Järjest olulisem on püsida valvel

„Valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” (MATTEUSE 24:42)

1., 2. Mis näitab, et me elame praeguse „maailmaajastu lõpetuse” ajal?

„KÕIGE enam mõjutasid kahekümnendat sajandit sõjad,” ütleb kirjamees Bill Emmott. Nõustudes väitega, et inimkonna ajaloo jooksul on sõdu ja vägivalda olnud pidevalt, lisab ta: „Kahekümnes sajand ei erinenud mitte [sõdade ja vägivalla] põhiolemuselt, vaid nende ulatuselt. See oli esimene sajand, mida iseloomustas sõna otseses mõttes ülemaailmne konflikt ... Ja selle mõtte rõhutamiseks võib öelda, et seda sajandit ei iseloomustanud mitte ainult üks ülemaailmne konflikt, vaid lausa kaks.”

² Jeesus Kristus ennustas, et tulevad sõjad, kus „rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu”. Kuid see on vaid üks Kristuse „tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnus”. Selles tähelepanuväärses prohvetikuulutuses mainis Jeesus ka nälga, katkusid ja maavärinaid (Matteuse 24:3, 7, 8; Luuka 21:6, 7, 10, 11). Need hädad on oma ulatuselt ja tõsiduselt mitmel viisil süvenenud. Inimesed on väga kurjad. See ilmneb nende suhtumisest Jumalasse ja ligimesse. Moraalne allakäik on silmanähtav, sagenenud on kuriteod ja vägivalla tarvitamine. Inimesed armastavad rohkem raha kui Jumalat, olles liigselt hõivatud lõbutsemisega. Kõik see tõendab, et elame „rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1–5).

3. Kuidas peaksid „aegade tunnustähed” meid mõjutama?

³ Kuidas sina maailma olukorra halvenemisse suhtud? Paljud on ükskõiksed, lausa tuimad praegusaja hädade suhtes. Selle maailma mõjuvõimsad ja haritud inimesed ei mõista „aegade tunnustähti”, samuti pole usujuhid selles vallas õiget juhatust andnud (Matteuse 16:1–3). Jeesus aga manitses oma järelkäijaid: „Valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” (Matteuse 24:42). Sellega innustas ta meid püsima valvel pidevalt, mitte ainult lühikest aega. Et valvel püsida, peame olema erksad ja tähelepanelikud. Ei piisa sellest, kui me vaid nõustume, et elame viimseil päevil ja et praegune aeg on raske. Me peame oleme kindlalt veendunud, et „kõigi asjade lõpp on lähedal” (1. Peetruse 4:7). Ainult nii saame püsida valvel ja tajuda aja pakilisust. Seega tuleks meil mõtiskleda järgmise küsimuse üle: mis aitab meil tugevdada veendumust, et lõpp on lähedal?

4., 5. a) Mis tugevdab meie veendumust, et selle kurja süsteemi lõpp on lähedal, ja miks? b) Mis on üks sarnasus Noa päevade ja Inimese Poja juuresoleku aja vahel?

⁴ Vaadelgem, milline oli olukord enne üht ainulaadset sündmust inimkonna ajaloos – enne Noa päevade suurt veeuputust. Inimesed olid sel ajal nii kurjad, et Jehoova „süda valutas”. Ta kuulutas: „Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada” (1. Moosese 6:6, 7). Just seda ta tegigi. Jeesus näitas, et Noa päevad ja praegune aeg on sarnased, öeldes: „Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine [„juuresolek”, UM]” (Matteuse 24:37).

 ⁵ Loogiline on järeldada, et Jehoova tunneb praeguse maailma suhtes sama, mida veeuputuseelse maailma suhtes. Kuna ta tegi lõpu Noa päevade jumalakartmatule maailmale, siis hävitab ta kindlasti ka praeguse kurja maailma. Kui me seda paralleeli selgesti mõistame, tugevdab see meie veendumust, et selle maailma lõpp on lähedal. Mille poolest aga sarnanevad Noa päevad nüüdse ajaga? Sarnasusi on vähemalt viis. Esiteks on tulevase hävingu eest selgelt hoiatatud.

Hoiatus selle eest, ’mida veel ei ole näha’

6. Mida otsustas Jehoova Noa päevil teha?

⁶ Noa päevil kuulutas Jehoova: „Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat!” (1. Moosese 6:3). See teadaanne aastal 2490 e.m.a tähistas jumalakartmatu maailma lõpuaja algust. Mõtle, mida see võis tähendada tol ajal elanud inimestele! Ainult 120 aastat veel ning siis saadab Jehoova ’veeuputuse maa peale ja hävitab taeva alt kõik liha, kus eluvaim sees on’ (1. Moosese 6:17).

