Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti 1. Moosese raamatust – II

ESIMESE inimese Aadama loomisest kuni Jaakobi poja Joosepi surmani kulus 2369 aastat – just sellest perioodist räägib 1. Moosese raamat. Eelmises ajakirjanumbris käsitlesime selle raamatu esimest 10 peatükki ja ka üheksat salmi 11. peatükist, vaadates ajaperioodi loomisest kuni Paabeli torniga seotud sündmusteni. * Käesolevas artiklis võtame arutlusele kõrgpunktid ülejäänud 1. Moosese raamatust, millest ilmneb, kuidas Jumal tegeles Aabrahami, Iisaki, Jaakobi ja Joosepiga.

AABRAHAMIST SAAB JUMALA SÕBER

(1. Moosese 11:10–23:20)

Umbes 350 aastat pärast veeuputust sünnib Noa poja Seemi soost üks mees, kes osutub Jumala silmis väga eriliseks. Tema nimi on Aabram, kuid hiljem muudetakse ta nimi Aabrahamiks. Jumala käsul jätab Aabram maha Uuri linna Kaldeas ning temast saab telgielanik maal, mille Jehoova lubab anda talle ja tema järeltulijatele. Aabrahami usu ja kuulekuse pärast hakatakse teda nimetama „Jumala sõbraks” (Jakoobuse 2:23).

Jehoova hävitab kurjad inimesed Soodomast ja selle ümberkaudsetest linnadest, kuid jätab Loti ja tema tütred ellu. Täitub Jumala tõotus, et Aabrahamile sünnib poeg – Iisak. Aastaid hiljem pannakse Aabrahami usk proovile, kui Jehoova teeb talle ülesandeks oma poeg ohverdada. Aabraham on valmis seda tegema, ent ingel peatab ta. Pole kahtlustki, et Aabraham on usumees, ning talle kinnitatakse, et tema soo kaudu õnnistavad end kõik rahvad. Kalli abikaasa Saara surm kurvastab Aabrahami väga.

 Vastused piiblilistele küsimustele:

12:1–3 – Millal Aabrahamiga tehtud leping jõustus ja kui kaua see kehtib? Jehoova leping Aabramiga, mille kohaselt tema kaudu pidid ’õnnistama endid kõik suguvõsad maa peal’, jõustus ilmselt siis, kui Aabram ületas Eufrati jõe, olles teel Kaananisse. See toimus tõenäoliselt 14. niisanil aastal 1943 e.m.a – 430 aastat enne seda, kui Iisrael Egiptusest vabastati (2. Moosese 12:2, 6, 7, 40, 41). Aabrahamiga tehtud leping on „leping määramata ajaks”. See jääb kehtima seni, kuni „suguvõsad maa peal” on saanud õnnistuse ja kõik Jumala vaenlased on hävitatud (1. Moosese 17:7, UM; 1. Korintlastele 15:23–26).

15:13 – Millal Aabrami järeltulijaid 400 aastat vaevati, nagu oli ennustatud? See periood algas aastal 1913 e.m.a, kui Aabrahami poeg Iisak 5-aastaselt rinnapiimast võõrutati ja Iisaki 19-aastane poolvend Ismael tema üle naeris (1. Moosese 21:8–14; Galaatlastele 4:29). Vaevamine lõppes aastal 1513 e.m.a, kui iisraellased Egiptuse vangistusest vabastati.

16:2 – Kas oli kohane, et Saarai pakkus oma teenijannat Haagarit Aabramile naiseks? Saarai tegutses tolle aja kombe kohaselt. Viljatu abielunaine oli kohustatud otsima oma mehele liignaise, et see saaks sünnitada pärija. Niisugune mitmikabielude komme tekkis kõigepealt Kaini suguvõsas. Lõpuks sai sellest üldine tava, mille võtsid omaks ka mõned Jehoova kummardajad (1. Moosese 4:17–19; 16:1–3; 29:21–28). Jehoova ei ole aga kunagi hüljanud ainuabielu korraldust, mille ta alguses kehtestas (1. Moosese 2:21, 22). Noa ja tema pojad, kellele anti käsk olla viljakad ja täita maa, olid ilmselt kõik vaid ühe naisega abielus (1. Moosese 7:7; 9:1; 2. Peetruse 2:5). Hiljem kinnitas Jeesus Kristus ainuabielu õigsust (Matteuse 19:4–8; 1. Timoteosele 3:2, 12).

19:8 – Kas Lott ei teinud mitte valesti, kui ta pakkus oma tütreid Soodoma elanikele? Idamaa kombe kohaselt pidi peremees oma külalisi kaitsma ja vajaduse korral nende eest isegi surema. Lott oli selleks valmis. Ta läks julgelt välja rahvahulga juurde, sulges enda järel ukse ja jäi üksi nende ette seisma. Selleks ajaks, kui Lott oma tütreid pakkus, oli ta ilmselt juba mõistnud, et tema külalised on Jumala saadikud, ning ta ehk järeldas, et Jumal suudab tema tütreid kaitsta, nagu ta oli kaitsnud Egiptuses ka tema tädi Saarat (1. Moosese 12:17–20). Nii ka läks – Lotti ja tema tütreid kaitsti.

