Kuuluta eesmärgiga teha jüngreid

„Kui Priskilla ja Akvila [Apollost] kuulsid, võtsid nad ta eneste juurde ja seletasid talle selgemini ära Jumala tee.” (APOSTLITE TEOD 18:26)

1. Mida oli Apollosel vaja, ehkki ta oli „tuline vaimult”?

PRISKILLA ja Akvila, kristlik abielupaar, kuulsid esimesel sajandil Efesose linna sünagoogis Apollose kõnet. Apollos oli võitnud kuulajate tähelepanu oma ilusate sõnade ja veenmisoskusega. Ta oli „tuline vaimult” ja „õpetas õigesti Jeesusest”. Oli aga ilmne, et Apollos „tundis ainult Johannese ristimist”. See, mida ta Kristuse kohta kuulutas, oli küll tõde, aga probleem seisnes selles, et tal polnud piisavalt teadmisi. Apollos pidi saama rohkem teada, milline roll on Jeesus Kristusel Jehoova eesmärgi täitumises (Apostlite teod 18:24–26).

2. Milleks olid valmis Priskilla ja Akvila?

² Kõhklemata olid Priskilla ja Akvila  valmis aitama Apollosel ’pidada kõike’, mida Kristus oli käskinud (Matteuse 28:19, 20). Piibel ütleb, et nad võtsid Apollose „eneste juurde ja seletasid talle selgemini ära Jumala tee”. Ent mõned kristlased ei tahtnud Apollost õpetada, kuna nad teadsid mõningaid fakte tema tausta kohta. Mida nad teadsid? Ja mida me võime õppida sellest, et Priskilla ja Akvila tegid siiski pingutusi, et Apollosega Pühakirja üle arutleda? Kuidas aitab ülevaade sellest ajaloolisest aruandest meil keskenduda koduste piibliuurimiste alustamisele?

Keskendu inimestele

3. Miks ei takistanud Apollose taust Priskillat ja Akvilat teda õpetamast?

³ Apollos oli juudi soost ja ilmselt oli ta kasvanud Aleksandrias. Sel ajal oli Aleksandria Egiptuse pealinn – hariduskeskus, mis oli tuntud oma suure raamatukogu poolest. Selles linnas oli arvukas juudi kogukond, kelle hulgas oli ka õpetlasi. Seetõttu tõlgiti seal Septuaginta – Heebrea Kirjade tõlge kreeka keelde. Pole ime, et Apollos oli „vägev kirjaseletaja”. Akvila ja Priskilla olid telgitegijad. Kas Apollose kõneosavus tegi nad araks? Ei. Armastus ajendas neid mõtlema selle isiku ja tema vajaduste peale ning sellele, kuidas nad võiksid teda aidata.

4. Kust ja kuidas sai Apollos vajalikku abi?

⁴ Ükskõik kui kõneosav Apollos ka oli, ta vajas juhatust. Seda ei võinud saada ühestki ülikoolist, vaid kristliku koguduse liikmete seast. Apollosel oli vaja rohkem teadmisi Jumala päästekorralduse kohta. Priskilla ja Akvila võtsid „ta eneste juurde ja seletasid talle selgemini ära Jumala tee”.

5. Mida võib öelda Priskilla ja Akvila vaimsuse kohta?

⁵ Priskilla ja Akvila olid vaimselt tugevad – nende usuvundament oli kindel. Vägagi tõenäoliselt olid nad ’alati valmis andma vastust igaühele, kes neilt nõudis seletust nende lootuse kohta’, oli see inimene siis rikas või vaene, õpetlane või ori (1. Peetruse 3:15). Akvila ja tema abikaasa ’käsitlesid tõesõna õigesti’ (2. Timoteosele 2:15, UM). Ilmselt olid nad Pühakirja hoolsad uurijad. Apollost puudutas sügavalt õpetus, mis põhineb ’elaval ja vägeval Jumala sõnal’ ning mõjutab südant (Heebrealastele 4:12).

