„Issand, õpeta meid palvetama”

„Üks ta jüngreist [ütles] temale: „Issand, õpeta meid palvetama.”” (LUUKA 11:1)

1. Miks palus üks Jeesuse jünger Jeesust, et see neid palvetama õpetaks?

AASTAL 32 m.a.j jälgis kord üks Jeesuse jünger, kuidas Jeesus palvetas. Ta ei kuulnud, mida Jeesus oma Isale ütles, sest tõenäoliselt palvetas ta vaikselt. Ent kui Jeesus oli lõpetanud, sõnas jünger talle: „Issand, õpeta meid palvetama” (Luuka 11:1). Miks ta seda palus? Palvetamine kuulus juutide elu ja jumalakummardamisviisi juurde. Heebrea Kirjades on palju palveid näiteks Laulude raamatus ja ka mujal. See jünger ei palunud õpetada endale midagi sellist, millest ta mitte midagi ei teadnud või mida ta kunagi polnud teinud. Kindlasti oli ta kuulnud juudi usujuhtide vormitäiteks tehtud palveid. Ent nüüd oli ta jälginud Jeesuse palvetamist ja ilmselt ta mõistis, et Jeesuse palvetamisviis erineb suuresti rabide võltsvagadest palvetest (Matteuse 6:5–8).

2. a) Mis viitab sellele, et Jeesus ei käskinud meil näidispalvet sõna-sõnalt korrutada? b) Miks me oleme huvitatud sellest, kuidas õigesti palvetada?

² Umbes 18 kuud varem oli Jeesus mäejutluses andnud oma jüngritele näidispalve, millest palvetamisel juhinduda (Matteuse 6:9–13). Võimalik, et seda jüngrit polnud siis kohal ja seepärast kordas Jeesus lahkelt näidispalve tähtsamaid mõtteid. On tähelepanuväärne, et ta ei korranud seda sõna-sõnalt, mis viitab sellele, et see ei olnud mingi liturgiline palve, mida tuleb mehhaaniliselt korrutada (Luuka 11:1–4). Meiegi tahame selle tundmatu jüngri sarnaselt õigesti palvetama õppida, et Jehoovaga lähedasemaks saada. Uurigem nüüd näidispalve põhjalikumat varianti, mille pani kirja apostel Matteus. See koosneb seitsmest osast, millest kolm on seotud Jumala eesmärkidega ning neli meie materiaalsete ja vaimsete vajadustega. Käesolevas artiklis käsitleme selle palve kolme esimest osa.

Armastav Isa

3., 4. Millele viitab see, et pöördume Jehoova kui „meie Isa” poole?

³ Kõigepealt näitas Jeesus, et meie palvetes peaksid peegelduma lähedased, kuid lugupidavad suhted Jehoovaga. Kõneledes peamiselt oma jüngritele, kes olid sellele mäeveerule tema juurde kogunenud, ütles Jeesus, et nad pöörduksid Jehoova poole sõnadega: „Meie Isa, kes oled taevas!” (Matteuse 6:9). Üks õpetlane arvab, et ükskõik kas Jeesus rääkis lihtrahva heebrea keelt või aramea keelt, kasutas ta sõna „isa” sellist vormi, mida tavaliselt kasutab väike laps. Pöördumine Jehoova kui „meie Isa” poole viitab soojadele ja usalduslikele suhetele.

 ⁴ Ütlusega „meie Isa” tunnustame ka seda, et kuulume suurde perre, kes peab Jehoovat oma eluandjaks (Jesaja 64:7; Apostlite teod 17:24, 28). Vaimust sündinud kristlased on võetud „Jumala lasteks” ja nad võivad hüüda tema poole: „Abba! Isa!” (Roomlastele 8:14, 15). Paljudest inimestest on saanud nende lojaalsed kaaslased. Nad on pühendanud oma elu Jehoovale ja sümboliseerinud seda veeristimisega. Kõik need „teised lambad” võivad samuti Jeesuse nimel Jehoova poole pöörduda ja teda oma Isaks nimetada (Johannese 10:16; 14:6). Me võime oma taevase Isaga korrapäraselt palves rääkida, et teda kiita, kõige hea eest tänada ja oma murekoormad tema peale heita, teades kindlalt, et ta hoolitseb meie eest (Filiplastele 4:6, 7; 1. Peetruse 5:6, 7).