19:30–38 – Kas Jehoova suhtus ükskõikselt sellesse, et Lott jõi end purju ja sai oma kahe tütre poegade isaks? Jehoova ei suhtu ükskõikselt verepilastusse ega purjutamisse (3. Moosese 18:6, 7, 29; 1. Korintlastele 6:9, 10). Lott mõistis tegelikult hukka Soodoma elanike „ülekohtused teod” (2. Peetruse 2:6–8). Loti tütred jootsid isa purju, sest ilmselt nad mõistsid, et kaine peaga ei nõustuks ta nendega seksuaalsuhetes olema. Kuna nad olid sellel maal võõrad, siis Loti tütred leidsid, et see on ainus võimalus, kuidas vältida oma soo väljasuremist. See ülestähendus on Piiblis selleks, et näidata moabiitide (põlvnesid Moabist) ja ammonlaste (põlvnesid Ben-Ammist) seotust Aabrahami järeltulijate iisraellastega.

Õpetus meile:

13:8, 9. Aabraham annab meile erimeelsuste lahendamisel suurepärase eeskuju. Mitte kunagi ei peaks me tooma rahumeelseid suhteid ohvriks materiaalse vara, isikliku eelistuse või uhkuse pärast.

15:5, 6. Kui Aabraham jäi vanemaks ja tal polnud ikka veel poega, rääkis ta Jumalale sellest murest. Jehoova kinnitas teda seepeale. Mis oli tulemus? Aabraham „uskus Jehoovat”. Kui me palves oma südame Jehoova ees  avame, tema kinnitavad sõnad Piiblist vastu võtame ja talle kuuletume, siis tugevdab see meiegi usku.

15:16. Jehoova ei viinud nelja põlvkonna vältel täide oma kohtuotsust emorlaste (ehk kaananlaste) üle. Miks? Sest ta on kannatlik Jumal. Ta ootas niikaua, kui polnud enam mingit lootust, et olukord paraneb. Meilgi on vaja Jehoova sarnaselt kannatlik olla.

18:23–33. Jehoova ei hävita inimesi valimatult. Ta kaitseb õiglasi.

19:16. Lott „kõhkles”. Seepärast pidid inglid tema ja ta pere peaaegu tirima Soodomast välja. Me teeme targasti, kui ei kaota selle kurja maailma lõpu eel valvsust.

19:26. Rumal on igatseda taga kõike seda, mille oleme jätnud maha maailma.

JAAKOBI 12 POEGA

(1. Moosese 24:1–36:43)

Aabraham teeb korraldusi, et Iisak abielluks Rebekaga – naisega, kes usub Jehoovasse. Rebeka toob ilmale kaksikud, Eesavi ja Jaakobi. Eesav ei hooli oma esmasünniõigusest, vaid müüb selle Jaakobile, kes saab hiljem isalt õnnistuse. Jaakob põgeneb Paddan-Aramisse, kus ta abiellub Lea ja Raaheliga ning hoolitseb nende isa karja eest umbes 20 aastat, enne kui ta oma perega sealt lahkub. Lea, Raahel ja nende kaks teenijannat sünnitavad Jaakobile 12 poega ja ka tütreid. Jaakob võitleb ingliga ja saab õnnistuse. Talle antakse uus nimi – Iisrael.

Vastused piiblilistele küsimustele:

28:12, 13 – Mida tähendas Jaakobi unenägu „redelist”? „Redel”, mis oli ilmselt pigem kivist trepi moodi, viitas sellele, et maa ja taeva vahel toimub suhtlemine. Jumala inglid, kes sellel üles ja alla käisid, näitasid seda, et nad teenivad vahendajatena mingil olulisel viisil Jehoova ja temale meelepäraste inimeste vahel (Johannese 1:51).

30:14, 15 – Miks oli Raahel nõus mõnede „lemmemarjade” ehk alrauniviljade eest loobuma võimalusest magada oma mehega? Muistsel ajal kasutasid arstid alraunivilju narkootilise ainena ning sellega sai vältida või leevendada krampe. Arvati, et need viljad võivad tekitada ka seksuaaliha ja parandada viljastumisvõimet (Ülemlaul 7:14). Piibel ei selgita, miks Raahel sellise vahetusega nõus oli. Võib-olla lootis ta alrauniviljade abil rasestuda ja saada nii lahti häbist oma viljatuse pärast. Kulus aga mitu aastat, enne kui Jehoova „avas tema üsa” (1. Moosese 30:22–24).

Õpetus meile:

25:23. Jehoova suudab näha sündimata lapse geene ning seda arvesse võttes oskab ta oma eesmärkide täitmiseks valida välja sobiva inimese. Siiski ei määra ta kindlaks üksikisikute saatust (Hoosea 12:4; Roomlastele 9:10–12).

