Lohutus vaevatuile

KUI möödunud aegade usumehi ja -naisi vaevas mingi häda, palusid nad hardalt Jumala käest juhatust. Samas asusid nad olukorra kergendamiseks ka ise tegutsema, otsides leidlikult võimalusi oma rõhujate eest pääsemiseks. Näiteks Taavetil aitas Jehoovale toetumine ja omapoolsete pingutuste tegemine viletsuses vastu pidada. Kuidas on lood meiega tänapäeval?

Kui sind tabab mingi häda, proovid tõenäoliselt probleemi lahendamiseks midagi ette võtta. Näiteks töötuks jäädes teed sa kahtlemata pingutusi, et leida sobilikku tööd, mis annaks elatist sulle ja su perele (1. Timoteosele 5:8). Või kui sind vaevab mingi tervisehäda, eks sa otsi vajalikku arstiabi? Huvitav, et ka Jeesus, kellele Jumal oli andnud väe ravida igasuguseid haigusi, tunnustas, et haiged vajavad arsti (Matteuse 9:12). Ent alati ei ole raskusi võimalik kõrvaldada ning sul tuleb neid ilmselt mõningal määral lihtsalt taluda.

Miks siis mitte pöörduda palves Jehoova Jumala poole ja rääkida talle oma murest? Näiteks tööotsinguil aitab palvemeelne toetumine Jumalale meil vastu seista kiusatusele võtta vastu tööd, mis pole kooskõlas Piibli põhimõtetega. Samuti ei lase me Jumalale toetudes ahnusel ja rahaarmastusel end usust ära eksitada (1. Timoteosele 6:10). Langetades kaalukaid otsuseid kas siis tööd, perekonda või tervist puudutavais asjus, on tõesti võimalik järgida Taaveti üleskutset: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23).

Lisaks aitab südamesttulev palve säilitada hingelist tasakaalu, tänu millele mured ei mata meid enda alla. Apostel Paulus, kes oli tõeline kristlane, kirjutas: „Laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks.” Mismoodi võib siiras palve meile lohutust tuua? „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Jumala rahu  „on ülem kõigest mõistusest”. See rahu tasakaalustab meid siis, kui meid valdavad rõhuvad tunded. Lisaks see ’hoiab meie südameid ja mõtteid’, aidates meil vältida tormakaid ja mõtlematuid samme, mis vaeva üksnes suurendaksid.

Palve võib asjade kulgu koguni muuta. Kui apostel Paulus oli Roomas vangistuses, palus ta kaaskristlasi alandlikult, et need tema eest palvetaksid. Miks? „Eriti ma palun seda teha selleks, et mind rutemini antaks teile tagasi,” kirjutas ta neile (Heebrealastele 13:19). Teisisõnu, Paulus teadis, et kaasusklike püsivad palved Jehoovale võivad mõjutada seda, millal ta vabaks lastakse (Fileemonile 22).

Kas palve muudab midagi seoses meie probleemiga? Võimalik. Ent me peaksime siiski arvestama, et Jehoova Jumal ei vasta meie palvetele alati sel viisil, nagu me ehk ootame. Paulus palvetas mitu korda oma „liha sisse antud vaia” pärast, milleks võis olla mingi ihuhäda. Ent selle asemel et seda vaevust kõrvaldada, ütles Jumal Paulusele: „Sulle saab küllalt minu armust; sest vägi saab nõtruses täie võimuse!” (2. Korintlastele 12:7–9).

Seega ei pruugi meie probleem kohe kaduda. Samas on meil aga võimalus tõestada, et toetume oma taevasele Isale (Jakoobuse 1:2–4). Võime olla kindlad, et isegi kui Jehoova meid vaevavat probleemi ei kõrvalda, valmistab ta siiski väljapääsu, nõnda et suudame seda kanda (1. Korintlastele 10:13). Väärib märkimist, et Jehoovat nimetatakse „kõige troosti Jumalaks, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis” (2. Korintlastele 1:3, 4). Jumal annab meile, mida vastupidamiseks vajame, ning lisaks on meil igavese elu lootus.

Jumala Sõna Piibel tõotab, et Jehoova „pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam.” (Ilmutuse 21:3, 4). Kas vaevadeta maailm näib liiga hea, et olla tõsi? Nii võib tunduda, kui oled harjunud, et sinu elu saadavad pidevalt raskused. Ometi on Jumal tõotanud, et hirm ja hädad kaovad, ning tema eesmärk täitub kindlasti (Jesaja 55:10, 11).

[Pildid lk 9]

Meeleheitest kergenduseni