Armastus Jehoova nime vastu

5. Kuidas kõlab näidispalve esimene mõte ja miks on selline algus sobiv?

⁵ Näidispalve esimene mõte seab tähtsad asjad esikohale. See kõlab järgmiselt: „Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Jehoova nime pühitsemine peaks olema meie jaoks kõige tähtsam, sest me armastame teda ja vihkame laimu, mis tema nimele on kogunenud. Saatana vastuhakk Jehoova Jumalale ja esimese inimpaari kaasamine sellesse mässu teotas Jehoova nime ja seadis kahtluse alla selle, kuidas Jumal oma kõikehõlmavat suveräänsust ehk ülemvõimu kasutab (1. Moosese 3:1–6). Sajandite jooksul on Jehoova nime laimanud oma häbiväärsete tegude ja õpetustega ka need inimesed, kes väidavad, et nad esindavad Jumalat.

6. Millest me hoidume, kui palvetame Jehoova nime pühitsemise eest?

⁶ Kui palume Jehoova nime pühitsemise eest, siis näitab see, kummal pool me oleme tema kõrgeimat võimu puudutavas vaidlusküsimuses – me toetame täielikult Jehoova õigust valitseda universumit. Jehoova tahab, et universum oleks asustatud intelligentsete loodutega, kes meeleldi ja rõõmsalt alluvad tema õiglasele ülemvõimule armastusest tema ja kõige selle vastu, mida ta nimi esindab (1. Ajaraamat 29:10–13; Laul 8:2; 148:13). Armastus Jehoova nime vastu aitab meil hoiduda kõigest, mis võiks teotada tema püha nime (Hesekiel 36:20, 21; Roomlastele 2:21–24). Kuna rahu universumis sõltub Jehoova nime pühitsemisest ja armastusel rajanevast allumisest tema ülemvõimule, siis palve: „Pühitsetud olgu sinu nimi” väljendab meie kindlat veendumust, et Jehoova eesmärk täitub ja toob talle kiitust (Hesekiel 38:23).

 Kuningriik, mille eest me palume

7., 8. a) Mis Kuningriigi eest õpetas Jeesus meid palvetama? b) Mida räägitakse sellest Kuningriigist Taanieli raamatus ja Ilmutusraamatus?

⁷ Näidispalve teine mõte on: „Sinu riik tulgu” (Matteuse 6:10). See on tihedalt seotud eelmise mõttega. Jehoova pühitseb oma nime Messia Kuningriigi abil. See on taevane valitsus, mille Kuningaks on õigusega tema Poeg Jeesus Kristus (Laul 2:1–9). Taanieli prohvetikuulutus kujutab Messia Kuningriiki „kivina”, mis on „mäe” küljest lahti murdunud (Taaniel 2:34, 35, 44, 45). Mägi kujutab Jehoova ülemvõimu universumis ja kivi on Kuningriik, mis on Jehoova võimu uus väljendusvorm. Selles prohvetikuulutuses saab kivist ’suur mägi, mis täidab kogu maa’. See viitab sellele, et Messia Kuningriik hakkab maa üle valitsedes esindama Jumala kõrgeimat võimu.

⁸ Koos Kristusega on selles valitsuses 144 000 isikut, kes on „ära ostetud ilmamaalt”, et nad valitseksid koos temaga kuningate ja preestritena (Ilmutuse 5:9, 10; 14:1–4; 20:6). Taaniel viitab neile kui „Kõigekõrgema pühadele”, kes koos oma juhi Kristusega saavad „kuningriigi ning valitsuse, ja võimu kuningriikide üle kogu taeva all ... Tema [„nende”, UM] kuningriik on igavene kuningriik ja kõik valitsused peavad teda teenima ning temale alistuma!” (Taaniel 7:13, 14, 18, 27). Selline on taevane valitsus, mille eest Kristus õpetas oma järelkäijaid paluma.

Miks me Kuningriigi tulemise eest ikka veel palume?

9. Miks on meil sobiv paluda Jumala Kuningriigi tuleku eest?

⁹ Kristus õpetab meid näidispalves paluma Jumala Kuningriigi tuleku eest. Piibli ennustuste täitumine viitab sellele, et Messia Kuningriik rajati taevas aastal 1914. * Kas meil on siis sobiv ikka veel paluda Kuningriigi ’tulemise’ eest? Kindlasti on. Taanieli ennustuses on kiviga sümboliseeritud Messia Kuningriik vastasseisus inimeste poliitiliste valitsustega, mida kujutab hiigelsuur kuju. Kivi alles ’tuleb’ selle kuju vastu ja annab sellele hoobi, nii et see põrmuks pihustub. Taaniel ennustas: „[Selle] valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44).