7. a) Mida Noa tegi, kui ta sai hoiatuse veeuputuse kohta? b) Kuidas meie peaksime reageerima hoiatustele, et praegusele süsteemile tuleb lõpp?

⁷ Noa kuulis hoiatust tulevase hävingu kohta aastakümneid ette ning ta kasutas targalt aega selleks, et katastroofiks valmistuda ja see üle elada. Apostel Paulus ütleb: „Noa [sai] ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks” (Heebrealastele 11:7). Mida öelda meie kohta? Möödunud on umbes 90 aastat ajast, kui aastal 1914 algasid selle süsteemi viimsed päevad. Me elame kahtlemata „lõpuajal” (Taaniel 12:4). Kuidas me peaksime saadud hoiatustele reageerima? „Kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti,” ütleb Piibel (1. Johannese 2:17). Seepärast on praegu aeg innukalt Jehoova tahet täita.

8., 9. Mille eest meid tänapäeval on hoiatatud ja kuidas neid hoiatusi edastatakse?

⁸ Tänapäeval on siirad piibliuurijad Pühakirjast teada saanud, et see süsteem on määratud hävingule. Kas me usume seda? Pane tähele, mida Jeesus Kristus selgelt ütles: „Tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi” (Matteuse 24:21). Jeesus ütles veel, et ta hakkab tegutsema Jumala määratud kohtumõistjana, eraldades inimesed kahte gruppi, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Need, keda ei leita väärilised olevat, „lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse” (Matteuse 25:31–33, 46).

⁹ Jehoova on juhtinud oma rahva tähelepanu nendele hoiatustele, andes „ustava ja mõistliku sulase” käest tuleva vaimse toidu kaudu ajakohaseid meeldetuletusi (Matteuse 24:45–47). Lisaks sellele on esitatud  üleskutse igale ’rahvahõimule, suguharule, keelele ja rahvale karta Jumalat ja anda temale austust, sest on tulnud tema kohtutund’ (Ilmutuse 14:6, 7). Tähtis osa Kuningriigi sõnumist, mida Jehoova tunnistajad kogu maailmas kuulutavad, on hoiatus selle eest, et peagi kõrvaldab Jumala Kuningriik inimeste valitsused (Taaniel 2:44). Sellesse ei tohiks kergelt suhtuda. Kõigeväeline Jumal peab alati oma sõna (Jesaja 55:10, 11). Ta pidas oma sõna Noa päevil ja ta teeb seda ka nüüd (2. Peetruse 3:3–7).

Suguline kõlvatus muutub ohjeldamatuks

10. Mida võib öelda Noa päevade sugulise kõlvatuse kohta?

¹⁰ Meie aeg on Noa päevadega sarnane veel teiseski mõttes. Jehoova andis esimesele mehele ja naisele käsu ’täita maa’ inimestega, kusjuures Jumala antud suguvõimet võisid auväärselt kasutada vaid abikaasad (1. Moosese 1:28). Noa päevil rüvetasid sõnakuulmatud inglid inimkonda ebaloomuliku seksiga. Nad tulid maa peale materialiseerunud kehadega, elasid siin vabaabielus ilusate naistega ning said järglasi, keda nimetati neefiliteks – need olid pooleldi inimesed, pooleldi deemonid (1. Moosese 6:2, 4). Nende himurate inglite patusust on võrreldud Soodomas ja Gomorras esinenud loomuvastasusega (Juuda 6, 7). Tagajärjeks oli see, et suguline kõlvatus oli laialt levinud.

11. Mis mõttes sarnaneb praegune moraalne õhkkond Noa päevade olukorraga?

¹¹ Milline on moraalne õhkkond meie ajal? Viimseil päevil keerleb paljude elu seksi ümber. Paulus ütleb nende kohta kujukalt, et nad on „südametunnistuses tuimaks jäänud ning endid andnud kõlvatuse kätte kõike roppust ahnesti tegema” (Efeslastele 4:19). Pornograafia, abielueelne seks, laste seksuaalne kuritarvitamine ja homoseksualism on muutunud tavalisteks asjadeks. Mõned on juba „kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga” suguhaiguse, perekonna purunemise või muude sotsiaalsete probleemide näol (Roomlastele 1:26, 27).

12. Miks me peaksime kurja vastu vihkamist kasvatama?

¹² Noa päevil tegi Jehoova seksihullule maailmale lõpu suure veeuputusega. Me ei tohiks kunagi unustada tõsiasja, et praegune aeg sarnaneb Noa päevadega. Tulevane „suur viletsus” puhastab maa ’hoorajatest, abielurikkujatest, ebaloomulikul eesmärgil peetavatest meestest ja meestest, kes magavad meestega’ (Matteuse 24:21; 1. Korintlastele 6:9, 10, UM; Ilmutuse 21:8). Kui tähtis on kasvatada vihkamist kurja vastu ja hoida eemale kõigest, mis võib meid ebamoraalsele teele juhtida! (Laul 97:10; 1. Korintlastele 6:18.)

