Esiletõstetud kohti 1. Moosese raamatust — I
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti 1. Moosese raamatust – I
ESIMESES Moosese raamatus on kirjas, kuidas universum alguse sai, kuidas maad inimeste jaoks ette valmistati ja kuidas nad siin elama hakkasid. Mooses kirjutas selle raamatu Siinai kõrbes, lõpetades selle töö tõenäoliselt aastal 1513 e.m.a.
See raamat annab teada, milline oli maailm enne veeuputust, mis juhtus veeuputusjärgse ajastu alguses ning kuidas Jehoova Jumal tegeles Aabrahami, Iisaki, Jaakobi ja Joosepiga. Selles artiklis käsitleme 1. Moosese 1:1–11:9 kõrgpunkte ja jõuame välja aega, mil Jehoova hakkas tegelema patriarh Aabrahamiga.
MAAILM ENNE VEEUPUTUST
1. Moosese raamatu avasõna „alguses” viib meid miljardeid aastaid ajas tagasi. Kuue loomispäeva ehk erinevate loomisperioodide sündmusi kirjeldatakse nõnda, nagu need inimesele maa peal paistaksid. Kuuenda päeva lõpus loob Jumal inimese. Kuigi inimese sõnakuulmatuse tõttu paradiis peagi kaob, annab Jehoova lootuse. Kõige esimene Piibli prohvetiennustus räägib „seemnest”, kes teeb olematuks patu mõju ja purustab Saatana pea.
Järgmise 1600 aasta jooksul õnnestub Saatanal Jumala poolelt ära meelitada kõik inimesed peale mõningate ustavate, nagu Aabeli, Eenoki ja Noa. Näiteks Kain tapab oma õiglase venna Aabeli. Jehoova nime hakatakse ilmselt teotavalt „appi hüüdma”. Tolle aja vägivaldset vaimu peegeldavad ka värsid, milles Lemek räägib, kuidas ta väidetavalt enesekaitseks ühe noore mehe tappis. Olukord läheb veelgi halvemaks, kui Jumala ingelpojad tulevad maa peale omale naisi võtma ja neile sünnivad vägivaldsed hiiglased, keda nimetatakse neefiliteks. Kuid ustav Noa ehitab laeva ja hoiatab julgelt teisi läheneva veeuputuse eest, millest ta lõpuks oma perega pääseb.
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:16 – Kuidas sai Jumal tekitada valguse esimesel päeval, kui ta tegi valgustandvad taevakehad alles neljandal päeval? Heebreakeelsed sõnad, mis on tõlgitud 1Mo 1 salmis 16 vastega „tegi” ja 1Mo 1 salmides 1, 21 ja 27 vastega „lõi”, on erinevad. „Taevad”, mille all mõeldakse ka valgustandvaid taevakehasid, loodi kaua aega enne „esimese päeva” algust. Ent nende taevakehade valgus ei jõudnud veel maapinnani. Esimesel päeval „valgus sai” selles mõttes, et siis võis maa peal läbi pilvekihtide hägust valgust näha. Ümber oma telje pöörleval Maal hakkas vahelduma päev ja öö (1. Moosese 1:1–3, 5). Selle valguse allikaid ei olnud maa pealt ikka veel näha. Neljanda loomisperioodi jooksul toimus aga tähelepanuväärne muudatus. Päike, Kuu ja tähed hakkasid ’valgustama maad’ (1. Moosese 1:17). „Jumal tegi” need selles mõttes, et nüüd olid need maa pealt näha.
3:8 – Kas Jehoova Jumal rääkis ise Aadamaga? Piiblist ilmneb, et Jumal rääkis inimestega tihti inglite vahendusel (1. Moosese 16:7–11; 18:1–3, 22–26; 19:1; Kohtumõistjate 2:1–4; 6:11–16, 22; 13:15–22). Jumala peamine eesträäkija oli tema ainusündinud Poeg, keda nimetati „Sõnaks” (Johannese 1:1). Väga tõenäoliselt kõneles Jumal Aadama ja Eevaga just „Sõna” kaudu (1. Moosese 1:26–28; 2:16; 3:8–13).
3:17 – Mis mõttes oli maapind neetud ja kui pikka aega see kestis? Maa needmine tähendas seda, et selle harimine muutus väga vaevaliseks. Aadama järeltulijad kogesid maapinna needuse ning igasuguste ohakate ja okkaliste põõsaste mõju nii tugevalt, et Noa isa Lemek rääkis „käte vaevast maa pärast, mille Jehoova on neednud” (1. Moosese 5:29). Pärast veeuputust Jehoova õnnistas Noad ja tema poegi ning tegi teatavaks oma eesmärgi, et inimesed peavad täitma maa (1. Moosese 9:1). Ilmselt võeti siis needus maapinnalt ära (1. Moosese 13:10).