10. Miks me igatseme Jumala Kuningriigi ’tulemist’?

¹⁰ Me igatseme näha aega, mil Jumala Kuningriik ’tuleb’ Saatana kurja süsteemi vastu, sest nii pühitsetakse Jehoova nimi ja kõrvaldatakse kõik tema valitsusvõimu vastased. Me palvetame innukalt: „Sinu riik tulgu.” Ja koos apostel Johannesega me ütleme: „Aamen, tule, Issand Jeesus!” (Ilmutuse 22:20). Tõepoolest, me ootame, et Jeesus  tuleks, pühitseks Jehoova nime ja kinnitaks tema ülemvõimu õiguspärasust, nii et täituks laulukirjutaja sõnad: „[Inimesed] tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (Laul 83:19).

„Sinu tahtmine sündigu”

11., 12. a) Mida me silmas peame, kui palvetame, et Jumala tahe sünniks „nagu taevas, nõnda ka maa peal”? b) Mida veel tähendab palve, et Jehoova ’tahtmine sünniks’?

¹¹ Järgmisena õpetas Jeesus oma jüngreid paluma: „Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Universum tuli olemasollu Jehoova tahte läbi. Võimsad taevased olendid hüüavad: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” (Ilmutuse 4:11). Jehooval on eesmärk kõige kohta, ’mis on taevas ja maa peal’ (Efeslastele 1:8–10). Paludes Jumala ’tahtmise sündimist’, me tegelikult palvetame selle eest, et Jehoova viiks oma eesmärgi ellu. Veelgi enam, me näitame sellega, et igatseme aega, mil kogu universumis on kõik Jumala tahtmise järgi.

¹² Selle palvega me ka väljendame oma valmisolekut elada kooskõlas Jehoova tahtega. Jeesus ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34). Kuna me oleme pühendunud kristlased, siis täidame Jumala tahet Jeesuse sarnaselt hea meelega. Armastus Jehoova ja tema Poja vastu ajendab meid elama mitte enam „inimeste himude järgi, vaid Jumala tahtmise järgi” (1. Peetruse 4:1, 2; 2. Korintlastele 5:14, 15). Me püüame hoiduda tegudest, mille kohta me teame, et need Jehoovale ei meeldi (1. Tessalooniklastele 4:3–5). Kui võtame aega Piibli lugemiseks ja uurimiseks, siis hakkame paremini mõistma, „mis on Issanda tahtmine”, ja saame aru, et see tähendab ka „kuningriigi evangeeliumi” aktiivset kuulutamist (Efeslastele 5:15–17; Matteuse 24:14).

Jehoova tahe seoses taevaga

13. Kuidas oli Jumala tahe sündinud juba ammu enne Saatana mässu?

¹³ Taevas olid asjad Jehoova tahte järgi juba ammu enne seda, kui üks vaimpoeg tema vastu mässama hakkas ja Saatanaks sai. Õpetussõnade raamat kujutab Jumala esmasündinud Poega isikustatud tarkusena. See raamat näitab, et Jumala ainusündinud Poeg oli määratult pika aja jooksul „kogu aeg rõõmus tema ees” (UM) – ta oli õnnelik, et võis täita Isa tahet. Temast sai Jehoova „meistertööline” (UM), kes osales kõigi asjade loomisel, „mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu” (Õpetussõnad 8:22–31; Koloslastele 1:15–17). Jehoova kasutas Jeesust oma Sõna ehk eesträäkijana (Johannese 1:1–3).

14. Mida ütleb Laul 103 selle kohta, kuidas inglid taevas Jehoova tahet täidavad?

¹⁴ Laulukirjutaja näitab, et Jehoova valitseb kõigi oma loodute üle ning et ingliväehulgad kuuletuvad tema juhatusele ja käskudele. Piiblist võib lugeda: „Jehoova on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki! Kiitke Jehoovat, tema inglid, te vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält! Kiitke Jehoovat, kõik tema sõjaväed, tema teenijad, kes teete tema tahtmist! Kiitke Jehoovat, kõik tema teod kõigis tema valitsuse paigus!” (Laul 103:19–22).

