Õppigem Jeesuse maiselt perekonnalt

MIDA sa tead Jeesuse pereliikmetest, kellega koos ta elas kuni ristimiseni ehk esimesed 30 aastat oma maapealsest elust? Mida räägivad evangeeliumid? Mida on tema perekonnalt õppida? Vastustest leiame nii mõndagi kasulikku.

Kas Jeesus tuli ilmale rikkas perekonnas? Tema kasuisa Joosep pidas puusepaametit. Puusepp pidi tegema rasket füüsilist tööd, mis tähendas tihtipeale, et puidu saamiseks tuli tal endal puid langetada. 40 päeva pärast Jeesuse sündi läksid Jeesuse vanemad Jeruusalemma ja tõid Seaduses ette nähtud ohvrianni. Kas nad tõid ohvriks jäära ja tuvi, nagu Seadus nõudis? Ei. Paistab, et neil polnud võimalik selliseid ohvreid tuua. Ent Seaduses leidus korraldus ka vaeste jaoks. Selle seadusesätte järgi tõid Joosep ja Maarja ohvriks „paar turteltuvi või kaks muud tuvi”. Odavamate ohvriloomade valimine näitas, et nende pere oli vaene (Luuka 2:22–24; 3. Moosese 12:6, 8).

Nagu näha, sündis terve inimkonna tulevane valitseja Jeesus Kristus lihtinimeste hulgas, kes pidid ots otsaga välja tulemiseks kõvasti tööd tegema. Temast sai nagu ta kasuisastki puusepp (Matteuse 13:55; Markuse 6:3). „Kuigi ta [Jeesus] oli rikas”, olles võimas  vaimolend taevas, ütleb Piibel, et ta „sai vaeseks” meie pärast. Ta võttis endale madalama positsiooni, saades inimeseks, ning kasvas üles lihtsas perekonnas (2. Korintlastele 8:9; Filiplastele 2:5–9; Heebrealastele 2:9). Kuna Jeesus ei sündinud jõukas perekonnas, tundsid inimesed end tema seltsis vabalt. Neid ei pimestanud tema seisus või positsioon. Nad said hinnata Jeesust tema õpetuste, meeldivate omaduste ja imepäraste tegude järgi (Matteuse 7:28, 29; 9:19–33; 11:28, 29). Me näeme, kui tark oli Jehoova Jumalast lasta Jeesusel sündida tavalises peres.

Vaadelgem nüüd Jeesuse pereliikmeid ja pangem tähele, mida on nendelt õppida.

Õiglane mees Joosep

Joosep tundis kahtlemata ängistust, kui sai teada, et tema kihlatu ootas last „enne nende kokkusaamist”. Ta armastas Maarjat, aga samas oli talle vastumeelne leppida tema arvates ebamoraalsusega. Tema kui Maarja tulevase abikaasa õigusi näis olevat rikutud. Joosepi päevil peeti kihlatud naist sama hästi kui mehe abikaasaks. Pärast põhjalikku kaalumist otsustas Joosep end salaja Maarjast lahutada, et naist ei visataks kividega surnuks kui abielurikkujat (Matteuse 1:18; 5. Moosese 22:23, 24).

Kuid siis ilmus Joosepile unes ingel ja ütles: „Ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest!” Joosep tegutses Jumalalt saadud juhatuse järgi ja võttis Maarja enda juurde (Matteuse 1:20–24).

Nii oli ka sel ustaval ja õiglasel mehel osa ennustuses, mille Jehoova oli andnud prohvet Jesaja kaudu: „Ennäe, neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel!” (Jesaja 7:14). Joosep oli kindlasti hea vaimsusega mees, kes pidas Messia kasuisaks saamist kallihinnaliseks eesõiguseks, hoolimata sellest, et Maarja esmasündinud poeg ei olnud tema pärispoeg.

Joosep ei olnud enne poja sündi Maarjaga seksuaalsuhetes (Matteuse 1:25). Äsja abiellunutele võis seksuaalsuhetest hoidumine olla raske, aga ilmselt ei tahtnud nad jätta vähimatki kahtlust selles, kes on lapse isa. Milline hea enesevalitsemise eeskuju! Joosep pani vaimsed väärtused oma loomupärastest soovidest ettepoole.

Neljal korral sai Joosep inglitelt kasupoja kasvatamise kohta juhatust. Neist kolm olid seotud paigaga, kus poissi kasvatada. Lapse ellujäämiseks oli hädavajalik otsemaid kuuletuda. Kõigil juhtudel tegutses Joosep viivitamatult, minnes väikese lapsega algul Egiptusesse ja tulles hiljem tagasi Iisraeli. Nii oli noor Jeesus kaitstud Heroodese korraldatud väikelaste massilise tapmise eest. Lisaks täitusid tänu Joosepi kuulekusele Messia kohta käivad prohvetiennustused (Matteuse 2:13–23).