4:15 – Kuidas Jehoova „pani Kainile märgi”? Piibel ei ütle, et Kaini kehale oleks sõna otseses mõttes mingi märk pandud. See märk seisnes ilmselt pühalikus määruses, mida inimesed teadsid ja järgisid ning mis oli mõeldud selleks, et Kaini kättemaksuks ei tapetaks.
4:17 – Kust sai Kain omale naise? Aadamale „sündis poegi ja tütreid” (1. Moosese 5:4). Seega võttis Kain naiseks kellegi oma õdedest või venna- või õetütardest. Hiljem andis Jumal iisraellastele seaduse, mis keelas abielud lihaste vendade ja õdede vahel (3. Moosese 18:9).
5:24 – Kuidas ’Jumal võttis Eenoki ära’? Ilmselt oli Eenok surmaohus ning Jumal ei tahtnud, et ta vaenlaste käe läbi kannataks. ’Eenok võeti ära, et ta surma ei näeks,’ kirjutas apostel Paulus (Heebrealastele 11:5). See ei tähenda, et Jumal oleks Eenoki taevasse võtnud, kus ta võis edasi elada. Jeesus oli esimene, kes taevasse läks (Johannese 3:13; Heebrealastele 6:19, 20). Eenoki äravõtmine, „et ta surma ei näeks”, võib tähendada seda, et Jumal viis ta prohvetlikku transsi ja siis lõpetas tema elu. Nõnda ei pidanud Eenok oma vaenlaste käe läbi kannatama ehk ’surma nägema’.
6:6 – Mis mõttes Jehoova „kahetses” seda, et ta inimese tegi? Heebreakeelne sõna, mis on tõlgitud siin vastega „kahetsema”, viitab suhtumise või kavatsuse muutumisele. Jehoova on täiuslik, seega ei teinud ta inimest luues ühtegi viga. Ent tema suhtumine veeuputuseelse põlvkonna kurjadesse inimestesse muutus. Inimeste Loojast sai nende hävitaja, kuna talle oli vastumeelne nende kurjus. Tõsiasi, et ta jättis mõned inimesed ellu, näitab, et ta tundis kahetsust ainult nende puhul, kes olid muutunud kurjaks (2. Peetruse 2:5, 9).
7:2 – Mille alusel tehti vahet puhastel ja ebapuhastel loomadel? Vahet tehti ilmselt selle põhjal, milliseid loomi sobis Jumalale ohverdada, mitte selle põhjal, mida võis süüa ja mida mitte. Enne veeuputust inimesed ei söönud liha. Toitu hakati nimetama „puhtaks” või „ebapuhtaks” alles siis, kui anti Moosese Seadus, ning need piirangud lõppesid, kui see seadus tühistati (Apostlite teod 10:9–16; Efeslastele 2:15). Noa ilmselt teadis, milliseid loomi sobib Jehoovale ohverdada. Kohe pärast laevast väljumist ta „ehitas Jehoovale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid” (1. Moosese 8:20).
7:11 – Kust tuli vesi, mis põhjustas ülemaailmse veeuputuse? Teisel loomisperioodil ehk „päeval”, mil kujundati maakera õhu „laotus”, olid veed „laotuse all” ja „laotuse peal” (1. Moosese 1:6, 7). Veed, mis olid „all”, viitasid juba maa peal olevale veele. Veed, mis olid „peal”, kujutasid aga tohutut niiskusehulka, mis oli kogunenud kõrgele maa kohale ja mida on nimetatud „suure sügavuse allikaks”. Need „veed” tulidki Noa päevil maa peale.
Õpetus meile:
1:26. Kuna me oleme tehtud Jumala näo järgi, siis on meil võime ilmutada jumalikke omadusi. Me peaksime kindlasti püüdma arendada selliseid omadusi nagu armastus, halastus, lahkus, headus ja kannatlikkus, et peegeldada Isikut, kes meid on loonud.
2:22–24. Abielu on Jumala korraldus. Abieluliit on püsiv ja püha, perekonnapea on mees.
3:1–5, 16–23. Meie õnn sõltub sellest, kas me oma eluga tunnustame, et Jehoova on kõige kõrgem.
3:18, 19; 5:5; 6:7; 7:23. Jehoova sõna saab alati tõeks.
4:3–7. Jehoovale meeldis Aabeli ohver, kuna Aabel oli õiglane usumees (Heebrealastele 11:4). Kaini tegudest oli aga näha, et tal polnud piisavalt usku. Tema teod olid kurjad – neid iseloomustas kadedus, vihkamine ja mõrvarlikkus (1. Johannese 3:12). Pealegi tundub, et Kain suhtus ohverdamisse pinnapealselt ja tõi oma ohvri lihtsalt vormitäiteks. Kui meie toome Jehoovale kiitusohvreid, siis kindlasti peaksid need tulema kogu südamest ning nendega peaks kaasnema õige hoiak ja käitumisviis.