25:32, 33; 32:25–30. See, et Jaakob tahtis esmasünniõigust ja et ta oli valmis õnnistuse saamiseks kogu öö ingliga võitlema, näitab, et ta hindas pühi asju. Jehoova on usaldanud meile mitmesuguseid pühi asju – näiteks suhted temaga ja ta organisatsiooniga, lunastuse, Piibli, Kuningriigi lootuse. Olgem siis Jaakobi sarnased ja hinnakem pühi asju.

34:1, 30. Häda, mis Jaakobi ’õnnetusse saatis’, sai alguse sellest, et Diina hakkas sõbrustama inimestega, kes ei armastanud Jehoovat. Me peaksime oma kaaslasi targalt valima.

JEHOOVA ÕNNISTAB JOOSEPIT EGIPTUSES

(1. Moosese 37:1–50:26)

Kadedusest müüvad Jaakobi pojad oma venna Joosepi orjaks. Egiptuses pannakse Joosep vangi selle eest, et ta hoiab ustavalt  ja julgelt kinni Jumala moraalinormidest. Mõne aja pärast tuuakse ta vangist välja, et ta seletaks vaarao unenägusid, mille kohaselt tuleb seitse jõukat aastat ja siis seitse nälja-aastat. Joosep pannakse seepeale Egiptuses toidujagamist korraldama. Tema vennad tulevad nälja tõttu Egiptusesse toitu otsima. Pere saab taas kokku ning asub elama viljakasse Gooseni maakonda. Jaakob õnnistab surivoodil oma poegi, ennustades seda, et tulevikus võivad nad suurtes õnnistustes kindlad olla. Jaakobi säilmed viiakse matmiseks Kaananisse. Kui Joosep 110-aastaselt sureb, siis ta keha palsameeritakse ja viiakse lõpuks Tõotatud Maale (2. Moosese 13:19).

Vastused piiblilistele küsimustele:

43:32 – Miks oli egiptlastel vastik süüa koos heebrealastega? Seda võis põhjustada peamiselt religioosne eelarvamus või uhkus oma rahvuse paremuse pärast. Samuti põlgasid egiptlased karjuseid (1. Moosese 46:34). Miks? Lambakarjused olid Egiptuse ühiskonnas väga madalal positsioonil. Põhjus võis olla ka selles, et kuna haritavat maad oli vähe, ei suhtunud egiptlased hästi neisse, kes oma loomade jaoks karjamaid otsisid.

44:5 – Kas Joosep kasutas ka tegelikult jooginõud ennustamiseks? See hõbenõu ja selle kohta öeldu oli ilmselt osa kavalast trikist. Joosep oli ustav Jehoova kummardaja. Ta ei kasutanud jooginõud ennustamiseks, nagu ka Benjamin tegelikult ei varastanud seda.

49:10 – Mida tähendavad „valitsuskepp” ja „korraldamissau”? „Valitsuskepp” on valitseja lühike ametikepp, mis sümboliseerib kuninglikku võimu. „Korraldamissau” on pikem kepp, mis näitab selle kandja voli anda korraldusi. Jaakob viitas nendele sellepärast, et Juuda suguharus pidi olema võim kuni ühe valitseja ehk „Siilo” (P 1997) tulekuni. See Juuda soost valitseja on Jeesus Kristus, kelle kätte Jehoova on andnud taevase valitsuse. Kristusel on kuninglik võim ja voli anda korraldusi (Laul 2:8, 9; Jesaja 55:4; Taaniel 7:13, 14).

Õpetus meile:

38:26. Juuda toimis ülekohtuselt oma lesestunud minia Taamari suhtes. Kui talle aga anti teada, et tema on põhjustanud Taamari rasestumise, tunnistas ta alandlikult oma viga. Meiegi peaksime kiiresti oma vigu tunnistama.

39:9. Joosepi vastus Pootifari naisele näitab, et moraaliküsimustes oli tema mõtteviis kooskõlas Jumala suhtumisega ja et tema südametunnistust juhtisid Jumala põhimõtted. Ka meie peaksime püüdlema selle poole, kui me tõe täpses tundmises kasvame.

41:14–16, 39, 40. Jehoova võib pöörata raske olukorra nende inimeste kasuks, kes teda kardavad. Õnnetuse korral on tark loota Jehoovale ja jääda talle ustavaks.

Nende usk oli vastupidav

Aabraham, Iisak, Jaakob ja Joosep olid jumalakartlikud usumehed. Nende elulood 1. Moosese raamatus on uskutugevdavad ja õpetlikud.

See ülestähendus osutub sulle kasulikuks, kui loed teokraatliku kooli kava järgi iganädalast piibliosa. Eelmainitud materjali üle mõtisklemine muudab piiblilugemise elavamaks.

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Aabraham oli usumees

[Pilt lk 26]

Jehoova õnnistas Joosepit

[Pilt lk 26]

Õiglane Lott ja tema tütred jäeti ellu

[Pilt lk 29]

Jaakob hindas pühi asju. Kas ka sina teed seda?