Religioon – kas hea või kurja allikas?

„OLEN kristlusele tänu võlgu, ja arvan, et seda on ka maailm need viimased 2000 aastat.” (Eessõna raamatust „Two Thousand Years–The First Millennium: The Birth of Christianity to the Crusades”.)

Sellised tunnustavad sõnad lausus kristluse kohta inglise kirjanik ja telesaatejuht Melvyn Bragg. Tema sarnaselt tunnevad paljud inimesed mõõtmatut tänuvõlga religiooni ees, mida nad lojaalselt toetavad. Nad on veendunud, et usk on nende elule väga positiivselt mõjunud. Näiteks ütles üks kirjanik islami kohta, et see „on aluse pannud silmapaistvale tsivilisatsioonile ... [mis on] rikastanud tervet maailma”.

Kas religioon on kasulik või kahjulik?

Ent Braggi järgmised sõnad seavad religiooni kasulikkuse kahtluse alla. Ta lisab: „Aga kristlus on mulle ka selgituse võlgu.” Mille kohta? „[Kristluse] ajaloos nii suurel määral ilmnenud kitsarinnalisuse, kurjuse, ebainimlikkuse ja väärtegude ignoreerimise kohta,” ütleb ta.

Paljude meelest on kitsarinnalisus, kurjus, ebainimlikkus ja väärtegude ignoreerimine olnud alati enamikule religioonidele omased. Nende arvates religioon lihtsalt näib inimkonna heategijana, tegelikult on tema vaga ja püha välisilme taga silmakirjalikkus ja valed (Matteuse 23:27, 28). „Kirjanduses pole vist levinumat väidet kui see, et religioon on ühiskonnale eriliselt väärtuslik,” ütleb „A Rationalist Encyclopædia”, „ning ühtegi teist väidet ei kummuta sedavõrd rohked ajaloofaktid.”

Ajakirjanduses on kajastatud hulgaliselt näiteid vaimulikest, kes räägivad armastusest, rahust ja kaastundest, ent samas õhutavad vihkamist ja õigustavad oma julmi konflikte Jumala nimel tegutsemisega. On mõistetav, miks paljude arvates on usk hävitav jõud.

Kas ilma religioonita oleks parem?

Mõned on samal arvamusel inglise filosoofi Bertrand Russelliga, kes lootis, et „kõik usulised tõekspidamised ajapikku  kaovad”. Nende arvates oleks religiooni kõrvaldamine kõigi hädade ainus kestev lahendus. Samas vaatavad nad läbi sõrmede tõsiasjale, et mitteusklikud võivad olla sama vihameelsed ja sallimatud kui mingi religiooni pooldajad. Usuteemaliste kirjutiste autor Karen Armstrong tuletab meelde: „Holokaust igal juhul näitas, et ilmalik ideoloogia [võib] sama moodi surma külvata nagu mis tahes ususõda.” („The Battle for God–Fundamentalism in Judaism, Christianity and Islam”.)

Kas religioonist on üldse midagi kasu või on ta hoopis inimkonna hädade allikas? Kas kõikide religioonide kõrvaldamine oleks lahendus? Järgmine artikkel käsitleb Piibli vastust sellele küsimusele. Vastus võib sind üllatada.