15. Kuidas mõjutas Jumala tahte täitumist taevas see, et Jeesus sai kuningaks?

¹⁵ Iiobi raamat näitab, et Saatan võis pärast mässama hakkamist taevasse edasi jääda (Iiob 1:6–12; 2:1–7). Ilmutusraamat aga  ennustas, et tuleb aeg, mil Saatan ja tema deemonid taevast välja heidetakse. See juhtus ilmselt peagi pärast seda, kui Jeesus Kristus aastal 1914 kuningaks sai. Alates sellest ajast pole taevas mässajatele enam kohta. Nende tegevuspiirkond on vaid maa läheduses (Ilmutuse 12:7–12). Taevas pole enam kuulda ühtki vaidlushäält. Kõik tervitavad hõisates „Talle”, Kristus Jeesust, ja kiidavad alandlikult Jehoovat (Ilmutuse 4:9–11). Jehoova tahtmine on taevas tõepoolest sündinud.

Jehoova tahe seoses maaga

16. Kuidas kummutab näidispalve ristiusu kiriku õpetuse inimkonna tulevikulootuse kohta?

¹⁶ Ristiusu kirikud õpetavad, et Jumalal pole maaga mingit eesmärki ja et kõik head inimesed lähevad taevasse. Aga Jeesus õpetas meid palvetama: „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Kas võib praegu öelda, et Jehoova tahe maaga on sündinud – on siin ju nii palju vägivalda, ebaõiglust, haigusi ja surma? Mitte mingil juhul! Seepärast peaksime kogu südamest paluma, et Jumala tahe sünniks maa peal kooskõlas tõotusega, mille on kirja pannud apostel Peetrus: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid [Kristuse juhitavat Messia Kuningriiki] ja uut maad [õiglast inimühiskonda], kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13).

17. Mis on Jehoova eesmärk maa suhtes?

¹⁷ Jehooval oli maad luues kindel eesmärk. Ta inspireeris prohvet Jesajat kirjutama: „Nõnda ütleb Jehoova, taevaste looja, tema, kes on Jumal, maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks: mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole!” (Jesaja 45:18). Jumal pani esimese inimpaari paradiisiaeda ja andis neile juhise: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele” (1. Moosese 1:27, 28; 2:15). Looja eesmärk on, et maa saaks täidetud täiuslike inimestega, kes alluvad rõõmuga Jehoova ülemvõimule ja elavad igavesti paradiisis, mida tõotas Kristus (Laul 37:11, 29; Luuka 23:43).

18., 19. a) Mida on vaja teha enne, kui Jumala tahe maa suhtes täiel määral täitub? b) Milliseid Jeesuse näidispalves mainitud valdkondi uuritakse järgmises artiklis?

¹⁸ Jehoova tahe maa suhtes ei saa kunagi täielikult täituda, kui siia jäävad elama inimesed, kes trotsivad tema ülemvõimu. Kasutades vägevaid vaimseid jõude, mis alluvad Kristuse juhtimisele, hävitab Jumal „need, kes hävitavad maad”. Igaveseks pühitakse ära kogu Saatana kuri süsteem, kuhu kuuluvad valereligioon, korrumpeerunud poliitika, ahne ja ebaaus ärimaailm ning hävitav sõjaline süsteem (Ilmutuse 11:18; 18:21; 19:1, 2, 11–18). Jehoova ülemvõimu õiguspärasus saab lõplikult selgeks ja tema nimi pühitsetakse. Kõike seda me palume, kui ütleme: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10).

¹⁹ Ent Jeesuse näidispalvest ilmneb, et me võime paluda ka isiklike vajaduste eest. Seda osa palvest uurime järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kordamiseks

• Miks on meil kohane pöörduda Jehoova poole sõnadega „meie Isa”?

• Miks on kõige tähtsam paluda Jehoova nime pühitsemise eest?

• Miks me palume Jumala Kuningriigi tuleku eest?

• Mida me silmas peame, kui palume, et Jumala tahe sünniks maa peal nii nagu taevas?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Jeesuse palved erinesid suuresti variseride võltsvagadest palvetest

[Pilt lk 10]

Kristlased palvetavad, et Jumala Kuningriik tuleks, et Jumala nimi saaks pühitsetud ja et tema tahe täituks