6:22. Noal kulus laeva ehitamiseks küll palju aastaid, kuid ta tegi täpselt seda, mida Jumal käskis. Seepärast jäi Noa ja tema pere veeuputuses ellu. Praegu räägib Jehoova meiega oma kirjaliku Sõna kaudu ja juhendab meid oma organisatsiooni kaudu. Meil tasub teda kuulda võtta.
7:21–24. Jehoova ei hävita õiglasi inimesi koos kurjadega.
INIMKOND ASTUB UUDE AJASTUSSE
Veeuputuseelne maailm on kadunud ja inimkond astub uude ajastusse. Inimestele antakse luba liha süüa, kuid kästakse hoiduda verest. Jehoova seaduse järgi tuleb nüüd mõrvarit karistada surmanuhtlusega. Jehoova teeb ka vikerkaarelepingu, andes lubaduse, et mitte kunagi enam ei tule veeuputust. Noa kolm poega saavad kogu inimsoo esiisadeks, kuid tema pojapojapojast Nimrodist saab „vägev kütt Jehoova ees [„vastupanus Jehoovale”, UM]”. Selle asemel et laiali minna ja maa ühtlaselt asustada, otsustavad inimesed ehitada Paabeli linna ja torni, et eneste nimi kuulsaks teha. Jehoova ajab nende plaanid luhta, segades nende keele ja pillutades nad mööda maad laiali.
Vastused piiblilistele küsimustele:
8:11 – Kust sai tuvi õlipuulehe, kui veeuputus oli puud ära hävitanud? Selleks on kaks võimalust. Kuna õlipuud on üsna vastupidavad, siis võisid need mõnekuulise uputuse ajal vee all elus püsida. Vee alanedes jäid need kuivale maale ja võisid hakata taas lehti kandma. Õlipuuleht, mille tuvi Noale tõi, võis olla ka mõne täiesti uue võrse küljest, mis oli pärast vee taandumist tärganud.
9:20–25 – Miks Noa needis Kaananit? Vägagi tõenäoliselt oli Kaanan teinud midagi loomuvastast oma vanaisa Noaga. Kaanani isa Haam oli seda küll näinud, kuid ta ei sekkunud, vaid rääkis seda teistele edasi. Ent Noa teised pojad Seem ja Jaafet katsid oma isa palja keha kinni. Neid õnnistati selle eest. Kaananile sai aga osaks needus ja ka Haam pidi oma järeltulija häbiväärse teo pärast kannatama.
10:25 – Kuidas maa Pelegi päevil „jagunes”? Peleg elas aastatel 2269–2030 e.m.a. Tema päevil põhjustas Jehoova suure ’jagunemise’, segades ära Paabeli ehitajate keele ja pillutades nad üle kogu maailma laiali (1. Moosese 11:9). Seepärast võib öelda, et Pelegi päevil ’maa [ehk maa elanikkond] jagunes’.
Õpetus meile:
9:1; 11:9. Jehoova eesmärki ei saa nurjata ükski inimeste plaan ega pingutus.
10:1–32. Kaks suguvõsaloetelu enne ja pärast veeuputusaruannet – peatükkides 5 ja 10 – seovad kogu inimsoo Noa kolme poja kaudu esimese inimese Aadamaga. Assüürlased, kaldealased, heebrealased, süürlased ja osad Araabia hõimud on Seemi järeltulijad. Etiooplased, egiptlased, kaananlased ning mõned Aafrika ja Araabia hõimud põlvnevad Haamist. Indoeuroopa rahvad on Jaafeti järeltulijad. Kõik inimesed on omavahel seotud ja nad kõik on sündides Jumala ees võrdsed (Apostlite teod 17:26). See tõde peaks mõjutama seda, kuidas me teistesse suhtume ja neid kohtleme.
Jumala Sõna on vägev
Ainus täpne ülestähendus inimajaloo alguse kohta on 1. Moosese raamatu esimeses osas. Neid lehekülgi lugedes mõistame, mis oli Jumala eesmärk, kui ta inimesed maa peale elama pani. Julgustav on teada, et mitte mingid inimeste jõupingutused, nagu olid näiteks Nimrodi ettevõtmised, ei suuda takistada Jumala eesmärgi täitumist!
Kui sa loed teokraatlikuks teenistuskooliks valmistudes iganädalast piibliosa, siis uurides siit artiklist alateemasid „Vastused piiblilistele küsimustele”, mõistad paremini mõningaid raskevõitu salme. Kommentaarid alapealkirja „Õpetus meile” all näitavad, mille poolest on selle nädala piiblilugemisosa kasulik. Mõnel pool sobib neid käsitleda ka teenistuskoosolekul, kui räägitakse kohalikest vajadustest. Jehoova Sõna on tõepoolest elav ja see mõjutab meie elu võimsasti (Heebrealastele 4:12).