Jehoova hiilgav loomistöö

„Jehoova puud saavad toidust küllalt”

KAS sa oled viibinud metsas, kui päikesekiired kõrgete puude vahel helgivad, ja kuulanud puulehtede sahinat kerges tuules? (Jesaja 7:2.)

Mitmel pool maailmas värvuvad teatud aastaajal paljude puude lehed punaseks, oranžiks, kollaseks või mõnda muud kirgast tooni. Paistab, nagu oleksid metsad leekides! Nad otsekui vastaksid hüüatusele: „Rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik selle puud” (Jesaja 44:23). *

Umbes kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Metsad ja nende liigirikas fauna annavad imepärasel viisil au oma Kavandajale ja Loojale Jehoova Jumalale. „Kiitke Jehoovat ... viljalised puud ja kõik seedrid,” lausus laulukirjutaja Jumala vaimu mõjutusel (Laul 148:7–9).

„Puud on nii materiaalses kui esteetilises mõttes inimese olemasoluks hädavajalikud,” kirjutab raamat „The Trees Around Us”. Metsad kaitsevad, säilitavad ja parandavad inimkonna mageveevarusid. Lisaks puhastavad puud õhku. Imelises fotosünteesiprotsessis muudavad leherakud süsihappegaasi, vee ja mineraalained päikesevalguse abil toitaineteks ja hapnikuks.

Mets on ilu ja kavandatuse meistriteos. Enamasti avaldavad metsas kõige enam muljet massiivsed puud. Nende ümber kasvab aga külluslikult sõnajalgu, samblaid, põõsaid, roni- ja rohttaimi. Need taimed sõltuvad puude loodud keskkonnast, kasvades nende varjus ja imades niiskust, mida mets pakub.

Aasta teisel poolel võib lehtmetsas kõigest hektarisuurusele metsaalusele langeda kuni 25 miljonit lehte. Mis nendest saab? Putukad, seened, ussid ja teised organismid muudavad kogu selle orgaanilise materjali lõpuks huumuseks, mis on viljaka pinnase tähtis koostisosa. Mitte midagi ei lähe raisku, need märkamatud töötegijad valmistavad pinnase ette uueks kasvuks.

Surnud lehtede all metsapinnases kihab elu. Raamatu „The Forest” järgi „võib 30 ruutsentimeetri suuruselt alalt kuni 2,5 sentimeetri sügavuselt leida koguni 1350 elusolendit, arvestamata veel miljardeid mikroorganisme igas peotäies mullas”. Peale selle on mets täis roomajaid, linde, putukaid ja imetajaid. Keda tuleks kiita kogu selle ilu ja mitmekesisuse eest? Nende Looja teatab: „Kõik metselajad on minu omad, ja lojused tuhandeil mägedel!” (Laul 50:10).

Mõned loomad on loodud hämmastava võimega jääda talveunne, et elada sel moel üle karm külm talv, mil toitu napib. Kõik loomad aga ei jää talveunne. Isegi südatalvel võib näha, kuidas hirvekari kepseldes üle lagendiku läheb. Hirved ei jää talveunne ega kogu endale toiduvarusid, vaid nad otsivad toitu, näkitsedes õrnu oksaraage ja õiepungi, nagu on näha ülalolevalt pildilt, mis on tehtud Saksamaal.

Pühakiri räägib hämmastavalt palju taimestikust.  Ühe teadaande kohaselt mainib Piibel ligikaudu 130 taime, kaasa arvatud 30 puuliiki. Neid tähelepanuväärseid viiteid kommenteerides märgib botaanik Michael Zohary: „Isegi tavalises mitte-erialases ilmalikus kirjanduses ei leidu sedavõrd palju viiteid mitmete elutahkudega seotud taimedele, kui neid esineb Piiblis.”

Puud ja metsad on armastava Looja võrratud kingitused. Kui oleme metsas käinud, nõustume kindlasti laulukirjutaja sõnadega: „Jehoova puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud, kus linnud pesitavad” (Laul 104:16, 17).

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 9]

Lähis-Ida üks tähelepanuväärsemaid viljapuid on mandlipuu. Juba aasta algul – enamikust teistest puudest tublisti varem – virgub ta unest. Muistsed heebrealased nimetasid mandlipuud äratajaks, vihjates tema varajasele õitsemisele. Puu otsekui ärkab üles ja kattub õrnroosade või valgete õitega (Koguja 12:5).

Ligi 9000 teadaolevast linnuliigist on umbes 5000 laululinnud. Oma lauluga katkestavad nad metsasügavuses valitseva vaikuse (Laul 104:12). Laulusidrikul on näiteks rõõmsameelne repertuaar. Laululind on ka väike hallikate, kollaste ja oliivroheliste sulgedega ehitud mustpugu-säälik, kes on siin fotol. (Laul 148:1, 10.)

[Pilt lk 9]

Normandia mets, Prantsusmaa