Joosep õpetas Jeesusele ametit, et ta võiks end elatada. Sellepärast tunti Jeesust mitte ainult kui „puusepa poega”, vaid ka kui „puuseppa” (Matteuse 13:55; Markuse 6:3). Apostel Paulus kirjutas, et Jeesus oli „kõiges ... kiusatud [„läbi katsutud”, UM] otsekui meie”. See tähendas loomulikult ka kõva töötegemist pere ülalpidamiseks (Heebrealastele 4:15).

 Ja lõpuks me näeme, et Joosep oli pühendunud õigele jumalateenimisele, kui uurime viimast vahejuhtumit, kus teda Kristlikes Kreeka Kirjades mainitakse. Joosep läks oma perega Jeruusalemma paasapüha pidama. Kohalviibimist nõuti ainult meestelt, aga Joosepil oli tavaks „igal aastal” käia Jeruusalemmas koos perega. Seda polnud tal kerge teha, sest Naatsaretist Jeruusalemma tuli neil kõndida umbes 100 kilomeetrit. Ühel korral, mis ka Pühakirja üles tähendati, eraldus Jeesus kaaslastest. Ta leiti templist Seaduse õpetajaid kuulamas ja küsitlemas. Kuigi Jeesus oli kõigest 12-aastane, oli ta väga tark ja tundis hästi Jumala Sõna. Tollest juhtumist võib järeldada, et Jeesuse vanemad õpetasid teda hästi, kasvatades temast vaimse meelsusega poisi (Luuka 2:41–50). Nähtavasti suri Joosep mõni aeg hiljem, sest edasistes Pühakirja jutustustes teda ei mainita.

Jah, Joosep oli õiglane mees, kes kandis nii vaimselt kui füüsiliselt hästi hoolt oma perekonna eest. Kas sina paned Joosepi sarnaselt vaimsed huvid oma elus esikohale, kui oled Jumala tahte teada saanud? (1. Timoteosele 2:4, 5.) Kas sa võtad meeleldi kuulda Jumala ütlusi, mis on kirjas Piiblis, ja alistud neile nagu Joosep? Kas sa õpetad oma lapsi nii, et nad oskaksid teistega vaimsetest asjadest sisukalt vestelda?

Maarja, omakasupüüdmatu jumalateenija

Jeesuse ema Maarja oli tubli jumalateenija. Maarjat üllatas, kui ingel Gabriel talle teatas, et ta saab lapse. Ta oli neitsi ja seega ei olnud ta mehega seksuaalvahekorras olnud. Kuulnud, et laps sünnib püha vaimu abil, nõustus Maarja alandlikult ingli sõnadega, öeldes: „Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!” (Luuka 1:30–38). Ta pidas seda harukordset eesõigust sedavõrd kalliks, et oli valmis kandma oma otsusega kaasneda võivaid raskusi.

Pärast ülesande vastuvõtmist muutus Maarja elu täielikult. Kui ta läks pärast puhastuspäevi Jeruusalemma, ütles eakas jumalakartlik mees Siimeon talle: „Sinu omastki hingest peab mõõk läbi tungima” (Luuka 2:25–35). Ilmselt viitas ta sellele, mida Maarja saab tunda, nähes Jeesust paljude  poolt hüljatuna ja lõpuks piinapostile naelutatuna.

Maarja pidas Jeesuse üles kasvades tema elus toimunud sündmused meeles ning „mõtles nendele [„tegi järeldusi”, UM] oma südames” (Luuka 2:19, 51). Ta oli nagu Joosepki vaimne inimene ning pidas kalliks prohvetikuulutusi täide viivaid seiku ja ütlemisi. Tõenäoliselt kinnistusid tema meelde ingel Gabrieli sõnad: „Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!” (Luuka 1:32, 33). Jah, Maarja suhtus tõsiselt oma ülesandesse olla Messia ema.

Maarja hea vaimsus ilmnes jällegi siis, kui ta sai kokku oma sugulase Eliisabetiga, kes oli samuti ime läbi jäänud lapseootele. Teda nähes ülistas Maarja Jehoovat ja väljendas oma armastust Jumala Sõna vastu. Ta väljendas mõtteid Hanna palvest, mis on kirjas 1. Saamueli raamatu 2. peatükis, ja mujalt Heebrea Kirjadest. See, et ta tundis hästi Pühakirja, näitas, et temast võis saada andunud ja jumalakartlik ema. Ta andis koos Joosepiga oma pojale hea vaimse kasvatuse (1. Moosese 30:13; 1. Saamueli 2:1–10; Malakia 3:12; Luuka 1:46–55).