6. Mis näitab, et Apollos hindas saadud abi?

⁶ Apollos hindas oma õpetajate eeskuju ja ta sai veelgi meisterlikumaks inimeste jüngriteks tegemisel. Ta kasutas oma teadmisi täiel määral, et kuulutada head sõnumit. Eriti palju tööd tegi ta juutide seas. Apollos oskas väga hästi just juute Kristuse õpetuses veenda. Kuna ta oli „vägev kirjaseletaja”, suutis ta neile tõestada, et kõik vana aja prohvetid ootasid rõõmuga Kristuse tulemist (Apostlite teod 18:24). Aruanne lisab, et Apollos läks järgmiseks Ahhaiasse, kus temast oli „palju kasu neile, kes armu läbi olid saanud usklikuks. Sest suure osavusega lükkas ta avalikult juutide väited ümber ja näitas Kirjast, et Jeesus on Messias” (Apostlite teod 18:27, 28).

Õpi teistelt õpetajatelt

7. Kuidas said Akvilast ja Priskillast oskuslikud õpetajad?

⁷ Kuidas said Akvila ja Priskilla Jumala Sõna vilunud õpetajateks? Lisaks hoolsale iseseisvale uurimisele ja koosolekutel käimisele aitasid neid ilmselt palju lähedased suhted apostel Paulusega. Paulus elas Priskilla ja Akvila juures Korintoses 18 kuud. Nad töötasid koos, valmistades ja parandades telke (Apostlite teod 18:2, 3). Kujutle, kui sügavad Pühakirjal põhinevad vestlused nende vahel võisid olla. Ja kui hästi võis mõjuda nende vaimsusele seltsimine  Paulusega! „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks,” ütleb Õpetussõnad 13:20. Hea seltskond avaldas positiivset mõju nende vaimsetele harjumustele (1. Korintlastele 15:33).

8. Mida Priskilla ja Akvila Pauluse teenistust jälgides õppisid?

⁸ Kui Priskilla ja Akvila jälgisid Kuningriigi kuulutajat Paulust, nägid nad, milline peab olema üks hea õpetaja. Apostlite tegude raamatus öeldakse, et Paulus „õpetas [Korintose] kogudusekojas igal hingamispäeval ning äratas juute ja kreeklasi usule”. Hiljem, kui Siilas ja Timoteos hakkasid koos Paulusega tegutsema, „oli Paulus andunud sõna kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias”. Kui sünagoogis ilmutati vähe huvi, siis Priskilla ja Akvila nägid, kuidas Paulus viis oma kuulutustöökeskuse üle sobivamasse paika – sünagoogi kõrval asuvasse majja. Seal aitas Paulus „kogudusekoja ülemal” Krisposel jüngriks saada. Tõenäoliselt Priskilla ja Akvila märkasid, et selle inimese jüngriks tegemine mõjutas tugevasti kogu territooriumi, muutes selle palju viljakamaks. Piibel ütleb: „Krispos sai usklikuks Issandasse kogu oma perega ja palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti” (Apostlite teod 18:4–8).

9. Kuidas Priskilla ja Akvila Pauluse eeskujule reageerisid?

⁹ Kuningriigi kuulutajad, nende seas ka Priskilla ja Akvila, jäljendasid Pauluse eeskuju, mis ta põlluteenistuses andis. Apostel õhutas kaaskristlasi: „Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse” (1. Korintlastele 11:1). Pauluse eeskuju kohaselt aitasid Priskilla ja Akvila Apollosel kristlikust õpetusest paremini aru saada. Apollos omakorda juhendas teisi. Kahtlemata aitasid Priskilla ja Akvila inimesi jüngriteks teha Roomas, Korintoses ja Efesoses (Apostlite teod 18:1, 2, 18, 19; Roomlastele 16:3–5).

10. Mida sa oled õppinud inimeste jüngriteks tegemise kohta Apostlite tegude 18. peatükist?

¹⁰ Mida me võime õppida Apostlite tegude 18. peatükist? Nii nagu Akvila ja Priskilla õppisid Pauluselt, nii saame meiegi tõhusamalt inimesi jüngriteks teha, kui jäljendame nende eeskuju, kes Jumala Sõna hästi õpetavad. Me võime seltsida nendega, kes on „andunud sõna kuulutamisele” ja teistele ’põhjalikult kuulutavad’ (Apostlite teod 18:5, „Kingdom Interlinear Translation”). Võime jälgida, kuidas nad veenva õpetusoskuse abil inimeste südameni jõuavad. Selline oskus aitab meil inimesi jüngriteks teha. Me võiksime teha oma piibliõpilasele ettepaneku,  et ta kutsuks uurimisele ka teisi pereliikmeid või naabreid. Samuti võib neilt küsida, kas nad teavad kedagi, kellele me võiksime piibliuurimist pakkuda (Apostlite teod 18:6–8).

