Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaimsus ja heaolu

Vaimsus ja heaolu

Vaimsus ja heaolu

TÕENÄOLISELT kulutab igaüks meist hulga aega oma kehalise tervise eest hoolitsemisele. Võib-olla püüame iga päev kaheksa tundi magada, kasutame mitmeid tunde toiduvalmistamiseks ja söömiseks ning teeme kaheksa või enamgi tundi tööd, et elukoha ja toidu eest maksta. Kui jääme haigeks, kulutame aega ja raha arsti juurde minekuks või mingi ravimi valmistamiseks. Hea tervise nimel me koristame, peseme ja vahest isegi võimleme regulaarselt.

Ent hea tervise säilitamiseks ei piisa, kui kanname hoolt üksnes oma füüsiliste vajaduste eest. On veel midagi, mis meie heaolu väga suuresti mõjutab. Meditsiiniuuringud on näidanud, et kehaline tervis on väga tihedalt seotud vaimsusega – selle olemasolu või puudumisega.

Otsene seos

„Enamik selleteemalisi uuringuartikleid osutab otsesele seosele vaimsuse kasvu ja parema tervise vahel,” ütleb professor Hedley G. Peach Melbourne’i ülikoolist Austraaliast. „The Medical Journal of Australia” (MJA) märgib neid tulemusi kommenteerides: „Religioossust on seostatud ka ... madalama vererõhu ja kolesteroolitasemega ... ning isegi väiksema tõenäosusega haigestuda käärsoolevähki.”

Ka California Berkeley ülikooli 2002. aasta uurimuses, milles osales 6545 inimest, leiti, et „inimesed, kes käisid kord nädalas jumalateenistusel, elasid märgatavalt kauem kui need, kes käisid jumalateenistusel harvem või ei käinud üldse”. Uurimuse korraldaja ja Berkeley ülikooli rahvatervise kooli õppejõud Doug Oman ütles: „Erinevus püsis ka pärast seda, kui olime võtnud arvesse [uurimisaluste] sotsiaalseid sidemeid ja terviskäitumist, kaasa arvatud suitsetamist ja kehalist aktiivsust.”

Tõstes esile, kuidas vaimsus veel kasuks tuleb, märgib MJA: „Austraalias korraldatud uurimused on näidanud, et usklike inimeste abielud on püsivamad, nad kuritarvitavad vähem alkoholi ja uimasteid, sooritatavad vähem enesetappe ja suhtuvad neisse negatiivsemalt, neil esineb vähem ärevust ja depressiooni ning nad on omakasupüüdmatumad.” Lisaks teatab ajakiri BMJ (endine „The British Medical Journal”): „Kindlate vaimsete tõekspidamistega inimesed saavad lähedase inimese surma korral leinast üle kiiremini ja täielikumalt kui need, kel ei ole vaimseid tõekspidamisi.”

On mitmeid arusaamu sellest, mida kujutab endast tõeline vaimsus. Kuid üks on kindel, vaimsus mõjutab nii füüsilist kui psüühilist heaolu. See tõdemus langeb kokku Jeesus Kristuse ligi 2000 aastat tagasi lausutud sõnadega: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Kuna vaimsus mõjutab meie tervist ja õnne, on arukas küsida: kust ma võin leida usaldusväärset vaimset juhatust? Ja mida üldse tähendab olla vaimne inimene?

[Piltide allikaviited lk 2]

Fotod lk 18: Mao Zedong ja Golda Meir: Hulton/Archive by Getty Images; Francis Ferdinand: raamatust „The War of the Nations”; Hirohito, Lindbergh, & Einstein: U.S. National Archives photo; Stalin: U.S. Army photo; Roosevelt: Franklin D. Roosevelt Library; Churchill: The Trustees of the Imperial War Museum (MH 26 392)