Maarja uskus kindlalt, et tema poeg on Messias, ja tema usk ei nõrgenenud isegi pärast Jeesuse surma. Maarja viibis nende ustavate jüngrite seas, kes tulid peagi pärast Jeesuse ülesäratamist koos apostlitega palvetama (Apostlite teod 1:13, 14). Ta jäi ustavaks sellest hoolimata, et tundis tohutut hingepiina, nähes oma kallist poega piinapostil suremas.

Mida võid sina Maarja elust õppida? Kas sa võtad vastu eesõiguse teenida Jumalat, vaatamata ohvritele, mis sellega kaasnevad? Kas sa mõistad, kui oluline ülesanne see tänapäeval on? Kas sina pead meeles Jeesuse ennustusi ja võrdled neid tänapäeval toimuvaga, teisiti öeldes, kas sa ’teed järeldusi oma südames’? (Matteuse 24. ja 25. ptk; Markuse 13. ptk; Luuka 21. ptk.) Kas sa jäljendad Maarjat ja õpid Jumala Sõna hästi tundma ning vestled sellest tihti? Kas sa säilitad usu Jeesusesse, isegi kui võid tema järelkäijana kogeda hingevalu?

 Jeesuse vendade suur muutus

Paistab, et enne Jeesuse surma ei uskunud vennad temasse. Arvatavasti polnud see juhus, et nad ei viibinud tema surma ajal piinaposti juures ja et Jeesus pidi jätma oma ema apostel Johannese hoolde. Jeesuse sugulased ei pidanud temast lugu ja ütlesid kord isegi, et Jeesus on „arust ära” (Markuse 3:21, EP 97). Tänapäeval võivad need, kelle peres on uskmatuid, kindlad olla, et Jeesus mõistab nende tundeid, kui sugulased neid usu pärast pilkavad, sest temalgi oli uskmatuid pereliikmeid.

Ilmselt hakkasid Jeesuse vennad pärast Jeesuse ülesäratamist temasse uskuma. Nad olid nende seas, kes said enne 33. aasta nelipüha Jeruusalemmas kokku ja koos apostlitega südamest palvetasid (Apostlite teod 1:14). Näib, et poolvenna ülesäratamine mõjutas nende südant ja neist said tema jüngrid. Me ei peaks kunagi kaotama lootust, et sugulased, kes ei jaga meie uskumusi, võiksid muutuda.

Pühakirjast selgub, et Jeesuse poolvennal Jakoobusel, kellele Jeesus ilmus, oli kristlikus koguduses täita märkimisväärne roll. Ta kirjutas kaaskristlastele Jumala inspireeritud kirja, kus manitses neid oma usku säilitama (Apostlite teod 15:6–29; 1. Korintlastele 15:7; Galaatlastele 1:18, 19; 2:9; Jakoobuse 1:1). Juudas, Jeesuse teine poolvend, kirjutas inspireeritud kirja, et õhutada kaasusklikke usu pärast kõvasti võitlema (Juuda 1). Väärib märkimist, et ei Jakoobus ega Juudas ei maini oma kirjades kaaskristlaste veenmiseks enda sugulust Jeesusega. Kas pole nad oma tagasihoidlikkusega meile suurepäraseks eeskujuks?

Niisiis, mida me võime Jeesuse perekonnalt õppida? Kindlasti midagi väärtuslikku selle kohta, kuidas andunult Jumalat teenida: 1) Allu ustavalt Jumala tahtele, mille ta on teada andnud, ja ole valmis seisma silmitsi raskustega, mis tema tahte täitmisega võivad kaasneda. 2) Pane vaimsed väärtused esikohale, isegi kui see nõuab ohvreid. 3) Kasvata oma lapsi Pühakirja järgi. 4) Ära kaota lootust, et pereliikmed, kes ei jaga sinu usku, võiksid muutuda. 5) Ära hoople, et oled sugulane mõne kristlikus koguduses silmapaistva isikuga. Jah, teadmised Jeesuse maisest perekonnast aitavad meil tulla talle lähemale ning hinnata rohkem seda, miks Jehoova valis tavalise perekonna Jeesuse eest lapsepõlves hoolitsema.

[Pildid lk 4, 5]

Joosep võttis Maarja endale naiseks ja nii oli temalgi osa Messiat puudutavate prohvetiennustuste täitumises

[Pildid lk 6]

Joosep ja Maarja õpetasid oma lastele vaimseid väärtusi ja töötegemise tähtsust

[Pildid lk 7]

Kuigi Jeesuse vennad kasvasid üles hea vaimsusega peres, ei uskunud nad temasse enne ta surma

[Pildid lk 8]

Jeesuse poolvennad Jakoobus ja Juudas julgustasid kaaskristlasi