’Vägivald täidab maad’

13. Miks oli Noa päevil ’maa täis vägivalda’?

¹³ Viidates veel ühele Noa päevade tunnusjoonele, ütleb Piibel: „Maa oli Jumala  palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad” (1. Moosese 6:11). Vägivaldsus polnud tegelikult midagi uut. Juba Aadama poeg Kain tappis oma õiglase venna (1. Moosese 4:8). Ka Lemeki luuletus peegeldab tolle aja vägivaldsust – Lemek kiitles sellega, kuidas ta väidetavalt enesekaitseks ühe noore mehe tappis (1. Moosese 4:23, 24). Noa päevad aga erinesid varasemast ajast vägivalla rohkuselt. Kuna Jumalale sõnakuulmatud ingelpojad abiellusid maa peal naistega ja nende järglastena tulid ilmale neefilid, kasvas vägivald enneolematult suureks. See heebreakeelne sõna, mida nende vägivaldsete hiiglaste kohta kasutatakse, tähendab ’langetajad’ ehk ’need, kes teisi langema panevad’ (1. Moosese 6:4, UM allmärkus). Tagajärjeks oli ’maa täis vägivalda’ (1. Moosese 6:13). Kujutle, kui raske võis Noal olla sellises keskkonnas oma lapsi kasvatada! Ometi oli Noa ’selle rahvapõlve seas Jehoova ees õiglane’ (1. Moosese 7:1).

14. Kuidas on tänapäeval maa täitunud vägivallaga?

¹⁴ Vägivald on eksisteerinud juba inimkonna ajaloo algusest alates. Ent nagu võis öelda Noa päevade kohta, nii on ka praegusel ajal vägivalda enneolematult palju. Me kuuleme pidevalt uudiseid perevägivallast, terroriaktidest, genotsiididest ja ilma mingi selge põhjuseta korraldatud massimõrvadest. Lisaks kõigele sellele valatakse verd sõdades. Maa on taas täis vägivalda. Miks? Mis on seda soodustanud? Vastusest ilmneb veel üks sarnasus Noa päevadega.

15. a) Mis on soodustanud seda, et viimsetel päevadel on vägivald suurenenud? b) Millises lõpptulemuses me võime kindlad olla?

¹⁵ Kui aastal 1914 rajati taevas Jumala Messia-Kuningriik, hakkas selle kuningas Jeesus Kristus otsustavalt tegutsema. Kurat-Saatan ja tema deemonid visati taevast maa lähedusse (Ilmutuse 12:9–12). Enne veeuputust jätsid sõnakuulmatud inglid oma positsiooni maha vabatahtlikult, kuid nüüd heideti nad taevast välja sunniviisil. Pealegi ei saa nad maa peal enam võtta enestele inimese keha, et nautida keelatud lihalikke mõnusid. Kuna nad on ärritunud, vihased ja kardavad tulevast kohtumõistmist, mõjutavad nad inimesi ja organisatsioone ebainimlikult kurja tegema ja vägivallatsema – seda isegi suuremas ulatuses kui Noa päevil. Jehoova kõrvaldas veeuputuseelse maailma pärast seda, kui  sõnakuulmatud inglid ja nende järglased olid täitnud selle kurjusega. Võime olla kindlad, et ta teeb sedasama ka meie päevil! (Laul 37:10.) Need, kes tänapäeval valvel püsivad, teavad, et nende vabanemine on lähedal.

Kuulutustöö

16., 17. Mis on neljas sarnasus Noa päevade ja meie aja vahel?

¹⁶ Neljas sarnasus praeguse maailma ja veeuputuseelse maailma vahel on töö, mis Noale teha anti. Noa ehitas suure laeva. Lisaks sellele oli ta „õigusekuulutaja” (2. Peetruse 2:5). Millist sõnumit ta kuulutas? Ilmselt kutsus ta inimesi meelt parandama ja hoiatas tulevase hävingu eest. Jeesus ütles, et Noa päevil elanud inimesed ei „saanud aru [„ei pööranud tähelepanu”, UM], enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära” (Matteuse 24:38, 39).