Loo võimalusi jüngrite tegemiseks

11. Kust võib leida uusi jüngreid?

¹¹ Paulus ja tema kaaslased tegid inimesi jüngriteks majast majja kuulutades, turul ja oma rännakutel – tegelikult kõikjal. Kas sa saaksid tõhusamalt põlluteenistuses osaleda, et innuka Kuningriigi töölisena inimesi jüngriteks teha? Kas sa võiksid avanevatest võimalustest kinni haarata, et otsida väärilisi ja neile kuulutada? Kuidas on mõned meie kaastöölised, hea sõnumi kuulutajad, jüngreid leidnud? Vaadakem kõigepealt, kuidas antakse telefoni teel tunnistust.

12.–14. Räägi mõni isiklik või siin toodud kogemus, mis näitab telefoni teel tunnistuse andmise kasulikkust.

¹² Brasiilias majast majja kuulutades andis kristlane Maria * traktaadi noorele naisele, kes väljus kortermajast. Kasutades traktaadi pealkirja sissejuhatusena, küsis Maria: „Kas sa sooviksid rohkem teadmisi Piiblist?” Naine vastas: „Hea meelega. Aga ma olen õpetaja ning tundide andmine võtab kogu mu aja.” Maria selgitas, et nad võiksid arutleda piibliliste teemade üle telefoni teel. Naine andiski Mariale oma telefoninumbri ja selsamal õhtul hakkasid nad telefoni teel Piiblit uurima, kasutades brošüüri „Mida Jumal meilt nõuab?”. *

¹³ Etioopias andis üks täisajaline kuulutaja telefoni teel tunnistust. See õde ehmus, kui ta ühe mehega rääkima hakates kuulis taustaks mingit kära. Mees palus tal hiljem tagasi helistada. Kui õde seda tegi, siis mees vabandas ja ütles, et eelmise kõne ajal oli neil naisega tüli. Õde haaras sellest kõrvalmärkusest kinni ja sõnas, et Piibel annab perekonnaprobleemide lahendamiseks tarku nõuandeid. Ta ütles mehele, et paljusid peresid on aidanud Jehoova tunnistajate väljaanne „Perekonnaõnne saladus”. Mõned päevad pärast raamatu kohaletoimetamist helistas õde mehele uuesti. Mees lausa hõiskas: „See raamat päästis mu abielu!” Ta oli pidanud koguni perekondliku koosoleku, et jagada teistega häid mõtteid, mis ta sellest raamatust oli lugenud. Temaga hakati Piiblit uurima ja varsti hakkas see mees korrapäraselt kristlikel koosolekutel käima.

¹⁴ Üks Kuningriigi kuulutaja Taanis, kes sai telefoni teel tunnistust andes piibliuurimist alustada, ütleb: „Teenistusülevaataja  julgustas mind telefoni teel kuulutama. Alguses ma kõhklesin ja arvasin, et see ei sobi mulle. Ent ühel päeval võtsin julguse kokku ja valisin esimese numbri. Vastas Sonja, kes pärast lühikest vestlust oli nõus piiblilist kirjandust lugema. Ühel õhtul me rääkisime loomisest ja ta avaldas soovi lugeda raamatut „Elu maa peal – kas evolutsiooni või loomise tulemus?” („Life–How Did It Get Here? By Evolution or by Creation?” *). Ütlesin, et oleks tore, kui võiksime silmast silma kohtuda ja sel teemal arutleda. Sonja oli nõus. Kui ma tema juurde läksin, oli ta valmis uurima ning sellest ajast alates oleme uurinud iga nädal.” See õde ütleb kokkuvõtteks: „Olin palju aastaid palvetanud, et saaksin piibliuurimise, kuid ma ei osanud arvata, et see võiks tulla telefoni teel kuulutamise kaudu.”

15., 16. Millised kogemused näitavad, et tasub olla valvas ja püüda alustada piibliuurimisi erinevatel viisidel?

¹⁵ Paljud on edukad seetõttu, et on rakendanud ellu nõuannet anda tunnistust kõikjal, kus nad inimesi kohtavad. Üks kristlik naine USAs peatas oma auto parkimisplatsil ühe väikebussi kõrval. Kui selles bussis istuv naine õe poole vaatas, hakkas õde talle rääkima piiblilisest haridustööst. Naine kuulas ning tuli bussist välja õe auto juurde. Ta sõnas: „Mul on nii hea meel, et sa minuga rääkima hakkasid. Ma pole kaua aega teie piiblilisi väljaandeid saanud. Ja ma tahan hakata uuesti Piiblit uurima. Kas sina uuriksid minuga?” On näha, et meie õde leidis sobiva võimaluse hea sõnumi jagamiseks.

¹⁶ Üks teine õde USAs külastas hooldekodu. Ta rääkis seal juhatajaga, kes on vastutav igasuguste huviringide eest selles asutuses. Õde ütles talle, et ta sooviks vabatahtlikuna aidata sealsete elanike vaimsete vajaduste eest hoolt kanda. Ta lisas veel, et ta on meeleldi nõus kord nädalas tasuta uurima Piiblit kõigiga, kes selleks soovi avaldavad. See juhataja andiski õele loa hooldekodu asukaid külastada. Varsti käis õde seal Piiblit uurimas kolm korda nädalas ühtekokku 26 elanikuga, kellest üks saab korrapäraselt koosolekutel käia.

17. Milline pöördumine aitab sageli piibliuurimisi alustada?

¹⁷ Mõned Kuningriigi kuulutajad on kogenud, et otsene piibliuurimise pakkumine toob häid tulemusi. Ühes koguduses, kuhu kuulub 105 kuulutajat, tehti ühel hommikul erilisi pingutusi, et pakkuda piibliuurimist igale ukse avanud inimesele. Põlluteenistusse tuli 86 kuulutajat. Kui nad olid kaks tundi teenistuses olnud, olid nad alustanud vähemalt 15 uut uurimist.

Otsi väärilisi ikka edasi

18., 19. Millist Jeesuse olulist juhist tuleb meil meeles pidada ning mida me seepärast peaksime otsustama teha?

¹⁸ Sina kui Kuningriigi kuulutaja tahad ehk proovida neid soovitusi, mida selles artiklis mainiti. Muidugi on tunnistuse andmise viise kaaludes tark võtta arvesse kohalikke tavasid. Eelkõige on meil aga vaja  pidada meeles Jeesuse juhist otsida väärilisi ja aidata neil tema jüngriteks saada (Matteuse 10:11; 28:19).

¹⁹ Et seda eesmärki saavutada, ’käsitlegem tõesõna õigesti’. Saame seda teha, kui veename inimesi mõtetega, mis põhinevad kindlalt Pühakirjal. See aitab meil puudutada vastuvõtlike inimeste südant ja ajendada neid tegudele. Kui me palvemeelselt Jehoovale toetume, võime aidata mõnel inimesel Jeesus Kristuse jüngriks saada. Kui tasutoov töö see küll on! ’Püüdkem hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale’, tuues Jehoovale alati au innukate Kuningriigi kuulutajatena, kelle eesmärk on teha inimesi jüngriteks (2. Timoteosele 2:15).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Miks oli vaja Apollosele Jumala tee selgemini ära seletada?

• Kuidas Priskilla ja Akvila Pauluselt õppisid?

• Mida sa oled õppinud inimeste jüngriteks tegemise kohta Apostlite tegude 18. peatükist?

• Kuidas sa saad jüngrite tegemiseks võimalusi luua?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Priskilla ja Akvila „seletasid [Apollosele] selgemini ära Jumala tee”

[Pilt lk 20]

Apollosest sai meisterlik inimeste jüngriteks tegija

[Pilt lk 21]

Paulus kuulutas kõikjal, kuhu ta läks

[Pildid lk 23]

Loo võimalusi kuulutamiseks