuma hakata?

8 Kuidas sa saad inimest uskuma panna, et see, mida sa Jumala Sõnast kuulutad, on tõde? Paulus püüdis loogilise arutluskäigu, mõistlike põhjenduste ja harraste palvete abil panna neid, kellele ta kõneles, meelt muutma. * Selle asemel et mingi tõde lihtsalt välja öelda, tuleb sul oma väiteid piisavate tõenditega toetada. Kuidas seda teha? Jälgi, et su väide põhineks kindlalt Jumala Sõnal, mitte isiklikul arvamusel. Kasuta ka lisatõendeid, et Pühakirja siiraid ütlusi kinnitada (Õpetussõnad 16:23). Kui sa lausud, et sõnakuulelikud inimesed saavad elada paradiislikul maal, siis kinnita seda väidet Pühakirja tsitaadiga, lugedes näiteks Luuka 23:43 või Jesaja 65:21–25. Kuidas seda Pühakirja mõtet lisatõenditega toetada? Võid kasutada näiteid, mis on su kuulajale tuttavad. Sa saad talle meelde tuletada, milliseid lihtsaid ja tasuta naudinguid pakuvad kaunis päikeseloojang, lilleõie magus lõhn, puuvilja hõrk maik või rõõmus vaatepilt sellest, kuidas linnuema oma pojukesi toidab. Aita tal mõista, et sellised naudingud tõendavad Looja tahet, et me elust maa peal rõõmu tunneksime (Koguja 3:11, 12).

9. Kuidas me saame kuulutustööl mõistlikkust üles näidata?

9 Kui püüad kedagi veenda mingi Piibli õpetuse õigsuses, siis ole hoolikas, et su entusiasm ei muudaks sind dogmaatiliseks, sest su kuulaja meel ja süda võivad selle peale sulguda. „Teenistuskooli” raamat hoiatab: „Kui teha tuimalt teatavaks mingi tõde, mis paljastab inimesele seni nii kalli uskumuse ekslikkuse – isegi kui selle toetuseks tuua ära pikk rodu Piibli kirjakohti –, ei leia see üldiselt head vastuvõttu. Näiteks kui üldtähistatavad pühad pelgalt mõista hukka põhjendusega, et need on paganlikud, ei pruugi see inimeste suhtumist neisse sugugi muuta. Tavaliselt võib mõistlik käsitluslaad palju enam korda saata.” Miks me peaksime püüdma mõistlikud olla? Kooliõpik ütleb: „Arutlev esitluslaad soodustab avameelset keskustelu, jätab inimesele midagi, mille üle hiljem järele mõelda, ning valmistab ette pinnast tulevasteks vestlusteks. See võib olla jõuline ja veenev.” (Koloslastele 4:6.)

Veenmine, mis jõuab südamesse

10. Kuidas alustas Paulus Agrippa ees oma kaitsekõnet?

10 Vaadakem nüüd lähemalt Pauluse kaitsekõnet Apostlite tegude 26. peatükis. Pane tähele, kuidas ta alustas. Sissejuhatuseks leidis Paulus hea põhjuse Agrippa kiitmiseks, ehkki sel kuningal olid verepilastuslikud suhted oma õe Berniikega. Paulus ütles: „Ma arvan enesele õnneks, kuningas Agrippas, et ma täna sinu ees saan kosta kõigi nende kaebuste pärast, mis juudid tõstavad minu vastu, seda enam, et sa tunned kõiki juutide kombeid ja vaidlusküsimusi. Sellepärast ma palun sind mind kannatlikult kuulata” (Apostlite teod 26:2, 3).

11. Kuidas ilmneb Pauluse sõnadest austus Agrippa vastu, ja millist kasu see tõi?

11 Kas panid tähele, et Paulus tunnustas Agrippa kõrget positsiooni, kasutades tema poole pöördumisel tiitlit „kuningas”? See näitas lugupidamist. Oma targa sõnavalikuga Paulus austas Agrippat (1. Peetruse 2:17). Apostel tunnustas, et Agrippa on oma juutidest alamate kommete ja seaduste asjatundja. Samuti sõnas ta, et tal on hea meel kõneleda enda kaitseks sellise hästi informeeritud valitseja ees. Paulus ei olnud kristlasena üleolev Agrippa suhtes, kes polnud kristlane (Filiplastele 2:3). Ta hoopis palus kuningat, et see teda kannatlikult kuulaks. Nõnda lõi Paulus õhkkonna, kus Agrippa ja ka teised kohalviibijad olid meelestatud tema juttu vastu võtma. Ta rajas vundamendi, ühise aluse, millele oma arutelu ehitada.

12. Kuidas me saame Kuningriiki kuulutades kõneleda nii, et inimesel oleks meeldiv kuulata?

12 Võttes eeskujuks Pauluse pöördumise Agrippa poole, tehkem meiegi Kuningriigi sõnumi esitlused sissejuhatusest lõppsõnani sellisteks, mida inimesel oleks meeldiv kuulata. Saame seda teha nii, et peame siiralt lugu inimesest, kellele me kuulutame, ning tunneme tõelist huvi tema tausta ja mõtteviisi vastu (1. Korintlastele 9:20–23).

Kasuta Jumala Sõna oskuslikult

13. Kuidas sa võid Pauluse sarnaselt oma kuulajaid tegudele ajendada?

13 Paulus tahtis ajendada oma kuulajaid hea sõnumi kohaselt tegutsema (1. Tessalooniklastele 1:5–7). Seepärast püüdis ta jõuda nende piltliku südameni – paika, kus tekivad ajendid. Kui vaadata edasi Pauluse kaitsekõnet Agrippa ees, siis on näha, kuidas Paulus ’käsitles tõesõna õigesti’, viidates Moosese ja prohvetite sõnadele (2. Timoteosele 2:15, UM).

14. Selgita, kuidas Paulus Agrippat veenis.

14 Paulus teadis, et Agrippa oli juut vaid nime poolest. Toetudes Agrippa teadmistele judaismist, selgitas Paulus, et ta kuulutades ei „ütle muud midagi kui seda, mis prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevasist asjust” seoses Messia surma ja ülesäratamisega (Apostlite teod 26:22, 23). Pöördudes otse Agrippa poole, küsis Paulus: „Kas sina, kuningas Agrippas, usud prohveteid?” Agrippa oli kimbatuses. Kui ta oleks prohveteid salanud, oleks ta rikkunud enda maine juudina. Kui ta aga oleks jaatavalt vastanud, oleks ta avalikult näidanud, et on apostliga nõus ja teda oleks võidud seetõttu kristlaseks nimetada. Targalt vastas Paulus ise oma küsimusele: „Ma tean, et sa usud!” (meie kursiiv). Kuidas Agrippa süda ajendas teda vastu kostma? Ta sõnas: „Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!” (Apostlite teod 26:27, 28, EP 97). Agrippast ei saanud küll kristlast, kuid on selge, et Paulus puudutas oma sõnumiga mingil määral tema südant (Heebrealastele 4:12).

15. Kuidas suutis Paulus Tessaloonikasse koguduse rajada?

15 Kas märkasid, et kui Paulus kuulutas head sõnumit, siis lisaks selle teatavaks tegemisele ta ka veenis? Kuna Paulus kasutas sellist taktikat, siis ’käsitles ta tõesõna õigesti’, ning mõned, kes teda kuulasid, mitte lihtsalt ei kuulanud enam, vaid hakkasid ka uskuma. Nii oli see Tessaloonikas, kus Paulus püüdis leida sünagoogist juute ja jumalakartlikke paganaid. Apostlite teod 17:2–4 ütleb: „Paulus läks oma kombe järgi sisse nende juurde ja kõneles neile kolmel hingamispäeval Kirjast, seletades ja tõestades, et Kristus pidi kannatama ja surnuist üles tõusma ... Ja mõned neist said usklikuks.” Pauluse jutt oli veenev. Ta arutles, selgitas ja tõestas Pühakirja abil, et Jeesus oli Messias, kelle saabumist oli juba ammu tõotatud. Mis oli tulemus? Inimestest, kes uskusid, rajati kogudus.

16. Kuidas sa võid Kuningriigi kuulutamisest rohkem rõõmu tunda?

16 Kas sina võiksid Jumala Sõna selgitades oskuslikumalt veenmiskunsti kasutada? Kui sa seda teed, siis tunned rohkem rahuldust ja rõõmu sellest, et kuulutad ja õpetad inimestele Jumala Kuningriigi tõdesid. Seda on kogenud hea sõnumi kuulutajad, kes on võtnud kuulda soovitusi kasutada kuulutustööl rohkem Piiblit.

17. Räägi mõni isiklik kogemus või too esile selles lõigus mainitud mõtete tuum, et näidata Piibli kasutamise vajalikkust kuulutustööl.

17 Näiteks kirjutas üks Jehoova tunnistajate reisiv ülevaataja: „Päris paljud vennad ja õed hoiavad nüüd ukselt uksele kuulutades Piiblit käes. Seetõttu on nad saanud lugeda mingi pühakirjateksti paljudele inimestele, kellega nad kohtuvad. See on aidanud nii korterivaldajal kui ka kuulutajal seostada meie teenistust Piibliga, mitte ainult ajakirjade ja raamatutega.” Muidugi oleneb paljudest teguritest, ka kohalikest tavadest, kas meil on kuulutustööl käies Piibel nähtaval kohal või mitte. Igatahes me peaksime soovima, et meil oleks Jumala Sõna oskusliku kasutaja maine ja et me suudaksime teisi veenda Kuningriigi sõnumit vastu võtma.

Vaata teenistusele Jumala seisukohast

18., 19. a) Kuidas suhtub Jumal meie teenistusse ja miks me peaksime püüdma olukorda tema seisukohalt näha? b) Mis aitab meil edukaid korduskülastusi teha? (Vaata leheküljelt 16 kasti „Kuidas korduskülastustel edu saavutada”.)

18 Teine viis inimeste südameni jõudmiseks on näha teenistust Jumala seisukohast ja olla kannatlik. Jumala tahe on, et kõiksugused inimesed „tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:3, 4). Kas see on meiegi soov? Lisaks on Jehoova kannatlik – see omadus annab paljudele võimaluse meelt parandada (2. Peetruse 3:9). Kui leiame kellegi, kes on valmis Kuningriigi sõnumit kuulama, on ilmselt vaja teda üha uuesti külastada, et huvi edasi arendada. On tarvis aega ja kannatlikkust, et näha tõeseemnete kasvamist (1. Korintlastele 3:6). Eespool olev kast pealkirjaga „Kuidas korduskülastustel edu saavutada” annab soovitusi huvi arendamiseks. Pea meeles, et inimeste eluolu ja probleemid muutuvad pidevalt. Võib-olla on vaja neid palju kordi otsimas käia, enne kui nad kodust leiame, kuid see on vaeva väärt. Me tahame anda neile võimaluse kuulda Jumala päästesõnumit. Palu siis Jehoova Jumalalt tarkust, et võiksid arendada oma veenmisoskust ja aidata sel viisil teistel Kuningriigi sõnumit vastu võtta.

19 Mida meie kui kristlikud töölised teeme, kui oleme leidnud isiku, kes tahab Kuningriigi sõnumist rohkem kuulda? Järgmine artikkel annab selle kohta soovitusi.

[Allmärkus]

^ lõik 8 Lisainformatsiooni veenmise kohta leiad raamatust „Saa kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest”, õppetunnid 48 ja 49.

Kas sa mäletad?

• Miks oli Pauluse kaitsekõne kuningas Agrippa ees mõjus?

• Kuidas võib meie sõnum inimese südamesse jõuda?

• Mis aitab meil kasutada Jumala Sõna tõhusalt, et tõde jõuaks inimese südamesse?

• Kuidas me võime näha teenistust Jumala seisukohast?

[Küsimused]

[Kast/pildid lk 16]

Kuidas korduskülastustel edu saavutada

• Ilmuta inimeste vastu siirast isiklikku huvi.

• Vali huviäratav piibliline vestlusteema.

• Raja igaks järgmiseks külastuseks alus.

• Mõtle inimese peale ka pärast seda, kui oled tema juurest lahkunud.

• Külasta huvilist uuesti ühe-kahe päeva pärast, et huvi ülal hoida.

• Pea meeles, et su eesmärk on alustada piibliuurimist.

• Palu Jehoovat, et ta laseks huvil kasvada.

[Pilt lk 15]

Paulus veenis maavalitseja Festust ja kuningas Agrippat