¹⁷ Nii on ka praegu. Kuna Jehoova tunnistajad täidavad hoolikalt oma ülesannet kuulutada, jagatakse Jumala Kuningriigi sõnumit kogu maailmas. Peaaegu igas paigas võivad inimesed kuulda ja lugeda Kuningriigi sõnumit oma emakeeles. Ajakirja „Vahitorn”, mis kuulutab Jehoova Kuningriiki, iga numbri trükiarv on üle 25 000 000 ja see ilmub rohkem kui 140 keeles. Tõepoolest, head sõnumit Jumala Kuningriigist kuulutatakse „kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile”. Kui see töö on tehtud sellisel määral, mis Jumalat rahuldab, tuleb kindlasti lõpp (Matteuse 24:14).

18. Kuidas on paljude tänapäeval elavate inimeste reaktsioon kuulutustööle võrreldav enamiku Noa päevil elanud inimeste omaga?

¹⁸ Teades, kui laostunud oli tolleaegne maailm vaimselt ja moraalselt, pole raske arvata, miks sattus Noa pere uskmatute kaasinimeste naeru, solvangute ja pilke alla. Lõpp siiski tuli. Nii on ka nüüdseil viimseil päevil rohkesti „pilkesõnadega pilkajaid”. „Aga Issanda päev tuleb otsekui varas öösel,” kinnitab Piibel (2. Peetruse 3:3, 4, 10). See tuleb määratud ajal ega hiline (Habakuk 2:3, UM). Kui tark on püsida valvel!

Vaid vähesed jäävad ellu

19., 20. Millise paralleeli võib tõmmata veeuputuse ja praeguse süsteemi hävingu vahel?

¹⁹ Sarnasused Noa päevade ja meie aja vahel ei piirdu inimeste kurjuse ja nende hävinguga. Nagu mõned elasid üle veeuputuse, nii on ka neid, kes elavad üle praeguse süsteemi lõpu. Veeuputuses ellujääjad olid alandlikud inimesed, kes ei elanud nii, nagu oli kombeks teistel nende ümber. Nad panid tähele Jumala hoiatust ja hoidsid eemale tolleaegsest kurjast maailmast. „Noa leidis armu Jehoova silmis,” ütleb Piibel. Ta oli „täiesti vaga oma rahvapõlve seas” (1. Moosese 6:8, 9). Veeuputuse elas üle vaid üks pere – „kaheksa hinge” (1. Peetruse 3:20). Jehoova Jumal andis neile käsu: „Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!” (1. Moosese 9:1).

²⁰ Jumala Sõna kinnitab, et „suure viletsuse” elab üle „suur hulk rahvast” (Ilmutuse 7:9, 14). Kui palju inimesi on selles suures rahvahulgas? Jeesus ütles: „Kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad” (Matteuse 7:13, 14). Tulevases suures viletsuses ellujääjaid on üsna vähe, kui võrrelda seda arvu  praegu elavate miljardite inimestega. Ent neile antakse samasugune võimalus, nagu oli veeuputuse üleelanutel. Ellujääjad hakkavad kuuluma uude maisesse ühiskonda ja nad võivad teatud aja jooksul järglasi saada (Jesaja 65:23).

„Valvake”

21., 22. a) Millist kasu on sulle toonud veeuputuse üle arutlemine? b) Mis on aasta 2004 aastatekst ja miks me peaksime seda nõuannet kuulda võtma?

²¹ Ehkki veeuputus võib meile praegu tunduda nii ammune sündmus, annab see selge hoiatuse, mida ei tohi eirata (Roomlastele 15:4). Need sarnasused peaksid tegema meid järjest teadlikumaks sellest, mis peagi juhtub, ning muutma meid valvsaks selle suhtes, et Jeesus tuleb ootamatult ja viib täide kohtuotsuse kurjade üle.

²² Tänapäeval juhib Jeesus Kristus tohutut vaimset ehitustööd. Tõeliste jumalakummardajate kaitseks ja eluspüsimiseks on olemas laevasarnane vaimne paradiis (2. Korintlastele 12:3, 4). Et elada üle suur viletsus, tuleb meil jääda sellesse paradiisi. Vaimset paradiisi ümbritseb Saatana maailm, mis on valmis alla neelama igaühe, kes jääb vaimselt uniseks. On väga tähtis valvel püsida ja Jehoova päevaks valmis olla (Matteuse 24:42, 44).

Kas sa mäletad?

• Millise manitsuse andis Jeesus seoses oma tulemisega?

• Millega võrdles Jeesus oma juuresoleku aega?

• Mille poolest sarnaneb praegune aeg Noa päevadega?

• Kuidas peaks meid mõjutama see, kui mõtiskleme Noa päevade ja meie aja sarnasuste üle?

[Küsimused]

[Väljavõte lk 18]

Aasta 2004 aastatekst on: „Valvake ... Olge teiegi valmis.” (Matteuse 24:42, 44)

[Pilt lk 15]

Noa võttis kuulda Jumala hoiatust. Kas ka meie teeme seda?

[Pildid lk 16, 17]

„Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine”