Lugejate küsimusi

Mis mõttes jäi Hesekiel Jeruusalemma piiramise ja hävitamise ajal „tummaks”?

Peamiselt selles mõttes, et tal polnud enam midagi lisada Jehoova prohvetlikule sõnumile, mida ta juba oli kuulutanud.

Prohvet Hesekiel hakkas teenima Babüloonias pagenduses viibivate iisraellaste ustava vahimehena „kuningas Joojakini vangiviimise viiendal aastal”, see on aastal 613 e.m.a (Hesekiel 1:2, 3). 609. aasta kümnenda kuu kümnendal päeval andis Jumal Hesekielile teada, et babüloonlased on hakanud Jeruusalemma piirama (Hesekiel 24:1, 2). Milleni see pidi viima? Kas Jeruusalemm ja selle truudusetud elanikud pääsevad? Vahimehena oli Hesekiel juba kuulutanud Jehoova selget hävingusõnumit ning tal polnud vaja sellele midagi lisada, et seda kuidagi veenvamaks teha. Hesekiel jäi selles mõttes tummaks, et ta ei rääkinud midagi enamat Jeruusalemma piiramisest (Hesekiel 24:25–27).

Umbes kuus kuud pärast Jeruusalemma hävitamist aastal 607 e.m.a tõi üks põgenik Hesekielile Babülooniasse sõnumi püha linna vallutamisest. Eelmisel õhtul oli Jehoova avanud Hesekieli suu ja ta „ei olnud enam tumm” (Hesekiel 33:22). Sellega lõppes Hesekieli tummus.

Kas Hesekiel oli sel ajal otseses mõttes tumm? Kindlasti mitte, kuna isegi pärast seda, kui ta jäi „tummaks”, kuulutas ta prohvetlikult, peamiselt nendele ümberkaudsetele maadele, kes rõõmustasid Jeruusalemma langemise üle (Hesekieli ptk 25–32). Juba varem, kui Hesekiel oli alles alustanud teenimist prohveti ja vahimehena, ütles Jehoova talle: „Ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija sugu. Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu” (Hesekiel 3:26, 27). Kui Jehooval polnud Iisraelile mingit sõnumit, pidi Hesekiel olema selle rahva jaoks tumm. Hesekiel pidi rääkima seda, mida Jehoova soovis, ning ajal, kui Jehoova seda soovis. Hesekieli tummus tähendas, et sel ajal ei rääkinud ta iisraellastele prohvetliku tähendusega sõnu.

Nüüdisaegne vahimehe-klass, võitud kristlased, on lakkamata hoiatanud, et ristiusu kirikut – muistse Jeruusalemma võrdkuju – ootab ees häving. Kui puhkeb „suur viletsus” ja hävitatakse „Suur Baabülon”, valereligiooni ülemaailmne impeerium, pole võitud Hesekieli-klassil ristiusu kiriku kui selle impeeriumi tähtsa osa lõpu kohta rohkem midagi öelda (Matteuse 24:21; Ilmutuse 17:1, 2, 5).

Jah, saabub päev, mil võitute jääk ja nende kaaslased jäävad tummaks, kuna neil pole ristiusu kirikule midagi enamat öelda. See saab olema ajal, mil „kümme sarve” ja „metsaline” teevad Suure Baabüloni puupaljaks ja alasti (Ilmutuse 17:16). Loomulikult ei muutu kristlased otseses mõttes tummaks. Nii nagu praegu, kiidavad nad üha Jehoovat ja räägivad temast iga päev „põlvest põlve” (Laul 45:18; 145:2).